Valdkond (ühiskond)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Valdkond on ühiskonnas  ühtse tunnuse alusel eristatav osa, mille piires kasutatakse tihti erilist oskuskeelt. Valdkonnad võivad liigituda näiteks ainevaldkondadeks, eluvaldkondadeks, huvivaldkondadeks, tegevusvaldkondadeks, kasutusvaldkondadeks.

Ühiskondlike valdkondade näideteks on teadusvaldkond, kultuurivaldkond, kunstivaldkond, tehnikavaldkond, majandusvaldkond, teenuste valdkond.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele "Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude nimetused, kutsenõukogude moodustamise ja lõpetamise kord ning töökorraldus ja kutsenõukogusse institutsioonide esindajate nimetamise kord"[1] on kutsetegevuse valdkonnad ehitus, kinnisvara ja geomaatika; energeetika, mäe- ja keemiatööstus; haridus; infotehnoloogia ja telekommunikatsioon; inseneriteadus; kergetööstus; kultuur; masina-, metalli- ja aparaaditööstus; metsandus; rahvakunst ja käsitöö; teenindus; tervishoid ja sotsiaaltöö; toiduainetööstus ja põllumajandus; transport ja logistika; õigus- ja sisekaitse; äriteenindus ja muu äritegevus.

Vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele[2] on teadus- ja arendustegevuse valdkonnad koos alamvaldkondadega

  • bio- ja keskkonnateadused: biokeemia; mikrobioloogia; geneetika; ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogia; metsateadus; põllumajandusteadus; toiduteadused; keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringud; keskkonnaohtlikke aineid käsitlevad uuringud; geograafia ja regionaaluuringud; keskkonnapoliitika, keskkonnamajandus ja keskkonnaõigus; bio- ja keskkonnateadustega seotud uuringud (biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika, majandus- ja tehnoloogiauuringud).
  • ühiskonnateadused ja kultuur: filosoofia; teoloogia; ajalooteadused ja arheoloogia; kultuuriuuringud; kunstiteadus; filoloogia ja lingvistika; õigusteadus; psühholoogia; logopeedia; kasvatusteadused; sotsiaalteadused; majandusteadus; riigiteadused; kommunikatsiooni- ja infoteadused.
  • terviseuuringud: biomeditsiin; veterinaarmeditsiin; farmaatsia; stomatoloogia; õeteadus, õendus; rahvatervishoid; kliiniline meditsiin; sporditeadus; toitumisteadus; keskkonna- ja töötervishoid; terviseuuringutega seotud uuringud (biokeemia, geneetika, mikrobioloogia, biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika ja bioinformaatika).
  • loodusteadused ja tehnika: arhitektuur ja tööstusdisain; maateadused; kosmoseuuringud ja astronoomia; matemaatika; statistika; arvutiteadused; info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia; elektrotehnika ja elektroonika; meditsiinitehnika; füüsika; keemia ja keemiatehnika; protsessitehnoloogia ja materjaliteadus; mehhanotehnika, automaatika ja tööstustehnoloogia; tootmistehnika ja tootmisjuhtimine; ehitus- ja kommunaaltehnika; biotehnoloogia (loodusteadused ja tehnika); energeetikaalased uuringud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]