Üürileping

Allikas: Vikipeedia

Üürileping on kahe osapoole vaheline leping, millega üks isik (üürileandja) kohustub andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

Üldjuhul sõlmitakse üürileping elu- ja/või äriruumide üürimiseks. Esemete kasutamiseks sõlmitakse rendileping ja teenuste kasutamiseks käsundusleping. Eestis reguleerib üürilepinguid võlaõigusseadus.

Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Elu- või äriruumi üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Võlaõigusseadus". 2002. Kasutatud 26.03.2017.