Kodukorrad
Kodukorrad Uues Testamendis[muuda | muuda lähteteksti]
Kodukorrad esitavad UT kirjad loendeid, kus kõnetatakse üksteise järel kõiki koguduse seisusi: nais/ mehi, lapsi/ isasid, orje/ isandaid. Igale seisusele öeldakse, mis tal oma olukorras teha tuleb: KI 3:18-25; 4:1; Ef 5,22-6,9; 1 Tm 2,8-15; Tt 2,1-10; 1 Pt 2,13-3,12; Hellenistlik populaarfilosoofia esitas inimestele õpetusi mitmesugusteks elujuhtumiteks, millega käisid kaasas kohustused iga juhtumi jaoks. Sellist õpetust jagati ka hellenistlikus juutluses sel kombel, et moraalset hoiakut kirjeldati kasukohase elu terminites. Kristlikud kogudused võtsid selle põhimõtte omaks, esitades oma manitsusi juhistena, mis on kehtivad en kyrio (kreeka k. Issandas). Sel teel oli ühtaegu saavutatud kriitiline möödupuu, mille järgi saadi otsustada, milliseid pärimusi vastu võtta või kuidas neid teisendada tuleb. Pareneetiliste (st. manitsuslike) pärimuste kasutamisega saadi näitlikustada, kuidas näeb argielus välja kuulekus Jumalale. [1]
Kodukorra tekstides on kirjeldatud läbi isiklikke suhestumiste kristlaste kohustused ja ülesanded koos meelelaadi,õiglusega ning aitab mõista varakristliku eetikat ja selle funktsioone.[2]
Mõiste[muuda | muuda lähteteksti]
Mõiste kodukorrad ( saksa k. Haustafel, inglise k. Household codes) võttis kasutusele esimesena Martin Luther ja neid on kirjeldatud tema väikeses katekismuses.[3]
Tänu M. Lutheri saksakeelsele Piibli tõlkele on ka inglis keelne teoloogia võtnud üle termini household code.[4]
Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]
Eelmise sajandi alguses olid teoloogid meelestatud, et kodukorrad on kergelt kristinaiseeritud stoikude ideed ning need peegeldavad hellenistlike juutide moraali. 1970 a. on leitud kodukordade seos Aristotelese omistatud eetika õpetusele. [2] .
UT kodukorrad ei ole tuletatud VTst ning on Pauluse õpetuslik kirjeldus uuest elust kristluses ning annab edasi pinget ühiskondliku kokkulepe rakendumisest.[4]
Patriarhaat ja orjapidamine on valulik pärand, mida peab arvestama kodukordade uurimises. Samas on vajalik fokuseerida duaalse maailma (profaanse ja sakraalne) ületamist ning religioosset ja kultuurset lävendi eristamist varakristlikus Kreeka-Rooma ühiskonnas.[5]
Ajalooline tähendus[muuda | muuda lähteteksti]
Kodukorrad esindavad ca kolmanda põlvkonna kristlaste taganemist esimese põlvkonna tulisest eshataloogilisest arusaamast ning leppimisega, et maailm on mingi aeg püsiv.[4] Oluline on paradigma muutus: „Tähtis ei ole Looja tulemine vaid Issanda istumine troonil“. [6]
Kaasaegne tähendus[muuda | muuda lähteteksti]
UT kodukorrad ei kirjelda sugusid ja soorolle. Kodukorrad kujutavad võimu ja järeleandmist valitsevale kultuurile.[7] On üldtunnustatud arvamus, et kodukorrad UT s on peegeldavad sotsiaalset õpetust varakristluses hellenistlikus keskkonnas. Samuti näitab kodukorrad, et kirikut ei saa isoleerida üldisest kultuurist, kuhu ta püüab sulanduda. [8]
Kodukorrad kirjeldavad naiste, laste ja orjade subordinatsioonilist allumist abikaasale, isadele ja omanikele- sageli sama isik mitmes rollis. Ühes küljest on see piibellik tõlgendamine kui jumaliku juhise andmine patriarhaadil rolli kinnistamiseks ühiskonnas ja teisest küljest on leitud, et kodukorrad väljendavad kristluse alandavat ja repressiivset natuuri kuid kahtlemata on kodukorrad tõestuseks, et usuline elu peab olema kooskõlas reaalse eluga.[4]
Varakristlikus maailmas oli grupi harmoonia ja ühtsus palju suurema kaaluga kui üksikisiku eelistused ja arvamused. Üksikisik pidi võtmas omaks enamuse arvamuse olenemata tema nõustumisest või mitte. Sotsiaalse identiteedi teooria kohaselt identifitseerisid varakristlased ennast läbi grupi väärtuste ja käitumisnormide.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Lohse, E. (1994). Uue Testamendi tekkelugu. Tartu: Tartu: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus. Lk 31-32.
- ↑ 2,0 2,1 Freedman, D. N. (1992). The Anchor Bible Dictionary (Vols. Volume 3. H-J). New York: Doubleday. Lk 318-320.
- ↑ Gombis, T (2005). A radically new humanity: The function of the haustafel in Ephesians. Retrieved oktoober 2020, from Journal of the Evangelical Theological Society; ww.etsjets.org: https://www.etsjets.org/files/JETS-PDFs/48/48-2/48-2-pp317-330_JETS.pdf
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Kutsko, J, F (2007). The new Interpreter's Dictionary of the Bible. (Vols. Volume 2. D-H). Nashville, USA: Abingdon Press. Lk 905-906.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Lincoln, A. T. (1999). The Household Code and Wisdom Mode of Colossians. Journal for the Study of the New Testament, 21 no 74, 93-112.
- ↑ Motyer, S. (2009, aprill). London School of Theology (http://www.lst.ac.uk/). Retrieved oktoober 2020, from The Relationship Between Paul’s Gospel of ‘All One in Christ Jesus’ (Gal. 3:28) and the ‘Household Codes’: http://biblicalstudies.gospelstudies.org.uk/pdf/vox/vol19/household-codes_motyer.pdf
- ↑ Mowczko, M. (2019, veebruar 27). https://margmowczko.com. Retrieved oktoober 2020, from The household codes are about power , not gender : https://margmowczko.com/household-codes-power-not-gender/
- ↑ Hull, R. F. (2001). "The Family of Flesh and the Family of Faith: Reflections on the New Testament Household Codes,". Leaven, Vol. 9 (Iss. 1 , Article 6.), 23-28.
- ↑ ortjé-Meyer, L., & Vrey, A. (2016). rtemis as Matrix for a New Interpretation of the Household Codes in Ephesians 5:22-6:9. Neotestamentica, 50 no 1 , 53-69.