Laenamine

See artikkel räägib majandusmõistest; keeleteaduse mõiste kohta vaata Laenamine (keeleteadus); muusika mõiste kohta vaata artiklit Laenamine (muusika).

---

Laenamine on kahe või enama osapoole vahel aset leidev finantsteenuse tehing, kus üks osapool annab teisele osapoolele kasutamiseks raha ning viimast kohustatakse lepingus sätestatud tingimuste alusel seda tagasi maksma. Kui laenulepingus käsitletakse eset või asja, siis on tegemist rendi- või üürilepinguga.

Laenamine ei ole tasuta, laenamise tasuks on intress. Laenu mitte õigeaegsel tagastamisel võib laenuvõtjale rakenduda lepingus sätestatud korras ka viivis.

Ajalugu

Raha laenamise juured ulatuvad tsivilisatsiooni tekke algusaegadesse. Algeline raha laenamine sai alguse ligikaudu 3000 eKr Mesopotaamiast, kus vormistati kirjalike laenulepinguid, mis sisaldasid intressi laadset süsteemi.

Tänapäevane pangandus ja laenamine said alguse Vana-Roomast, kus jõukad eraisikud hakkasid tegelema "pangandusega" ning laenasid samal ajal ka raha välja. Neil olid püsikliendid, kellele anti madala intressiga nn lõikuspäeva laenu.

Keskajal olid enamasti laenuandjateks juudid, kuna kristlastel oli keelatud laenatavalt rahalt intressi koguda. Juutidest said rahalaenamise eksperdid peamiselt tänu kristlaste juhtide otsusele, mille kohaselt juudid võisid intressi korjata mittejuutidele antavatelt laenudelt.

Tänapäeval on raha laenajateks peamiselt peavoolu suured pangad, krediitkaardi ettevõtted ning spetsialiseerunud hüpoteeklaenuandjad. Rahaturg on tänapäeval arenenud piisavalt, et pakkuda neile kõigile võimalust püsida laenamise peavoolus pinnal.

Laenuleping

Laenulepingu alusel võtab laenuandja endale kohustuseks anda laenusaajale rahasumma või asendatav asi ning laenu saaja kohustub tagastama sama rahasumma või sama liiki asja samas koguses ja kvaliteediga.

Laenuintress lisandub majandus- või kutsetegevuseks antud laenule. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta vaid juhul, kui see on eelnevalt kokkulepitud. Intressi arvestatakse ning tuleb maksta iga kalendriaasta lõpus ning juhul, kui laenu makse tuleb sooritada enne kalendriaasta lõppu, siis tuleb intress tasuda koos laenumaksega.

Kui laenu tagastamise tähtaega ei ole eelnevalt kokku lepitud, on laenuandjal õigus nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Laenulepingu mõlemad osapooled võivad tähtajatu lepingu üles öelda, teatades sellest vähemalt kaks kuud ette. Intressita laenulepingu puhul on laenusaajal õigus laen tagastada ette teatamata.

Laenuandjal on õigus laenuleping üles öelda ning nõuda laenu kohest tagastamist, kui:

• Laenu tagastamine on kokkulepitud osadena ning laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa maksmisega või on ühe osa tagastamisega rohkem kui kolm kuud
• Laenusaaja ei maksa talle kohustatud intressi
• Laenusaaja rikub kohustust kasutada talle antud laenu vaid teatud otstarbeks

Laenuandjal on õigus laenuleping katkestada enne laenu üleandmist ning keelduda selle üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on vahepeal halvenenud sellisel määral, et laenu tagastamine on ohustatud, või kui laenusaaja on esitanud valeandmeid eesmärgiga saada laenu. Lisaks kuulub see õigus laenu andjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne laenulepingu sõlmimist, aga laenuandjale sai see teatavaks pärast laenulepingu sõlmimist. Fikseerimata intressimääraga laenulepingu puhul on laenusaajal õigus see üles öelda igal ajal, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette.

