Lucina Hagman
Lucina Hagman | |
---|---|
Lucina Hagman (20. sajandi alguse foto) | |
Sünniaeg |
5. juuni 1853 Kälviä |
Surmaaeg |
6. september 1946 (93-aastaselt) Helsingi |
Lucina Hagman (5. juuni 1853 Kälviä – 6. september 1946 Helsingi) oli soomerootsi pedagoog, feminist ja poliitik, Noorsoome Partei liige. Ta oli feministliku ühenduse Naisasialiitto Unioni asutaja ja kauaaegne juht. 1899. aastal asutas ta naisühenduse Marta Liit ja 1907. aastal Soome Naisliidu. Ühtlasi oli ta üks 1907. aastal esimesena parlamenti valitud naistest.
Pedagoogina toetas ta ühisharidust ehk tüdrukute ja poiste kooskoolitamist. Hagman oli Soome esimese soomekeelse ühiskooli asutaja ja direktor. 1899. aastal asutas ta Helsingi Uue Ühiskooli. 1928. aastal sai Hagman esimese naisena Soomes professori aunimetuse.
Hagman paistis silma ka ajakirjandusliku tegevusega ja raamatute autorina.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Päritolu ja tegevus pedagoogina
[muuda | muuda lähteteksti]Lucina Hagmani vanemad olid külavanem[1] Nils Johan Erik Hagman ja Sofia Margareta Hagman (neiupõlvenimega Nordman).[2] Ta oli pere kuuest lapsest noorim.[3] Tema vanemate õdede-vendade seas olid Soome esimese rahvakooli asutaja Sofia Hagman ning peatoimetajad August Hagman ja Tyko Hagman. Hagmanite kodu oli rootsikeelne, kuid Kälviä valdavalt soomekeelses keskkonnas õppis Lucina Hagman juba lapsena soome keelt. 1865. aastal kolis perekond isa üleviimise tõttu Vaasasse, kus Hagman läbis nelja-aastase rootsikeelse tütarlastekooli. Tüdrukutele hariduse andmine oli sel ajal haruldane ja ta oli pere kolmest tütrest ainus, kellele koolis käimist võimaldati.[4][5] Kooli lõpetamise järel õpetas Hagman paar aastat väikeseid lapsi ja sai seejärel rahvakooliõpetaja hariduse Jyväskylä õpetajate seminaris, mille lõpetas 1875. aastal. Seminaris sai ta tuntuks soome keele kaitsjana.[4] Seal tutvus ta ka Minna Canthiga.[6] Lõpetamise järel sai Hagmanist Hämeenlinna ettevalmistuskooli juhataja, sellesse ametisse jäi ta kuni 1886. aastani.[4] Koolis oli üks tema õpilasi tulevane helilooja Jean Sibelius.[6] Aastatel 1877–1881 oli Hagman samaaegselt ka Hämeenlinna rootsikeelse tütarlastekooli matemaatikaõpetaja.[2]
Ühiskondlikud küsimused huvitasid Hagmani juba kooliajal ja 1880. aastatel hakkas ta osalema avalikes aruteludes. Ta toetas tüdrukute ja poiste ühist koolitamist ehk ühisharidust ja ühiskoole, sest tema arvates toetasid eraldi poiss- ja tütarlastekoolid ühekülgseid soorolle, jättes tavaliselt tüdrukutele vaid võimaluse saada nõrgemat haridust. Hagman uskus väga tugevalt hariduse tähtsusesse inimese arengus. Ta reisis teistes Skandinaavia riikides, Saksamaal ja Šveitsis, et tutvuda sealse koolikorraldusega. 1886. aastal kuulus Hagman Helsingi Soome Ühiskooli asutajate hulka. Osaliselt just tema kirjutatud ajaleheartikli mõjul otsustasid kooli asutajad loobuda algsest tütarlastekooli ideest ja rajada selle asemel ühiskooli.[4] See kool tegutseb tänaseni ja on Soome vanim soomekeelne ühiskool. Hagman valiti ühtlasi ka selle haridusasutuse esimeseks direktoriks, kellena ta töötas 1890. aastani.[7] Aastatel 1887–1894 pidas ta lisaks Helsingis algul üheklassilist, hiljem kaheklassilist ettevalmistuskooli, mille ta müüs lõpuks Aili Nissinenile. Helsingi Soome Ühiskooli direktori asetäitjana jätkas ta tööd kuni 1899. aastani, mil ta asutas oma kooli, Helsingi Uue Ühiskooli.[5] Peatselt asutamise järel valmis koolihoone Helsingi Kruununhaka linnaosas. Hagman jätkas enda asutatud kooli direktorina kuni 1935. aastani. Kooli omanikuks ja juhatuse esimeheks jäi ta 1938. aastani, mil ta müüs kooli selle tegevust jätkanud aktsiaseltsile. 1919. aastani oli ta ka oma koolis õpetaja.[5][8] Helsingi Uues Ühiskoolis püüdis Hagman edendada sotsiaalset õiglust ja võtta hariduse andmisel arvesse õpilaste loomuomadusi.[8]
