Minna Canth

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Minna Canth.jpg

Minna Canth, õieti Ulrika Wilhelmina, neiupõlvenimega Johnson[1] (19. märts 1844 Tampere12. mai 1897 Kuopio[2]) oli Soome esimene naisajakirjanik ja kirjanik, ärinaine, rahvusvaheliste aadete ja kultuurikandja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis Tamperes ja suri 53-aastaselt Kuopios[2], kuhu tema tekstiilikaupmehest isa Gustaf Vilhelm Johnson perega kolis, kui Minna oli üheksa-aastane. Finlaysoni puuvillavabriku meistri ja koduabilise tütar Minna oli pere kolmas laps. Perekond elas Tampere vaesteagulis, kuid otsesest vaesust peres siiski ei tuntud[3]. 1853. aastal kolis perekond Kuopiosse, kus isa Gustaf Vilhelm hakkas pidama Tampere lõnga- ja lõimeäri[4].

Minna abiellus Jyväskylä õpetajateseminari esimesel kursusel oma õpetaja, loodusteaduste lektori Johan Ferdinand Canthiga.

"Ma sain esimeste seas seminari. Rahvakoolist saadud aadete kohaselt innustusin õppimisest täielikult. See aasta, mil olin oma valikule lõpuni ustav, oli kindlasti mu elu õnnelikem. Kuid ma petsin endale antud lubadust, sest juba järgmisel aastal kihlusin ma oma õpetajaga.[5]"

1865. aastal jättis Minna kooli pooleli, kuid mitte õppimist. Oma isikliku lektori ehk "originelli" lehtori Canthi kaudu pääses Minna tegema ajalehetööd ning astus esimesed sammud kirjanikuteel. Tema esimene ajaleheartikkel "Meie tütarde kasvatus" ("Tyttäriemme kasvatus") ilmus ajalehes Keski-Suomi 1874. aastal. Tänu isiklikele kogemustele ja läbielamistele jälgis Minna Canth tähelepanelikult just naiste elu toonases ühiskonnas. Keeleteadliku ja uudishimuliku kodanikuna sai temast uueneva Euroopa aadete vahendaja ja oluline arvamusliider toonases Soomes. Teda on nimetatud soomlasliku realismi teerajajaks.[6].

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Ta avaldas kümneid näidendeid, tõustes sellega Aleksis Kivi kõrvale väärikale kohale Soome näitekirjanike ajaloos. Ent algul kirjutas naine varjunime all – näiteks oma esikteose "Novelleja ja kertomuksia" (1878) autor on Wilja.

Canthi sulest ilmus ka seitse pikka romaani, mitu jutustust, kõned ja ajaleheartiklid, mis olid kõik kirjutatud soome keeles[7]. Tema tuntuim ja ühiskondlikus plaanis radikaalseim teos on "Töömehe naine" ("Työmiehen vaimo"; 1885). Näidendi vormis kirjutatud teose peategelane Johanna on just abiellunud. Selgub aga, et Risto ei olegi hea abielumees, vaid kohe pärast pulmi joob ta noorikuga majja tulnud raha maha ning saadab perekonna viletsusse. Lisaks ei suuda Risto maha jätta ka oma endist armastatut, mustlasneiu Homsantuutat. Mustlasneiule see aga ei meeldi ning kättemaksuks üritab ta meest tappa. Kriitikarahe alla satuvad lõpuks nii viinapudel kui ka meeste ülemvõim abielus.

1895. aastal kirjutas Canth muuhulgas mõrvaloo "Anna Liisa", mis käsitleb lapsetappu ja armuandmist. Teoses tuleb esile dostojevskilik nägemus sellest, kuidas tehtut lepitab teo avalik kahetsus.

Canthi isiklikust kirjavahetusest on säilinud üle viiesaja kirja.

Minna Salong[muuda | muuda lähteteksti]

Canthi Kuopios asuvast kodust Kanttilast arenes pikapeale kirjanduse ja aadete keskus, mida kutsuti hellitavalt Minna salongiks[8]. Seal avaldati arvamusi ja kirjutati. Põhiteemad olid töörahva tulevik, naiste positsioon ühiskonnas, rahuliikumine ja karskuse edendamine, darvinism, spiritism, arstiteadused ja hingeabi, kirjandus. Läbivalt arutleti inimese rolli üle kõigi nende aadete keskel argises elus ja parema tuleviku nimel peetud veretus võitluses[9]. Salongis kõlanud mõtted mõjutasid veel aastakümneid hiljemgi Soome arengut. Sündis palju ametlikke seltse ja ühinguid, mis muutsid oluliselt soomlaste mõtteviisi, käitumist ja suhtumist, lõpuks ka seadusi.

