Katre Pärn

Katre Pärn (sündinud 25. aprillil 1982) on eesti semiootik.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Katre Pärn õppis aastatel 1988–2000 Avinurme Keskkoolis. Aastatel 2000–2007 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ning sai bakalaureuse- ja magistrikraadi Tartu Ülikoolis semiootika ja kulturoloogia erialal (2007. aastal kaitses magistritöö "Kinosemioloogia: kinokeele struktuur ja ühikud", juhendaja Peeter Torop). 2007. aastast on ta Tartu Ülikoolis semiootika doktoriõppes.^[1]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2008–2009 töötas Pärn Tartu Ülikooli semiootika osakonnas lepingulise õppejõuna. 2009–2013 oli semiootikaosakonnas algul assistent ja seejärel nooremteadur. 2016. aastast töötab ta Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna filosoofia ja semiootika instituudi semiootika nooremteadurina,^[1] on Tartu Ülikooli semiootika osakonna õppejõud ja filmisemiootika spetsialist.

Teadus- ja muu tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Katre Pärn tegeleb filmi- ja meediasemiootikaga.^[2] Ta on teinud uurimistööd järgmistes projektides:^[1]

"Enesekirjeldusmehhanismide semiootiline modelleerimine: teooria ja rakendused", Kalevi Kull, Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Filosoofia ja semiootika instituut.
Sotsiosemiootika: teooria ja rakendused", Anti Randviir, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
"Enesekirjeldusmehhanismide semiootiline modelleerimine", Kalevi Kull, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
"Kultuurilise autokommunikatsiooni tüpoloogia", Peeter Torop, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
“Tähendusloome ja semiootilise kultuurianalüüsi transdistsiplinaarne metodoloogia", Kalevi Kull, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
"Biosemiootika meetodid", Kalevi Kull, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.

2005. aastast on ta Eesti Semiootika Seltsi ja Rahvusvahelise Semiootika Assotsiatsiooni liige^[1], 2008. aastast Society for Cinema and Media Studies ja European Network for Cinema and Media Studies liige.^[1]

2009. aastast on ta veebiajakirja Hortus Semioticus toimetaja.^[1]

2013. aastal esines ta Semiosalongis ettekande “Kuis väljendub mõte”.^[2]

ASAP liige alates 2016. aastast.^[1]

Ta on Eesti Semiootika Seltsi (MTÜ) ja Huupmeeter OÜ juhatuse liige.^[3]

Publikatsioonid^[1][muuda | muuda lähteteksti]

2006 – kogumikuartikkel väljaandes Acta Semiotica Estica: Semioloogilisest kinokeeleteooriast.
2008 – artikkel ajakirjas Hortus Semioticus koos Marina Grišakovaga: Editors' Foreword.
2008 – artikkel ajakirjas Hortus Semioticus koos Marina Grišakova ja Jaak Tombergiga: On the Obligation Toward a Difficult Whole. Interview with the Distinguished Humanities Professor Brian McHale (Ohio State University).
2008 – artikkel ajakirjas Hortus Semioticus: Hortus Semioticus 3. Intermediality and Storytelling.
2008 – konverentsiettekanne ajakirjas Hortus Semioticus: Adaptation of Text as Adaptation of Language: The problem of formalistic adaptation and beyond.
2008 – artikkel ajakirjas Keel ja Kirjandus: Tasakaalunumber "Acta Semiotica Estica IV".
2009 – kogumikuartikkel väljaandes Acta Semiotica Estica VI koos Elin Sütiste ja Silvi Saluperega: Eessõna. Acta Semiotica Estica VI (7−10).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
2009 – raamat/monograafia koos Silvi Saluperega Tartu Ülikooli kirjastuse väljaandes Acta Semiotica Estica VI.
2009 – kogumikuartikkel väljaandes Acta Semiotica Estica: Kinokeelemudeli areng strukturalistliku kinosemioloogia perioodil.
2010 – artikkel ajakirjas Hortus Semioticus: Kultuur kui semiootiline tegelikkus.
2010 – konverentsiettekanne koos Tiit Remma, Tanel Perna, Eva Lepiku, Riin Magnuse, Priit Põhjala ja Katre Väljaga: Crunch Chronotope. Hortus Semioticus, 5.
2011 – artikkel ajakirjas Kunstiteaduslikke uurimusi: Autori ilmnemine stiilis: Sulev Keeduse „Georgica”.
2012 – artikkel ajakirjas Akadeemia: Hinge peegel suures plaanis: Suure plaani kasutamine Leida Laiuse ekraniseeringutes.
2012 – artikkel ajakirjas Chinese Semiotic Studies: Language of Cinema and Semiotic Modelling.
2014 – konverentsiettekanne väljaandes Eesti kultuuri süvamehhanismid koos Pikne Kama, Valter Langu, Maarja Olli, Tiit Remma ja Maria Smirnovaga: Mineviku kultuuri piiride konstrueerimine ja dekonstrueerimine. Eesti kultuuri süvamehhanismid: Kultuuriteooria tippkeskuse VII sügiskonverents 29.-31. oktoober 2014.
2015 – artikkel ajakirjas Horisont koos Monika Tasa, Marek Tamme, Halliki Harro-Loidu, Kirsti Jõesalu, Elo-Hanna Seljamaa, Roland Karo, Tõnu Viiki, Art Leete, Peeter Toropi, Pikne Kama, Franz Krause, Tarmo Pikneri ja Andreas Ventsliga: Kaleidoskoopiline kultuurikogemus ja elav kultuuriteooria (Kultuuriteooria tippkeskust tutvustav artikkel).
2015 – artikkel koos Tyler Bennetiga: Semiotic (Un)Predictability: Book of Abstracts.
2015 – artikkel ajakirjas Sign Systems Studies koos Kalevi Kulli, Olga Bogdanova, Remo Gramigna, Ott Heinapuu, Eva Lepiku, Kati Lindströmi, Riin Magnuse, Rauno Thomas Mossi, Maarja Ojamaa, Tanel Perni, Priit Põhjala, Kristi Raudmäe, Tiit Remma, Silvi Salupere, Ene-Reet Sooviku, Renata Sõukannu, Morten Tønnesseni ja Katre Väljaga: A hundred introductions to semiotics, for a million students: Survey of semiotics textbooks and primers in the world.
2016 – artikkel ajakirjas Acta Semiotica Estica: Semiootika koht modelleerivate süsteemide reas: eelmärkmeid loomingulisest ja mängulisest modelleerimisest humanitaarteadustes.
2017 – kogumikuartikkel väljaandes Approaches to Culture Theory (8th volume) koos Pikne Kama, Valter Langu, Maarja Olli, Tiit Remma ja Maria Smirnovaga: Constructing and deconstructing boundaries in cultures of the past.
2018 – artikkel "Igikestev igatsus puuduva mõtte järele" ajakirjas Teater. Muusika. Kino, aprill 2018.