Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2022. aastal

See artikkel räägib koroonapandeemia kulgemisest Eestis 2022. aastal.

Aasta alguse seisuga oli haiglaravil 223 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest 152 vajas haiglaravi raskeloomulise haigestumise tõttu. Aasta kahe esimese kuu jooksul tuvastati 256 960 uut nakatunut, mis moodustas ligi 51,5% kõigist pandeemia käigus tuvastatud nakatunutest. Taas kasvas haiglaravi vajavate inimeste hulk.

Kevadeks olid valdaval osal inimestest tekkinud koroonaviiruse antikehad ning nakatanute hulk langes. 3. aprillist kaotati maskikandmise kohustus ning mai algusest lõpetas Terviseamet igapäevase COVID-19 statistika avaldamise. 1. juunil lõpetati tervishoiualane hädaolukord ning püsima jäi hädaolukorra oht.

Eestis suri koroona tõttu sel aastal 902 inimest, mida oli varasemast aastast ligi poole vähem. Krista Fischeri analüüsi järgi päästis vaktsineerimine üle 50-aastaste inimeste seas 2022. aastal kuni 1400 inimese elu.

Kronoloogia

2021. aasta detsembris oli hakanud levima uus omikrontüvi ja kuigi alates detsembri keskpaigast suurenes selle tüve levikuga seoses nakatunute arv, siis ei kasvatanud see esialgu haiglaravi vajavate inimeste hulka. 2022. aasta alguseks oli see aga juba kõige levinum tüvi Eestis ning viiruse levik jätkas kiiret kasvu. 21. jaanuaril teatati juba 4480 uue nakatunu tuvastamisest. Kasvava nakatumise tõttu olid jaanuari lõpul koolidest ligi pooled osaliselt või täielikult üle läinud distantsõppele.

Kui nakatunute arvud tegid uusi rekordeid, siis keskendus Terviseamet rohkem deltatüvele, sest omikrontüvega nakatunud põdesid haigust kergemalt. Näiteks 27. jaanuari hommikul teatati juba 6238 viirusega nakatunu tuvastamisest viimase ööpäeva jooksul ning 29. jaanuari hommikul 7124 uuest koroonaviirusega nakatunust. Võrdluseks: terve 2020. aastal jooksul tuvastati ainult 28 406 nakatunut. Jaanuaris lisandus nakatunuid aga 101 937.

Kuu lõpus tõusis taas päevakorda piirangute leevendamine, kuna sama tegid mitmed lähipiirkonna riigid. Samas oli Eestis vaktsineeritus täisealiste seas oluliselt madalam ja nakatumisnäitajad ei olnud langema hakanud. Lisaks olid Eestis kehtivad piiranguid nii vähesed, et paljudes riikides olid isegi pärast piirangute leevendamist kehtima jäänud kontrollimeetmed jätkuvalt karmimad, kui Eestis.

Jaanuaris tehti saatekirjaga rekordilised 201 tuhat PCR-testi koroonaviiruse avastamiseks ja neile kulus kokku üle 7,1 miljoni euro.

Massiline nakatumine avaldus ka töölt kõrvale jäävate inimeste suures arvus.

7. veebruarist hakkas kehtima lihtsustatud kord koroonasse haigestumise kinnitamiseks. Enam ei olnud tingimata vajalik PCR-test, vaid piisas ka kiirtestist. Haigustunnustega lähikontaktsete puhul piisas aga töövõimetuslehe avamiseks perearsti diagnoosist ning enam ei nõutud testimist. Samast päevast lihtsustus ka karantiini kord koolides lähikontaktsetele ja koroonapositiivsega kokku puutunud lapsed ei pidanud enam koju jääma, kui neil polnud haigussümptomeid.

Ida-Tallinna Keskhaigla lõpetas veebruari teisel nädalal statsionaarse plaanilise ravi, kuna suur hulk haiglapersonalist oli koroonasse nakatunud.

14. veebruarist kaotati koroonapassi nõue välitingimustes toimuvatel üritustel.

Kuigi valitsuserakonnad olid saavutanud poliitilise kokkuleppe kaotada 21. veebruaril koroonapassi nõue, kui haiglaravi vajavate koroonahaigete arv ei kasva, siis haiglakoormus jätkas esialgu tõusmist. Et aga uute nakatunute hulk oli languses, siis kaotas valitsus 15. märtsil vaktsineerimispassi nõude ja meelelahutusasutustele seatud kellaajalise piirangu.

Koroonaviiruse seireuuringu kohaselt olid koroonaviiruse antikehad ligi 90 protsendil inimestest.

Kuna nakatumiste arv ja haiglaravi vajavate koroonapatsientide hulk jätkasid vähenemist, siis arutas valitsus kuu lõpul maskikandmise soovituste leevendamist.

3. aprillist kaotati maskikandmise kohustus.

Mai algusest lõpetas Terviseamet igapäevase COVID-19 statistika avaldamise.

30. mai hommiku seisuga vajas haiglaravi 94 COVID-19 patsienti.

Mai lõpus tuli teade, et Tallinna Halduskohus rahuldas 56 isiku kaebused, kes vaidlustasid aasta varem kehtestatud koroonapiirangud ja piirangutest päästvad nõuded ning tunnistas mitmed nakkushaiguse ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) punktid põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus märkis, et õigusriigis ei tohi mitte kedagi sundida solidaarsusele nagu inimeste survestamine vaktsineerimisele teiste isikute kaitseks.

Terviseamet lõpetas 1. juunil tervishoiualase hädaolukorra ning püsima jäi hädaolukorra oht.

Juulis hakkas nakatumine taas kasvama.

Augustis muutus koroonastatistika arvestamine. Lisaks PCR testidele hakati arvesse võtma ka laboratoorselt kinnitamata diagnoose ehk nakkusjuhtumeid, mis diagnoositi kliinilise pildi või enesetestimiseks mõeldud kiirtestiga, mille kinnitas tervishoiutöötaja.

Septembri algul tunnistas Tallinna halduskohus vaktsineerimisest keeldunud ohvitseride ja politseinike ametist vabastamise õigusvastaseks.

24. oktoobri seisuga viibis haiglaravil 246 COVID-19 patsienti, kellest intensiivravil oli viis ja juhitaval hingamisel üks patsient. Enamuses vanusgruppides oli haigestumus langusrendis.

28. detsembri hommiku seisuga oli haiglas 261 COVID-19 patsienti, kellest 100 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Samal ajal vajas gripi tõttu haiglaravi 58 patsienti.

Vaata ka

• Koroonapandeemia kronoloogia Eestis