Seltsitegevus ja osalemine poliitikas
[muuda | muuda lähteteksti]Hagman toetas naistele meestega võrdsete kodanikuõiguste andmist ja nende võimalust pääseda meestega samadele ametikohtadele.[4] Helsingisse kolimisest saadik osales ta 1884. aastal asutatud Soome Naisühingu töös.[5] Ta võttis osa ka 1888. aastal Kopenhaagenis toimunud rahvusvahelisest naiste kongressist. Hagman kuulus nende naisliikumise mõjukate tegelaste sekka, kes eraldusid 1892. aastal Soome Naisühingust ja asutasid uue ühingu Naisasialiitto Unioni. Ta oli aastatel 1892–1898 ja 1913–1920 ka selle ühingu esinaine, 1908. aastal sai temast Unioni auesinaine.[4] 1899. aastal pani Hagman ühinguga Sivistystä kodeille ('kultuur kodudesse') aluse hilisemale Marta Liidule. See ühing alustas reaalset tegevust järgmisel aastal ja vahetas siis ka nime.[5] Umbes aastapäevad oli Hagman selle liidu esimene juht.[9] Marta Liidu eesmärk oli olla isamaaline rahvavalgustusühing, milles naistel pidi olema kultuuri ja hariduse levitaja roll. Selle asutamine oli ka reaktsioon veebruarimanifestile ja venestamisohule.[10]
Hagman kuulus ka Soome esimese karskusühingu asutajaliikmete hulka ja üleriigilise ühingu Karskuse Sõbrad juhtkonda.[4] Talle kuulunud Helsingi Uus Ühiskool hakkas 1900. aastate alguses esimese koolina Soomes andma karskusõpetuse tunde.[8] Seevastu kodumajandusõpet selles koolis Hagmani eluajal ei olnudki.[5] Hagman oli tegev veel Soome Rahuliidus, kus ta nimetati ka auliikmeks.[4] 1898. aastal oli ta kutsutud Helsingi töölisühingu naisosakonna asutamiskoosoleku juhatajaks.[5]
1905. aastal asutas Hagman koos sõbra Maikki Fribergiga noorsoomlastest naistele mõeldud ajalehe Naisten Ääni ('naiste hääl'). Selle toimetajate hulka kuulus ta surmani.[11] Peatselt pärast 1907. aasta parlamendivalimisi asutati tema algatusele Soome Naisliit, millest pidi saama noorsoomlastest naisi ühendav rahvavalgustusliikumine.[6] Ajaleht Naisten Ääni sai uue organisatsiooni ametlikuks häälekandjaks.[11] Hagman oli aastatel 1908–1914 ja 1920–1927 ka Soome Naisliidu juht.[4]
Naiste valimisõiguse eest võidelnud Hagman valiti täieliku ja piiranguteta valimisõiguse jõustumise järel 1907. aasta parlamendivalimistel ühena esimestest naistest Soome parlamenti.[3] Ta oli Noorsoome Partei esindajana parlamendis kaks lühikest perioodi, aastatel 1907–1908 ja uuesti 1917. 1907. aastal oli ta palvekirjade komisjoni ja 1917. aastal kultuurikomisjoni esinaine.[2] Hagmani esimene seaduseelnõu käsitles abielunaise õigust iseseisvalt oma vara hallata.[5] Selle kõrvalt tegeles ta parlamendis veel keeluseadusega, naiste õigusega pääseda riigiametitesse, sugupoolte võrdse tasustamise küsimusega ja abieluväliste laste õigusliku seisundi parandamisega.[12] Hagman ei olnud siiski kuigi innukas parteipoliitik ja leidis, et naiste koostöö peaks ületama parteide piire. Pettununa naisparlamendiliikmete vähesuses, pakkus ta 1923. aastal, et naised võiksid välja tulla eraldi kandidaatide nimekirjadega, kuid see idee ei pälvinud piisavat toetust.[4]
Muu tegevus ja eraelu
[muuda | muuda lähteteksti]Hagman kirjutas rohkelt ajalehtedesse ja avaldas kirju. 1887. aastal sai ta Soome Kirjanduse Seltsi auhinna Fredrika Bremeri eluloo eest. 1900. aastate alguses avaldas ta Minna Canthi kaheosalise eluloo, 1936. aastal aga mälestused oma lapsepõlvest.[4] Elutöö eest anti talle esimese naisena Soomes 1928. aastal professori aunimetus. Taotluse talle aunimetuse andmiseks tegid üheskoos Marta Liit ja Soome Naisliit.[5]
