Vīksna vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vīksna vald

läti Vīksnas pagasts

Pindala: 121,95 km²
Elanikke: 570 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,7 in/km²
Keskus: Vīksna
Vīksnas pagasts LocMap.png
Sprogi katoliku kirik

Vīksna vald (läti Vīksnas pagasts) on vald Lätis Balvi piirkonnas. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Balvi rajooni.

Vald piirneb sama piirkonna Bērzkalne ja Kubuli vallaga, Alūksne piirkonna Mālupe ning Liepna valla ning Viļaka piirkonna Susāji, Kuprava ja Žīguri vallaga.

Valla pindala on 122 km². 2016. aasta seisuga elas seal 690 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 565 lätlast, 120 venelast, 3 valgevenelast ja 3 ukrainlast.[3] Valla keskus on Vīksna küla, vallavanem on Dzintra Pipcāne.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vīksna vald moodustati aastal 1936, mil selle maad eraldati Balvi vallast. 1945. aastal moodustati valda Georgijeva, Nikolajeva ja Oknupe külanõukogud, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1951 liideti Nikolajeva külanõukoguga likvideeritav Oknupe külanõukogu, ent kolhoosi Zaveti Iļjiča maad liideti Georgijeva külanõukoguga. Aastal 1960 liideti sellega Liepna külanõukogu kolhoosi Pobeda maad. Aastal 1965 liideti sellega osa likvideeritavast Georgijeva külanõukogust, ka nimetati külanõukogu ümber Vīksna külanõukoguks.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Balvi piirkonda.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Mīzaji muinaskalmed ehk Sõjahauad ja Kauguri mäe linnamägi.[6] Kohaliku kaitse all on Mežarija tuulik, Vīksna õigeusu kirik, Derdziņi muinaskalmed, Aizezere muinaskalmed ja Kačupe muinaskalmed ehk Baabamägi.[7] Valla suurim jõgi on Bolupe. Looduskaitse all on Mežareja künnapuu, Miezaji künnapuu, Vīksna Õõnestamm, Lauzi Suurmänd, Osīši vana pärn, Annasbirzsi künnapuu, Aizezere põõsastamm, Ozolkalni tamm ja Makšinova tamm.[8]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on kolmkümmend kaks küla. Valla keskuses Vīksnas (vidējciems) oli aastal 2018 213 elanikku. Teised valla külad on staatusega skrajciems – Aizezere 8 elanikuga aastal 2018, Annasbirzs 14 elanikuga aastal 2018, Apšukolns 5 elanikuga aastal 2007, Ašusils 9 elanikuga aastal 2018, Augstābirzs 5 elanikuga aastal 2018, Berezņaks 7 elanikuga aastal 2018, Čāgas 8 elanikuga aastal 2018, Dampadruva 5 elanikuga aastal 2018, Derdziņi 26 elanikuga aastal 2007, Dubudeksnis 10 elanikuga aastal 2018, Egļukolns 26 elanikuga aastal 2018, Georgijeva 5 elanikuga aastal 2018, Jūdiņi 4 elanikuga aastal 2018, Kačupe 8 elanikuga aastal 2018, Louzi 17 elanikuga aastal 2018, Makšinova 32 elanikuga aastal 2018, Makšinovas Strauti 5 elanikuga aastal 2018, Mežareja 4 elanikuga aastal 2018, Mīzaji 10 elanikuga aastal 2018, Oknupe 4 elanikuga aastal 2018, Pakalnīši 6 elanikuga aastal 2018, Pārkuni 4 elanikuga aastal 2007, Pokuļova 19 elanikuga aastal 2007, Rimši 1 elanikuga aastal 2018, Smiltine 7 elanikuga aastal 2018, Sprūgas 26 elanikuga aastal 2018, Strauti 31 elanikuga aastal 2018, Ukraina 6 elanikuga aastal 2007, Vackuprava 7 elanikuga aastal 2018, Valentinova 2 elanikuga aastal 2018 ja Zaļmežnīki 4 elanikuga aastal 2018. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Balvu novads, vaadatud 24.11 2018
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 24.11 2018
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 24.11 2018
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 29.06 2017
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]