Minna Canth

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Minna Canth.jpg

Minna Canth, õieti Ulrika Wilhelmina, neiupõlvenimega Johnson[1] (19. märts 1844 Tampere12. mai 1897 Kuopio[2]) oli Soome esimene naisajakirjanik ja kirjanik, ärinaine, rahvusvaheliste aadete ja kultuurikandja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis Tamperes ja suri 53-aastaselt Kuopios[2], kuhu tema tekstiilikaupmehest isa Gustaf Vilhelm Johnson perega kolis, kui Minna oli 9-aastane. Finlaysoni puuvillavabriku meistri ja koduabilise tütar Minna oli pere kolmas laps. Perekond elas Tampere vaesteagulis, kuid otsesest vaesust peres siiski ei tuntud[3]. 1853. aastal kolis perekond Kuopiosse, kus isa Gustaf Vilhelm hakkas pidama Tampere lõnga- ja lõimeäri[4].

Minna abiellus Jyväskylä õpetajateseminari esimesel kursusel oma õpetaja, loodusteaduste lektori Johan Ferdinand Canthiga.

"Ma sain esimeste seas seminari. Rahvakoolist saadud aadete kohaselt innustusin õppimisest täielikult. See aasta, mil olin oma valikule lõpuni ustav, oli kindlasti mu elu õnnelikuim. Kuid ma petsin endale antud lubadust, sest juba järgmise aastal kihlusin ma oma õpetajaga.[5]"

1865. aastal jättiski Minna kooli pooleli, kuid mitte õppimist. Oma isikliku lektori ehk "originelli" lehtori Canthi kaudu pääses Minna tegema ajalehetööd ning astus esimesed sammud kirjanikuteel. Tema esimene ajaleheartikkel kandis pealkirja "Meie tütarde kasvatus" ("Tyttäriemme kasvatus") ning ilmus ajalehes Keski-Suomi 1874. aastal. Tänu isiklikele kogemustele ja läbielamistele jälgis Minna Canth tähelepanelikult just naiste elu toonases ühiskonnas. Keeleteadliku ja uudishimuliku kodanikuna sai temast uueneva Euroopa aadete vahendaja ja oluline arvamusliider toonases Soomes. Teda on nimetatud soomlasliku realismi teerajajaks.[6].

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Ta avaldas kümneid näidendeid, tõustes sellega Aleksis Kivi kõrvale väärikale kohale Soome näitekirjanike ajaloos. Ent alguses kirjutas naine varjunime all – näiteks oma esikteose "Novelleja ja kertomuksia" (1878) autor on Wilja.

Canthi sulest ilmus ka seitse pikka romaani, mitu jutustust, kõned ja ajaleheartiklid, mis olid kõik kirjutatud soome keeles[7]. Tema tuntuim ja ühiskondlikus plaanis radikaalseim teos on "Töömehe naine" ("Työmiehen vaimo"; 1885). Näidendi vormis kirjutatud teose peategelene Johanna on just abiellunud. Selgub aga, et Risto ei olegi hea abielumees, vaid kohe pärast pulmi joob ta noorikuga majja tulnud raha maha ning saadab perekonna viletsusse. Lisaks ei suuda Risto maha jätta ka oma endist armastatut, mustlasneiu Homsantuutat. Mustlasneiule see aga ei meeldi ning kättemaksuks üritab ta meest tappa. Kriitikarahe alla satuvad lõpuks nii viinapudel kui ka meeste ülemvõim abielus.

1895. aastal kirjutas Canth muuhulgas mõrvaloo "Anna Liisa", mis käsitleb lapsetappu ja armuandmist. Teoses tuleb esile dostojevskilik nägemus sellest, kuidas tehtut lepitab teo avalik kahetusus.

Canthi isiklikust kirjavahetusest on säilinud enam kui viissada kirja.