Suvekoduks ostis Hagman Turu linna lähistel asuva Siinala talu.[9] Ta ei abiellunud kunagi, kuid vennanaise surma järel võttis ta nende kaks last endale kasulasteks. Hiljem võttis ta veel ühe vennalapse enda kasvatada, lisaks veel neljandagi lapse, kes aga ei olnud tema sugulane.[4][3] Koolijuht sai ka ühest tema kasutütrest – Lisa Hagman asutas 1919. aastal tänase Apollo Ühiskooli, millest ta hiljem rahalistesse raskustesse sattunult oli küll sunnitud loobuma.[5][13]
Lucina Hagman suri 1946. aastal 93-aastaselt ja maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule.[9]
Pärandi jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Yleisradio 2004. aastal korraldatud suurte soomlaste valimisel hääletati Lucina Hagman 29. kohale.[10] Hagmani sünnikodus Kälviäs tegutseb tänapäeval Marta Liidule kuuluv muuseum.[9] Kälviäs, mis kuulub nüüd Kokkola linna koosseisu, asub Lucina Hagmani nimeline põhikool.[14] Varem seal tegutsenud Lucina Hagmani nimeline gümnaasium suleti 2016. aasta augustis.[15] Helsingi Pihlajamäe linnaosas Uue Ühiskooli praeguse hoone juures olev tee nimetati 1999. aastal Lucina Hagmani teeks. Kui koolile rajati 2008. aastal uus ühendustee, siis nimetati see Lucina Hagmani alleeks.[16]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Ensimmäinen koulu" (1882)
- "Fredrika Bremer" (1886)
- "Yhteiskavastuksesta" (1887)
- "Naisten kasvatuksesta" (1888)
- "Naisten äänestysoikeudesta" (1889)
- "Naisten esteettömyystodistus eli dispanssikysymys" (1896)
- "Kokemukseni yhteiskasvatuksesta" (1897)
- "Kasvatus rakkauteen" (1900)
- "Koulukysymys sosiaaliselta kannalta" (1906)
- "Naisten ohjelma tulevissa vaaleissa" (1906)
- "Minna Canthin elämäkerta" (I osa 1906, II osa 1911)
- "Yhteiskuntalaitoksen suhtautuminen naisten oikeuksiin" (1911)
- "Siveellisen kasvatuksen laiminlyöminen kouluissa" (1917)
- "Tuleeko Suomen pystyttää asevelvollisuuteen perustuva sotavoima?" (1917)
- "Olisiko ajateltavissa" (1923)
- "Miten olisi koulusuunnitelmaa uudistettava?" (1925)
- "Lucina Hagman kertoo lapsuudestaan Kälviällä 1853–1865" (1936)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Eesti Etümoloogiasõnaraamat [ETY]".
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Kansanedustajat: Lucina Hagman Eduskunta (vaadatud 19.03.2017)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Ollila, Anne. "Naimaton perheellinen nainen: Lucina Hagmanin perhe" – Monta tietä menneisyyteen. Tampereen yliopiston kirjasto, 2006 (vaadatud 19.03.2017)
- ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 Ollila, Anne. Hagman, Lucina (1853–1946) Kansallisbiografia (vaadatud 19.03.2017)
- ↑ 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 Kauppinen, Kaija. Lucina Hagman: marttajärjestön perustaja Marttaliitto ry, 1989 (vaadatud 19.03.2017)
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Historia Suomalainen Naisliitto (vaadatud 19.03.2017)
- ↑ Helsingin Suomalainen yhteiskoulu 1886– Suomen yksityisten oppikoulujen digitaalinen matrikkeli (vaadatud 19.03.2017)
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Helsingin Uusi yhteiskoulu Yksityisten oppikoulujen verkkomatrikkeli (vaadatud 19.03.2017)
- ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 Lucina Hagman Marttaperinne.fi (vaadatud 19.03.2017)
- ↑ 10,0 10,1 Marttojen historiaa Mentula-Saikkolan martat (vaadatud 19.03.2017)
- ↑ 11,0 11,1 Lucina Hagman Internetix-materiaali, 1998 (vaadatud 19.03.2017)
- ↑ Historiaa Naisasialiitto Unioni. Viitattu 28.9.2012.
- ↑ Apollon Yhteiskoulu (Helsinki) Suomen yksityisten oppikoulujen digitaalinen matrikkeli (vaadatud 19.03.2017)
- ↑ Lucina Hagmanin koulu Kokkolan kaupunki (vaadatud 19.03.2017)
- ↑ Kokkola lakkauttaa Lucina Hagmanin lukion KP24.fi, 3.02.2014 (vaadatud 19.03.2017)
- ↑ Lucina Hagmanin kuja kulkee Pihlajamäen kouluille Pihlajamäki.info (vaadatud 19.03.2017)