Kodutütarde peavanem
Kodutütarde peavanem juhib Kodutütarde organisatsiooni. Kodutütarde organisatsioon on Kaitseliidu struktuurüksus.[1] Kodutütarde organisatsioon on üle-eestiline vabatahtlik isamaalist haridust pakkuv noorteorganisatsioon, kuhu saavad kuuluda tütarlapsed vanuses 7‒18 aastat. Tüdrukud saavad organisatsiooni tegevusi kaasa teha kuni saavad 19 aastaseks. Organisatsiooni kõrgeim juhtorgan on keskkogu, kuhu kuuluvad Kodutütarde peavanem, ringkonnavanemad ja igast ringkonnast üks ringkonnakogul kolmeks aastaks valitud täiskasvanud noortejuht. Peavanem on struktuuris olev ainuke isik kes on palgaline. Kodutütarde peavanemaga sõlmib ja lõpetab töölepingu Kaitseliidu ülem. Kodutütarde peavanem valib endale abi noortejuhtide hulgast, kes täidab peavanema antud ülesandeid ja vajadusel asendab esindusüritustel peavanemat. Peavanema abi nimetab ametikohale Kaitseliidu ülem peavanema ettepanekul tähtajaliselt kolmeks aastaks. Kodutütarde peavanemal on asetäitja, kes peavanema äraolekul täidab tema ülesandeid ning kellega sõlmib ning lõpetab töölepingu Kaitseliidu ülem. Asetäitja puudumisel asendab peavanemat Kaitseliidu ülema määratud isik.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimese Vabariigi ajal kodutütarde organisatsiooni juhtisid peavanem, vanematekogu ja kongress. Peavanema ja kaks abi valis Naiskodukaitse keskjuhatus kolmeks aastaks ja kelle peamised ülesanded olid organisatsiooni üleriigiline juhtimine, organisatsiooni esindamine sise- ja välismaal. Peavanem oli vastutav Naiskodukaitse keskjuhatuse ees. Vanematekogu koosnes peavanemast koos abidega, ringkonnavanematest ja Naiskodukaitse keskjuhatuse esinaisest. Vanematekogu ülesanneteks oli organisatsiooni üldsuuna määramine, kasvatusküsimuste arutamine, seisukoha võtmine eelarve ja aruande kohta. Aastas tuli pidada vähemalt üks koosolek. See oli otsustusvõimeline, kui osalesid vähemalt pooled liikmete üldarvust.
Aeg-ajalt toimusid ka üleriigilised kongressid, millest võtsid osa kõik rühma-, jaoskonna- ja ringkonnavanemad, rühmajuhid ja abid. Lisaks võisid osaleda ka Naiskodukaitse keskjuhatus ning ringkondade ja nende jaoskondade esinaised, kes töötasid Kodutütarde rühmades. Kongressi ülesanded olid seisukoha võtmine kõigis peavanema ja vanematekogu esitatud küsimustes, töökava ühtlustamine, töö süvendamine ning kasvatuslike küsimuste arutamine. Kongressi otsusel oli nõuandev tähtsus. [3]
Peavanemad algusest kuni tänaseni[muuda | muuda lähteteksti]
Salme Pruuden[muuda | muuda lähteteksti]
Kodutütarde ideoloog ja esimene peavanem oli Salme Pruuden (12. mai 1896 Päri, Viljandimaa – 16. juuni 1993 London). Salme Pruuden oli õpetaja ja kasvatusteadlane. Algul oli ta Kodutütarde Tartu ringkonnavanem, alates 9. septembrist 1933 aga Kodutütarde esimene peavanem. Tema teene on Kodutütarde organisatsioonilise struktuuri väljatöötamine, selle tegevuse suundade seadmine, kokkutulekute organiseerimine. Ta sai ametis olla vähe aega kuna 1940. aastal Nõukogude Venemaa okupeeris Eesti ning Salme Pruuden oli sunnitud 1944. aastal põgenema Saksamaale.[4]
Maret Lepik[muuda | muuda lähteteksti]
16. aprillil 1992 kinnitas Kaitseliidu ülem kolonel Manivald Kasepõld peavanema ametisse kunagise kodutütre Maret Lepiku (28. juuli 1930 Tallinn – 24. juuli 1998 Tallinn). Maret Lepik oli pedagoog ja ühiskonnateadlane. 1992. aastast läks Kodutütarde organisatsioon Kaitseliidu alluvusse, varem oli organisatsioon allunud Naiskodukaitsele. Maret suutis hoida organisatsiooni stabiilsena, taastada juhatuse ja organisatsiooni algsel kujul, säilitades algse kultuuripärandi. Kujunes välja juhtide ja liikmete koolitussüsteem, õmmeldi esimesed vormid ja käiseembleemid. Tema viimaseks ühisolemiseks kõikide ringkondadega jäi suurlaager Piusa jõe ääres 1998. aastal. Paar kuud pärast laagrit Maret Lepiku suri.[4]
Anne Eenpalu[muuda | muuda lähteteksti]