Minna Salong[muuda | muuda lähteteksti]

Canthi Kuopios asuvast kodust – Kanttilast – arenes pikapeale kirjanduse ja aadete keskus, mida kutsuti hellitavalt Minna salongiks[8]. Seal avaldati arvamusi ja kirjutati. Põhiteemad olid töörahva tulevik, naiste positsioon ühiskonnas, rahuliikumine ja kainuse edendamine, darvinism, spiritism, arstiteadused ja hingeabi, kirjandus. Läbivalt arutleti inimese rolli üle kõigi nende aadete keskel argises elus ja parema tuleviku nimel peetud veretus võitluses[9]. Salongis kõlanud mõtted mõjutasid veel aastakümneid hiljemgi Soome arengut. Sündis palju ametlikke seltse ja ühinguid, mis muutsid oluliselt soomlaste mõtteviisi, käitumist ja suhtumisi. Lõpuks ka seadusi. Minna Salongis kogunes ka Kuopio naisintelligents – viis keelevaistu ja avara silmaringiga naist, kelle südameasjaks olid keele- ja kooliõpetus ning naise õiguste avardamine kogu Soomes. Need naised olid Elisabeth Stenius-Aarneenkallio, Selma Backlund, Elisabeth Ingman, Lydia Herckman ja Minna Canth. Minna Canthi kodus asub nüüd tema majamuuseum.

Tsitaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Minna Canthi viis ajaloolist lauset, mida Soomes siiani tsiteeritakse:

  • Mind huvitab üsna vähe see, mida inimesed minu kohta ütlevad!
  • Elu on võitlus, imeline võitlus!
  • Kõik naised ärgu tehku käsitööd.
  • Elagu kõik intelligentsed mehed! Rumalad võivad rahus surra.
  • Olgu kõike muud, ainult mitte uinuv, poolsurnud elu.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Minna abiellus oma õppejõuga ning neil sündis seitse last. Pärast abikaasa surma, 1879. aastal, jäi ta üksi laste eest hoolitsema. Naine kolis koos lastega Kuopiosse, lapsepõlvekoju. Samas elasid veel ta ema ja vend, kes pidasid ka pärast isa surma edasi papa asutatud tekstiiliäri. Peagi kirjutati pereäri kogunisti Minna nimele, naine laiendas pereäri ja hoolitses raamatupidamise eest. Pärast Minna surma jäi ettevõte tema laste hoida ning tegutses jõudsalt kuni 1974. aastani.

Lipupäev[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2003. aastast tähistatakse Soomes just Minna Canthi sünniaastapäeval võrdõiguse päeva. Tegu oli alguses Soome Siseministeeriumi soovitusliku lipupäevaga, kuid 2007. aastal sai päevast Helsingi Ülikooli eestvõttel ametlik lipupäev. Nii sai Minna Canthist esimene soome naine, kelle auks lehvivad riigilipud. Lipupäeva ametlik nimi on Minna Canthi päev, võrdsuse päev. Kõige pidulikumalt tähistatakse seda päeva alati Kuopio linnas.

Norwegiani lennuki saba

Ausambad, medalid, margid[muuda | muuda lähteteksti]

Canthi mälestuseks on tehtud Soomes lugematul hulgas medaleid, ausambaid, postmarke, näitustest, maalidest ja lavastusest rääkimata. Tema nime kannavad Soomes mitmed ehitised ja kohad. Canthi nimi on antud ka mitmele kultuuriseltsile. Rahvusvahelises plaanis suurim mälestusmärk on aga 2013. aastal Norra lennufirma poolt Norwegian Air Shuttle lennuki sabatiivale kantud portree.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Huhtala 1998.
  2. 2,0 2,1 (14.05.1897). Minna Canth. Savo-Karjala. Lk 2. 
  3. Kuopion kaupunki. "Elämäkerta: Perhe". Minna Canth 1844–1897.
  4. Mäkinen & Uusi-Hallila 2003, s. 10, luku: Minna Canthin lapsuus Tampereella.
  5. Minna Maijala. "Minna Canth (1844-1897)". Klassikkogalleria.
  6. Vuokari, Outi. "Soome keeles: Minnan elämänkerta lyhyesti". Minnan Salonki. Kasutatud Kuopion kaupunginkirjasto – Pohjois-Savon maakuntakirjasto.
  7. Vuorikari, Outi. "Minnan elämäkerta lyhyesti". Minnan Salonki. Kuopion kaupunginkirjasto – Pohjois-Savon maakuntakirjasto.
  8. Kuopion kaupunki. "Minnan salonki". Minna Canth 1844–1897.
  9. Salminen, Anja (24.5.2004). Minna Canthin vieraita Kanttilassa. Kuopion kaupunki. Lk 5.