Intressimäär

Allikas: Vikipeedia

Intressimäär on intressisumma, mida laenuvõtjad maksavad raha kasutamise eest kindla perioodi jooksul. Intressimäära väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast.[1]

Peamine raha ringlusse andja on keskpank, kes määrab oma emiteeritavale valuutale intressimäära, mis on baasmääraks keskpangast laenu võtvatele asutustele. Pangad, kes on võtnud keskpangast laenu, peavad arvestama kaasnevate kuludega ning oodatava kasumiga. Sel põhjusel on panga intressimäär keskpanga omast kõrgem. Eraisikutele ja ettevõtetele on laenu võtmise aluseks panga määratud intressimäär. Kui eraisik või ettevõte peaks oma laenu edasi laenama, siis järgmine laenuvõtja peab lähtuma eraisiku või ettevõtte kehtestatud intressimäärast.[1]

Eestis kujunevad intressimäärad Euroopa Keskpanga rakendatava rahapoliitika järgi.[2]

Intressimäära liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Majandusteadlased eristavad peamiselt nominaalset ja reaalset intressimäära.[3]

  • Nominaalne intressimäär on lepingus kindlaks määratud intressimäär, mida arvutatakse üks kord aastas. Hoiused on samuti tasustatud nominaalse intressimäära alusel. Lõpliku intressi kujunemisel ei ole nominaalne intressimäär ainus tegur.
  • Reaalse intressimäära korral arvestatakse peale nominaalse intressimäära ka teisi tingimusi (nt intressi arvutamise printsiip, periood, tagasimaksmise meetod, lepingutasud, viivised). Üldistatult on reaalne intressimäär inflatsiooni arvestav nominaalne intressimäär.

Reaalse ja nominaalse intressimäära ning inflatsiooni seost võib esitada järgmise valemi abil:

kus

  • – reaalne intressimäär;
  • – nominaalne intressimäär;
  • – inflatsioonimäär.
  • Tegelik intressimäär avaldub siis, kui intressi arvutatakse rohkem kui üks kord aastas ja lõpptulemuseks on kallim finantseerimine.
  • Tõusu piiranguga intressimäära korral fikseeritakse lepingus intressi ülempiir. Kui turuintress peaks suurenema, siis laenuintress üle selle piiri ei suurene. Kui turuintress on piirist madalamal tasemel, siis sõltub laenuintress turu muutustest.
  • Fikseeritud intressimäär on lepingus kindlaks määratud protsent, mis jääb kogu laenuperioodi jooksul muutumatuks.
  • Ujuv intressimäär sõltub baasmäära muutustest (nt 3, 6 või 12 kuu euribor).

Pangalaenu intressimäär[muuda | muuda lähteteksti]

Üldjuhul puutuvad tavainimesed intressimääraga kokku siis, kui võtavad pangast laenu. Eluasemelaenu või teiste suuremate hüpoteegiga tagatud laenude intressimäära kujundamisel lähtutakse panga marginaalist ja euriborist.[4]

  • Panga marginaal määratakse kindlaks kogu laenuperioodiks ja see arvutatakse iga laenuvõtja jaoks personaalselt.[4]
  • Euribor (Euro Interbank Offered Rate) on Euroopa pankade omavahelise laenamise keskmine intressimäär, mida kasutatakse nii pankadevahelisel laenamisel kui ka klientidele laenamisel. Euribori avaldatakse iga päev hommikul kell 11 (CET) ja arvutatakse umbes 40 Euroopa panga keskmise intressimäära alusel. Seega kujuneb euribor suurima käibe ja kõrgeima krediidireitinguga pankade kokkuleppe alusel. Eestis kasutatakse euribori suuremate laenude ehk eluasemelaenude ja teiste hüpoteeklaenude väljastamisel, mis on seotud kindla perioodiga. Üldjuhul võetakse selliste laenude aluseks 3, 6 või 12 kuu euribor. Määratud perioodi möödudes arvutatakse uuesti laenu intressimäär, lähtudes kehtivast euriborist. [5]

Pangalaenu intressimäära mõjutavad tegurid[muuda | muuda lähteteksti]

Pangalaenu intressimäära mõjutavad tegurid on järgmised[1]:

Baasmäär

  • eri allikatest võetud ressursside kaalutud keskmine hind
  • rahaturu intressimäär (nt euribor)
  • laenukulud ja maksud
  • aktsionäride nõutav tulunorm

Riskilisa

  • laenuvõtja maksevõime
  • laenuprojekti risk
  • laenusumma
  • laenuvõtja panus ehk omafinantseering
  • laenu tagatis
  • laenuperiood
  • teised riskid

Muud tegurid

  • konkurentsist tingitud tegurid
  • laenuandja ja -võtja koostöö kestus, aktiivsus ja tulusus

Euribori muutused[muuda | muuda lähteteksti]

Peamine põhjus, miks euribor muutub, on Euroopa Keskpanga intressipoliitika. Selle eesmärk on hoida majandus euroalal stabiilsena. Euribori mõjutab intressimäär, mille põhjal Euroopa Keskpank laenab teistele pankadele raha või millisel määral ta on nõus maksma intresse pankade enda juures hoiustatud rahale. Euribor tõuseb, kui Euroopa Keskpank otsustab tõsta intressimäärasid. Vahel juhtub, et euribor langeb nulli lähedale või miinusesse. Kui euribor on negatiivne, siis loetakse selle väärtus nulliks. Sellisel juhul lähtutakse laenu tagasimaksmisel ainult panga marginaalist, mis muudab laenu soodsamaks. Kuna euribor võib kardinaalselt muutuda, annab panga marginaal seega hea ettekujutuse sellest, kui kulukaks võib laen muutuda.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Roos, A., Sander, P., Nurmet, M., Ivanova, N. "Finantsturud ja -institutsioonid". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014.
  2. Laura Ruud. "Miks intressimäärad muutuvad?". 01.11.2006. Eesti Majanduse Teataja. Kasutatud 13.04.2017. Eesti keel.
  3. "Mille poolest erinevad nominaalne ja reaalne intressimäär?". 25. mai 2016. Euroopa Keskpank. Kasutatud 13.04.2017. Eesti keel.
  4. 4,0 4,1 INTRESS JA MUUD LAENAMISEGA SEOTUD TASUD
  5. 5,0 5,1 Euribor