Peale Maret Lepiku surma vajas organisatsioon uut peavanemat. Algul otsiti uut juhti omade ehk organisatsiooni liikmete seast, kuid lõpuks jõuti Anne Eenpalu (sündinud 31. jaanuaril 1954 Andrejevkas Tomski oblastis) isikuni. Eenpalu eestvedamisel hakati korraldama juhtide õppepäevi ja seminare. Ta algatas õppekirjanduse väljaandmise, et seeläbi täita kõigil tasandite organisatsiooni eesmärke ning hoida kõrgel kodutütarde au ja väärikus. Kõike mida Anne enne ametisse määramist lubas, asus ta ka usinasti täitma. Sõites mööda Eesti koole, et tutvustada Kodutütarde tegemisi, leida uusi juhte ja selgitada, kui oluline on säilitada noortes teadmine meie kodumaa tähtsusest. Eenpalu juhtimise ajal suurenes organisatsiooni liikmelisus hüppeliselt. Peavanem tegi endast kõik oleneva, et Kodutütred saaks avalikkusele tuntuks. Oma eesmärkide saavutamiseks ei peljanud ta ka jõulisi võtteid. Tema ametiaja lõppedes 6. märts 2002 ei pikendatud tema töölepingut, kuna leiti, et ta ei sobi oma ametikohale. Üheks tema ametist kõrvaldamise põhjuseid oli kodutütarde viimine Keskerakonna kongressile, kus tüdrukud tervitasid partei esimeest hüüdega „Elagu, elagu!“. [4]
Angelika Naris[muuda | muuda lähteteksti]
Taas tuli välja kuulutada konkurss, et Kodutütarde organisatsioonile leida uus peavanem. Paljude julgustusel otsustas konkursile kandideerida palgaline instruktor Angelika Naris (sündinud 17. detsember 1964 Tallinn). Kuus aastat enne kandideerimist oli Angeelika teinud noortetööd, olles Mustamäe väikeste Kodutütarde rühmavanem. 6. mai 2002 kinnitatigi ametisse julge ning paljude uudsete mõtete ja ideedega, tegus naine Angelika Naris. Naris võttis oma esmaseks ülesandeks elavdada ringkondade tegevust, et iga ringkond koos ringkonnavanema ja noortejuhtidega suudaks ise läbi viia vajalikku kasvatus- ja õppetööd. Naris algatusel kaasajastati õppeprogrammi, kirjutati lahti erialakatseid, täpsustati põhikirja ja koostati kodukord. Angelika on läbi aja loonud Kodutütardele palju uusi võimalusi areneda. Tema algatatud on ühised suurlaagrid koos noorkotkastega, traditsioonideks kujunesid võistlusmatk Ernake, Kodutütarde oskuste võistlus ning Kodutütarde Olümpiamängude korraldamine. Vahetult enne neljanda ametiaja täitumist leidis Angelika, et tema töö organisatsioonis on tehtud ja organisatsioon vajab uut verd. Hiljem tehti naisele pakkumine asuda tööle Kaitseliidu kooli noorsootöö koolitusjuhi ametikohale. [5]
Ave Proos[muuda | muuda lähteteksti]
Uue konkursi tulemusel määrati ametisse 15. juuni 2018 Ave Proos (sündinud 16. oktoober 1983). Proos on jätkanud Kodutütarde Pealinnalaagri ja Suvekooli traditsiooni. Ave jaoks on oluline koostöö igal tasemel. Tänu sellele tehakse palju ühiseid üritusi Vabariiklikul tasandil koostöös Noorte Kotkastega. Proos on veendunud, et tänu vabatahtlikele noortejuhtidele, on tuhandetel noortel võimalik saada kvaliteetset isamaalist kasvatust ja huviharidust. Noortejuhtidel on noorte elus suur roll – nad on noortele eeskujud, õpetajad ja usaldusisikud. [6]
Kodutütarde peavanema põhiülesanded[muuda | muuda lähteteksti]
Peavanem:[muuda | muuda lähteteksti]
1) juhib Kodutütarde tegevust ja esindab Kodutütreid
2) vastutab Kodutütarde ülesandeid sätestavate õigusaktide ning töökorralduslike dokumentide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest
3) viib ellu Kodutütarde keskkogu ja keskjuhatuse otsuseid
4) korraldab Kodutütarde tegevussuundade ja arengukava väljatöötamist
5) korraldab Kodutütarde tegevuseks vajalike juhendite ja eeskirjade väljatöötamist
6) korraldab Kodutütarde eelarve planeerimist ja käsutab Kaitseliidu keskjuhatuse volitusel ja määratud ulatuses struktuuriüksusele eraldatud rahalisi vahendeid
7) koordineerib või korraldab Kodutütarde üleriigilisi üritusi
8) juhib koolituste korraldamist
9) korraldab koostööd Eesti ja välisriikide asutuste või isikutega
10) korraldab Kodutütarde kasutusse antud vara valitsemist ja korrashoidu
11) täidab Kaitseliidu ülema käske ja korraldusi ning teeb järelevalvet nende täitmise üle. [7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ (Defending Estonia in Peace and War. Retaining a Small State Near Aggressive Neighbor by Utilizing Unconventional Strategies | ETERA, s.a.)
- ↑ "Põhikiri".
- ↑ "Kodutütarde organisatsioon enne Nõukogude okupatsiooni ja kaasajal" (PDF).
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Jürjo, Merike (2017). Kodutütarde mustrid. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. ISBN 978-9949-9587-5-7.
- ↑ "Noored Kotkad ja Kodutütred – võimalus panustada Eesti riigikaitsesse".
- ↑ "Ave Proos saab uueks Kodutütarde juhiks".
- ↑ "Kaitseliidu kodukord".