Käendus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Käendus (saksa keeles bürgschaft, inglise keeles suretyship) on isikliku tagatise liik. Käenduse kaudu antakse võlausaldajale põhivõlgniku vara asemel võimalus rahuldada oma nõue kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral käendaja vara arvelt. Käendusega saab võlausaldaja senise võlgniku vastu sihitud nõude kõrvale uue kuid samasisulise nõude kolmanda isiku ehk käendaja vastu.[1]

Käenduse ehk tagatise väärtus sõltub käendaja maksevõimest. Käendus vastandub asjaõiguslikele tagatistele, mille väärtus sõltub tagatiseks oleva asja väärtusest.[2]

Käenduse võlasuhtele on omane, et käenduslepingu järgi kohustub käendaja kolmanda isiku ees vastutama põhivõlgniku kohustuste korrektse ja tähtaegse täitmise eest.[3]

Leping sõlmitakse käendaja ja võlausaldaja vahel. Sellega tagatakse võlausaldaja nõue kolmanda isiku (põhivõlgniku) vastu ja ka tema osaleb käendussuhtes. Võlausaldaja ja põhivõlgniku vahel on leping, millest tulenevate kohustuste täitmist käendusega tagatakse. Kohustuse täitmise eest peab hoolitsema ikkagi põhivõlgnik, sest kui käendaja peab kohustuse(d) täitma põhivõlgniku asemel, saab käendaja makstud summad põhivõlgnikult tagasi nõuda.[3]

Käendus on aktsessoorne tagatis, see tähendab, et käendaja vastutust ei teki, kui kohustus on kehtetu või lõppeb.[4]

Käenduse puhul on olulised kolm õigussuhet, millest esimene on võlausaldaja ja käendaja vahel (käendusleping), teine võlausaldaja ja põhivõlgniku vahel (põhivõlasuhe) ja kolmas käendaja ning põhivõlgniku vahel (sisesuhe).[5]

Käendusleping[muuda | muuda lähteteksti]

Käenduslepinguga võtab käendaja endale ülesande vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. See võlasuhe tekib võlausaldaja ja käendaja vahel. Seaduse järgi on käendus ühekülgne leping.[6]

Käendus on enamasti tasuta leping, mis sõlmitakse tavaliselt põhivõlgniku ja käendaja vahelise isikliku seose tõttu. Üldjuhul käendaja oma funktsioonide eest tasu ei saa ja see eristab käendust garantiist.[6]

Sisesuhe[muuda | muuda lähteteksti]

Sisesuhtel on kahesugune tähendus:

  • põhivõlgnik rikub kohustust ja võlausaldaja esitab nõude käendaja vastu
  • sisesuhte olemasolu on üldjuhul käendajapoolne käenduslepingu sõlmimise põhjus.[7]

Lepingulist suhet käendaja ja põhivõlgniku vahel saab erandjuhtudel ka eitada, näiteks siis, kui käendaja ja põhivõlgniku vahel on lähedane isiklik suhe.[6]

Põhikohustus[muuda | muuda lähteteksti]

Põhikohustuse moodustab tavaliselt leping, millest tingitud nõuete tagamiseks käendusleping sõlmitakse.[8]

Kohustuste rikkumine[muuda | muuda lähteteksti]

Ühe või mitme lepingust tuleneva kohustuse rikkumisel ei vastuta käendaja ainult kohustuse rikkumise eest, vaid ka sellega kaasnevate intresside, trahvide, viiviste jms eest.[9]

Käenduse tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Käenduse ulatuse alusel eristatakse kolme tüüpi käendust: täielik käendus, piiratud rahasummaga käendus ja muude tingimustega seotud käendus.[10]

Täieliku käenduse puhul vastutab käendaja nii põhikohustuste, kui ka muude võimelike kulude eest (viivised, trahvid jms). Piiratud rahasummaga käenduse puhul vastutab käendaja ainult enne kokkulepitud rahasumma ulatuses. Muude tingimustega seotud käenduse puhul vastutab käendaja põhivõlgniku kohustuste täitmise eest alles siis, kui põhivõlgnikult ei ole võimalik kohustuste täitmist enam nõuda.[10]

Käenduse vorm[muuda | muuda lähteteksti]

Enamasti on käendusleping vormivaba, kuid tarbijakäendusleping (käendusleping, kus käendajaks on tarbija)[11] peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ning kirjas peab olema ka täpne summa, mille ulatuses käendaja vastutab (piiratud rahasummaga käendus). Vastasel juhul on leping tühine.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. I. Kull, M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004. Lk 351.
  2. I. Kull, M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004. Lk 351-352.
  3. 3,0 3,1 I. Kull, M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004. Lk 352.
  4. 4,0 4,1 Võlaõigus: Füüsilise isiku käendus – mida tasub teada?
  5. I. Kull, M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004. Lk 352–353.
  6. 6,0 6,1 6,2 I. Kull, M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004. Lk 353.
  7. I. Kull, M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004. Lk 354.
  8. I. Kull, M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004. Lk 355.
  9. Käendus
  10. 10,0 10,1 Käendus tähendab kohustuse võtmist.
  11. eRT, Võlaõigusseadus