Aatommassiühik

Allikas: Vikipeedia
Dalton suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata lehelt Dalton (täpsustus)

Aatommassiühik (rahvusvaheline tähis amu või u, eestikeelne tähis amü) ehk dalton (tähis Da) on nukleonide massi mõõtühik. Kokkuleppeliselt on amü ühiku arvestamise aluseks võetud kõige tavalisem süsiniku aatom (C-12). Aatommassiühiku täpne arvuline väärtus on 1/12 osa süsiniku isotoobi C-12 aatommassist. Süsiniku C-12 aatomi tuumas on 6 prootonit ja 6 neutronit, kokku 12 nukleoni. Kui nende nukleonide mass 12-ga jagada, saame 1 nukleoni massi. Seega on aatommassi ühikuks ühe nukleoni (prootoni või neutroni) ligikaudne mass. Kuna kõikide keemiliste elementide aatomituumad koosnevad samasugustest prootonitest ja netronitest, siis on nende aatommassid ligikaudsed amü ühiku kordsed.

Aatomi mass on koondunud aatomi tuuma. Sellepärast, praktilistel kaalutlustel, arvestatakse ainult nukleonide - prootonite ja neutronite massiga, mis on peaaegu võrdsed.[viide?] Elektronide mass on võrreldes nukleonide massiga väga väike, sellepärast jäetakse see aatommassi ühiku arvestamisel välja. Kõikide teiste keemiliste elementide (peale süsiniku) aatommassid ei ole päris täisarvulised suurused. Väikesed erinevused tulevad keemiliste elementide aatomi tuumade erinevast seoseenergiast, mis põhjustab massidefekti. Tuumasünteesi protsessis, tuumareaktsioonides, mis toimuvad tähtede sisemuses aatomite tuumade tekkimise ajal, eraldub energia. Kuna energia ja mass on omavahel võrdelises seoses, siis läheb tuumareaktsioonis osa aine massist kaduma (muundub energiaks). See ongi see väike murdosa, mis teeb keemiliste elementide aatommasside arvud pisut erinevateks täisarvudest (prootonite ja neutronite masside kogusummast). Täisarvuks on kokkuleppeliselt võetud süsiniku aatomi C-12 aatommassist tulenev suurus. Süsinik asub perioodilisussüsteemi 12. kohal. Süsinikust eespool asuvate keemiliste elementide aatommassid on täisarvudest pisut suuremad. Esimese elemendi, vesiniku, täpsemalt prootiumi (1H ehk tavaline vesinik H massiarvuga 1, aatommass (1,008 u ± 0,00001 u) erineb täisarvust kõige rohkem. Erinevus väheneb järk-järgult süsinikule lähenedes. Süsinikust suurema tuumalaengu ja nukleonide arvuga elementidel on aatommass pisut väiksem täisarvust. Erinevus suureneb keemilise elemendi järjekorranumbri suurenedes aga hakkab peale 118. elementi jälle kahanema. Nii suure järjekorranumbriga elemente looduses ei leidu, sest need on väga ebastabiilsed. Selliseid keemilisi elemente saadakse ainult kunstlikult, laboratoorsel teel.

Daltonit kasutatakse peamiselt biokeemias, aga ka teistes keemiaga seotud valdkondades [1][2][3] ja on nimetatud John Daltoni järgi.

Aatommassiühiku konversioon[4]
Tähis Muundus
kg 1,660539040(20)×10−27
eV/c2 =Avaldistõrge: Tundmatu kirjavahemärk ","(21)×106
me = 1822,88839
mP = Avaldistõrge: Tundmatu kirjavahemärk ","×10−20

Aatomite massi määratakse massispektromeetri abil.[5]

Rakendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Mõõtühikuna kasutatakse ka:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Meditsiinisõnastik 2004:128
  2. IUPAC Green Book, 2008:22
  3. Atkins, Jones, 2012: 66
  4. IUPAC Green Book, 2008:22
  5. Atkins, Jones, 2012: 41

Kasutatud publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]