Salme Pruuden

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Salme Pruuden (12. mai 1896 Päri, Viljandimaa16. juuni 1993 London) oli eesti õpetaja, kasvatusteadlane, Kodutütarde esimene peavanem ja ideoloog.

Ta oli aastail 1933–1940 kodutütarde peavanem. Salme Pruuden oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane.

Lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Salme Pruuden sündis 12. mail 1896 Männa talus Päri vallas Viljandimaal talupidaja tütrena. Isa Peeter ja ema Liisa olid aktiivsed seltskonnategelased. Juba varakult võeti ühes ka tütar Salme – nii harjus tulevane pedagoog ja ühiskonnategelane aegsasti mitmesugustel üritustel kaasa lööma. Salme koolitee algas 8-aastaselt Heimtali ja Päri vallakoolis. 1907. aasta sügisel läks ta A. Blossfeldi erakooli Viljandis, et saada hea saksa keele oskus. 1908–1916 õppis Viljandi Tütarlaste Gümnaasiumis, kust sai koduõpetaja kutse.[1]

Haridus[2][muuda | muuda lähteteksti]

  • 1904–1905 Päri vallakool
  • 1905–1906 Heimtali vallakool
  • 1906 Kõpu kihelkonnakool. Märkus: Õpingud katkenud sarlakipuhangu tõttu, kool suletud.
  • 1907–1908 A. Blossfeldi erakool Viljandis
  • 1908–1916 Viljandi Tütarlaste Gümnaasium, omandas koduõpetaja kutse vene keele ja matemaatika õpetamise õigusega

Kõrgharidus ja teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Salme Pruudenil oli kahekordne kõrgharidus: 1927 ajaloo erialal ja 1931 kasvatusteaduses.[3]

Seoses mitmetelt välisreisidelt saadud kogemustega kasvas huvi teadustöö vastu, mistõttu hakkas ta võrdlema noorteprobleeme meil ja mujal.

Teenistuskäik[4][muuda | muuda lähteteksti]

Salme Pruudeni esimene töökoht oli 1916–1917 Mõisakülas Läti Haridusseltsi "Ars" progümnaasium.

  • 1916–1917 Mõisaküla Läti Progümnaasiumi õpetaja
  • 1919 Rakvere Tütarlaste Gümnaasiumi õpetaja
  • 1920 Tartu II Ühiskommertsgümnaasiumi õpetaja
  • 1920–1921 Tartu Õhtu-Reaalgümnaasiumi õpetaja
  • 1923–1944 Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi (hilisem Tartu 2. Gümnaasium, Tartu 2. Progümnaasium ja Tartu 2. Reaalkool) inspektor (1923–1940), vallandati Nõukogude okupatsiooni alguses; andis ajaloo-, kõlblusõpetuse-, loogika-, psühholoogiatunde
  • 1940–1941 Tartu 1. Keskkooli ajalooõpetaja
  • 1941–1944 Tartu 2. Gümnaasiumi direktor
  • 1944–1945 Schwarzenbecki DP-laagri eesti kooli asutaja ja õpetaja
  • 1945–194? Stolzenau õpetaja, haridusosakonna juahtaja
  • 1947–19?? Inglismaa Eestlaste Ühingu haridusosakonna juhataja
  • 1956–1970 Suurbritannia välisministeeriumi raamatukogu ametnik
  • 1975–1982 Briti Raamatukogu palgata ametnik: koostas raamatukogus leiduvate Eesti raamatute ja ajakirjade kataloogi, mis ilmus 1981. Ülalpidamist teenis samal ajal tikkijana.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Kui algas Vabadussõda, siirdus Salme Pruuden kodukohta ja hakkas ühistöö raames organiseerima rindeabi. Ta kuulus ka mitmetesse seltsidesse ja tegeles näiteringis. Salme Pruudeni kirjanduslikust tegevusest kasvas välja näidend "Isamaa auks", mida korduvalt esitasid isetegevuslikud näitlejad kaitseliitlaste hulgast ja eriorganisatsioonidest.

Kodutütred[muuda | muuda lähteteksti]

Salme Pruudeni tähtsamaid ühiskondlikke saavutusi on alusepanek Eesti Kodutütarde organisatsioonile aastal 1932. Algul oli ta Kodutütarde Tartu ringkonnavanem, alates 9. septembrist 1933 aga Kodutütarde esimene peavanem. Tema teeneks on Kodutütarde organisatsioonilise struktuuri väljatöötamine, selle tegevuse suundade seadmine, kokkutulekute organiseerimine jne.[5]

Paguluses[muuda | muuda lähteteksti]

Salme Pruuden põgenes 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale, 1947. aastal sai tema elukohaks Suurbritannia. Londonis sai ülesandeks Eestlaste Ühingu haridusosakonna juhatajana hakata korraldama Inglismaale emigreerunud eestlaste haridust.

1956–1970 töötas Briti välisministeeriumi ametnikuna, pärast pensionile jäämist hakkas ta vabatahtlikuna koostama kataloogi eestikeelsete ja Eesti-aineliste raamatute kohta. Samuti tegi aeg-ajalt kaastööd ajalehele Eesti Hääl ja ajakirjale Tulimuld.

Salme Pruuden suri Londonis 98. eluaastal 16. juunil 1993.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

1996. aastal paigaldati Viljandisse Köleri puiesteele Salme Pruudeni pronksist portreebüst, mille autor on skulptor Aime Kuulbusch. Sellele eelnenud korrastustöid tegid Sakala Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Sõprade Seltsi eakad liikmed. Algselt oli ausambal lihtsalt kirjas, et Salme Pruuden oli pedagoog. Sakala Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Sõprade Seltsi liikme Õilme Helvi Varblase ettepanekul lisati tekst, et Pruuden oli ka Kodutütarde esimene peavanem. Büsti rahastas Sakala Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Sõprade Seltsi esimees Valev Kaska, kes leidis vajaliku summa Sõprade Seltsi rahadest.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Salme Pruuden. Kodutütarde esimene peavanem.
  2. Viljandi linnaraamatukogu ja kodulugu. (Toimetaja Veronika Raudsepp Linnupuu)
  3. Rozental, Väinu (2019). Reveranss roosinupukestele. 100 aastat Raatuse kooli asutamisest. TORE Kirjastus
  4. Viljandi linnaraamatukogu ja kodulugu. (Toimetaja Veronika Raudsepp Linnupuu)
  5. Salme Pruuden. Kodutütarde esimene peavanem.
  6. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 15113
  7. Salme Pruuden. Kodutütarde esimene peavanem.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]