Minna Salongis kogunes ka Kuopio naisintelligents: viis keelevaistu ja avara silmaringiga naist, kelle südameasjaks olid keele- ja kooliõpetus ning naise õiguste avardamine kogu Soomes. Need naised olid Elisabeth Stenius-Aarneenkallio, Selma Backlund, Elisabeth Ingman, Lydia Herckman ja Minna Canth. Minna Canthi kodus asub nüüd tema majamuuseum.

Tsitaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Minna Canthi viis ajaloolist lauset, mida Soomes siiani tsiteeritakse:

  • Mind huvitab üsna vähe see, mida inimesed minu kohta ütlevad!
  • Elu on võitlus, imeline võitlus!
  • Kõik naised ärgu tehku käsitööd.
  • Elagu kõik intelligentsed mehed! Rumalad võivad rahus surra.
  • Olgu kõike muud, ainult mitte uinuv, poolsurnud elu.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Minna abiellus oma õppejõuga ning neil sündis seitse last. Pärast abikaasa surma 1879. aastal jäi ta üksi laste eest hoolitsema. Naine kolis koos lastega Kuopiosse lapsepõlvekoju. Samas elasid veel ta ema ja vend, kes pidasid ka pärast isa surma edasi papa asutatud tekstiiliäri. Peagi kirjutati pereäri kogunisti Minna nimele, naine laiendas pereäri ja hoolitses raamatupidamise eest. Pärast Minna surma jäi ettevõte tema lastele ning tegutses jõudsalt kuni 1974. aastani.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Riiklik lipupäev[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2003. aastast tähistatakse Soomes just Minna Canthi sünniaastapäeval võrdõiguse päeva. Algul oli tegu Soome Siseministeeriumi soovitusliku lipupäevaga, kuid 2007. aastal sai Helsingi Ülikooli eestvõttel päevast ametlik lipupäev. Nii sai Minna Canthist esimene soome naine, kelle auks lehvivad riigilipud. Lipupäeva ametlik nimetus on Minna Canthi päev, võrdsuse päev. Kõige pidulikumalt tähistatakse seda päeva alati Kuopio linnas.

Norwegiani lennuki saba

Muud mälestusviisid[muuda | muuda lähteteksti]

Canthi mälestuseks on loodud Soomes lugematul hulgas medaleid, ausambaid, postmarke, näitustest, maalidest ja teatrilavastusest rääkimata. Tema nime kannavad Soomes mitmed ehitised ja kohad. Canthi nimi on antud ka mitmele kultuuriseltsile.

Rahvusvaheliselt suure tähendusega mälestusviis on aga 2013. aastal Norra lennufirmas Norwegian Air Shuttle lennuki sabatiivale kantud Minna Canthi portree.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Huhtala 1998.
  2. 2,0 2,1 Minna Canth. Savo-Karjala. 14.05.1897. Lk 2.
  3. Kuopion kaupunki. "Elämäkerta: Perhe". Minna Canth 1844–1897. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuli 2011.
  4. Mäkinen & Uusi-Hallila 2003, s. 10, luku: Minna Canthin lapsuus Tampereella.
  5. Minna Maijala. "Minna Canth (1844-1897)". Klassikkogalleria.
  6. Vuokari, Outi. "Soome keeles: Minnan elämänkerta lyhyesti". Minnan Salonki. Originaali arhiivikoopia seisuga 2016-03-31. Vaadatud Kuopion kaupunginkirjasto – Pohjois-Savon maakuntakirjasto. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  7. Vuorikari, Outi. "Minnan elämäkerta lyhyesti". Minnan Salonki. Kuopion kaupunginkirjasto – Pohjois-Savon maakuntakirjasto. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. märts 2016.
  8. Kuopion kaupunki. "Minnan salonki". Minna Canth 1844–1897. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuli 2011.
  9. Salminen, Anja (24.5.2004). Minna Canthin vieraita Kanttilassa (PDF). Kuopion kaupunki. Lk 5. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. november 2005.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]