Laenulepingud

Laenulepingud jagunevad:

• Hüpoteek tagatisega laenulepingud ehk kui laenulepingu tagatiseks on kinnisvara
• Väikelaenud, mis on tagatud käenduse alusel ja/või tõestatud sissetulekuga
• Arvelduskrediit ehk krediit- ja järelmaksukaardid
• SMS- ja muud kiirlaenud, mida on võimalik taotleda tagatiseta

Laenuandja on kohustatud enne laenulepingu sõlmimist andma laenusaajale tarbijakrediidi teabelehe, mille eesmärgiks on tutvustada vastutustundliku laenamise põhimõtet ja suurendada laenuandja hoolsuskohustust. Teabeleht peab olema kirjalikus vormis, et tagada vajadusel tõestusmaterjal ning seal peab olema välja toodud:

• Laenusumma suurus
• Aastane intressimäär
• Krediidi kulukuse määr
• Maksegraafiku korral kuumakse suurus
• Viivised
• Kõikvõimalikud muud võlgnevusega kaasnevad lisatasud

Laenuliigid

Laenud jagunevad peamiselt selle järgi, kellele neid antakse, kas tegemist on laenusaaja puhul on tegemist füüsilise- või juriidilise isikuga ning kas tegemist on tagatisega või tagatiseta laenuga.

Levinumad laenuliigid on:

• eluasemelaen – füüsilisele isikule antav tagatisega (enamasti ostetav objekt) laen kodu soetamiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks
• ettevõttelaen – juriidilisele isikule antav tagatisega laen, mille eesmärgiks on aidata ettevõttel teha suuremaid investeeringuid
• hüpoteeklaen – laen kinnisvara tagatisel nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule
• autolaen – laen auto soetamiseks või auto omamisega seotud väljaminekute katmiseks
• liising – laen, mille korral jääb liisitav objekt kuni laenu tagasimaksmiseni laenaja omandusse ning laenu tagatiseks
• riiklik õppelaen – laen hariduse omandamisega seotud kulude katteks. Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja -astmel kord õppeaasta jooksul. 2016/2017. aastal on Eestis kehtestatud õppelaenu ülemmääraks 1920 eurot.
• tarbimislaen – mitmesugused väikelaenud, järelmaksud ja arvelduskrediit, mille eesmärgiks on suurendada tarbimisvõimekust. Enamasti kõrgema intressiga kui teised laenud
• kiirlaen – laenutoode, mida iseloomustab peamiselt väike laenusumma ning lühike laenuperiood, sellest tulenevalt on ka intressid üsna kõrged

Vastutustundlik laenamine

Laenuvõtmine on tarbijakäitumine, mille abil teadlikud tarbijad saavad soodsate tingimuste esinemisel oma elukvaliteeti parandada. Leidub olukordi, kus tarbijad hindavad oma maksevõimekust üle, laenukoormus kujuneb liiga koormavaks ning kujuneb risk ülelaenamiseks ja satutakse makseraskustesse. Vältimaks ülelaenamist ning sellega seotud võimalikke negatiivseid mõjusi, on Euroopa Liidu tasandil asutud rõhutama vajadust krediidi väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtteid (ingl responsible lending, sks verantwortungsvolle Kreditvergabe).

Eesti võlaõigusseaduses on selgesõnaliselt viidatud vastutustundliku laenamise põhimõttele. Võlaõigusseaduse §-s 403(2) on selgelt sätestatud, mida peab krediidiandja vastutustundlike põhimõtete järgimiseks tegema:

• omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. Vajaduse korral küsib krediidiandja tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid
• hindama tarbija krediidivõimelisust
• andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale

Intress ja viivis

Intressi puhul on tegemist tasuga, mida tuleb võlgnikul maksta võlausaldajale laenatud rahasumma kasutamise eest.

Viivis ehk viivitusintress on võlausaldaja jaoks ette nähtus õiguskaitsevahend olukorras, kus võlgnik viivitab oma finantskohustuste täitmisega võlausaldaja ees. Reeglina on võlausaldajal õigus maksmisega viivitamise korral nõuda lisaks põhivõlale ka viivise tasumist olenemata, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga. Viivise nõudmine ei ole lubatud intresside tasumise viivitamise korral.