Kasutaja arutelu:PjotrMahh1

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tere tulemast Vikipeediasse! Lisa enda üles laetud piltidele ka kasutusõigusi puudutav info. Vajalikud litsentsid ja mallid leiad siit.--WooteleF 24. aprill 2010, kell 21:56 (EEST)[vasta]

Tere ka minu poolt. Sportlaste artiklites medalite üleslugemiseks kasutame nüüdsest Mall:Sportlane. Neid tabeleid leidub ka paljudes artiklites, aga need ootavad väljavahetamist. Pelmeen10 11. märts 2011, kell 02:56 (EET)[vasta]

Pane palun sünnikohale ka link. Pelmeen10 11. märts 2011, kell 11:37 (EET)[vasta]
  • Tere, alles täna leidsin PjotrMahh1' Kasutaja arutelu. Tänan väga abi eest.

--PjotrMahh1 14. oktoober 2011, kell 22:17 (EEST)[vasta]

Mereleksikonis on küll põtkuri sünonüümina antud kruvirool, aga Mereleksikoni artiklis on juttu peamiselt tunnelpõtkurist ja ma pole kruvirooli kunagi näinud kasutatavat. Küll aga olen thrusteri tähenduses kohanud vöörirooli ja kui mõnel laeval on thruster(id) ka ahtris, siis seda märgitakse eraldi. Sellepärast jätsin välja nii trasteri kui ka vööri. Ssgreporter 1. november 2011, kell 01:06 (EET)[vasta]
  • Tänan, selge, aga kas kruvirool ei võiks olla de:Propellergondel nagu Royal Caribbeani laevadel, vööritrasteri all ma mõtlesin seadme nagu meie ESCO kaubalaevadel.

--PjotrMahh1 1. november 2011, kell 01:33 (EET)[vasta]

On vist küll nii, aga mul on neid tulnud kasutada ainult võõrkeelsetes tekstides. Seal on azimuth-thruster ja lihtsalt thruster, aga "kruvirooli" pole ma kasutuses kohanud. Kõnekeeles räägime niikuinii trasteritest ehk põtkuritest ja et need on enamjaolt vööris, siis sõna "vöör" enam ei lisa. Ssgreporter 1. november 2011, kell 01:47 (EET)[vasta]
  • Kui põtkur, siis tore, sest ma panin selle iga artikli sisse, ainult tuleval A-Rosa Lunal puudub info selle kohta, saksa keeles aga artikkel veel pole uuendatud (seisab vana mall).

--PjotrMahh1 1. november 2011, kell 02:02 (EET)[vasta]

Paar selgitust muudatuste kohta, mis ma tegin artiklis Carnival Cruise Lines: GT ehk Gross tonnage on eesti keeles kogumahutavus ja sel ühikut ei ole. Laevapere on parem kui meeskond eriti reisilaevade puhul, sest väga tõenäoliselt töötab neil laevadel hulk naisi. Ühes veerus oleks täpsem olnud Kajutite arv, aga et pealkiri liiga pikaks ei läheks, siis sedasama tähendab ka Kajuteid. Punkti eesti keeles kümnendkohtade eraldamisel ei kasutata, see tekitab kirjapildis segadust. Kasutatakse vahet või kirjutatakse kokku. Vahe enne tuhandelisi teeb aga kirjapildi selgemaks. Ssgreporter 6. november 2011, kell 23:36 (EET)[vasta]
  • Suur tänu seletusi eest, et kavas on veel teha Royal Caribbean Cruises Ltd.' ja Royal Caribbean International', kus on sama sõnavara. GT ma võtsin vist mallist "Laevad" nagu "Meeskond". No selge et seal töötavad Eestist rohkem naised, kui mehed. Laeva ohvitserina on peamiselt itaalia poissid, kuid Tallinnast ma tunnen üht ka. Loodame et keegi kirjutab rohkem ajaloo lõike, sest pilt ei tule veel hästi sisse vasakule (left), seisab praegu paremal malli all. Ühe asja kohta ma kirjutasin veel lehe arutelu all. Ette tänades,

--PjotrMahh1 6. november 2011, kell 23:49 (EET)[vasta]

Veel selgitusi: kodusadama juurde pole lippu vaja, sest laeva kodusadam ei saagi olla mujal kui lipuriigis. Reisijate arv on alati maksimaalne, see määratakse päästevahendite, mitte kajutikohtade arvu järgi; seepärast ei saa ka reisijate arv olla mingis vahemikus (nt 250-450). See on alati üks arv - maksimaalne lubatud reisijate arv. Veel kirjutasin ühe märkuse [arutelusse]. Ssgreporter 9. november 2011, kell 01:08 (EET)[vasta]
  • Tänan seletuse eest, teema aga ei ole nii lihtne, ja on vaja veel sellest rääkida.

--PjotrMahh1 9. november 2011, kell 01:20 (EET)[vasta]

    • Kodusadama lipp ehk kaubanduse lipp võib ka teist olla, samuti sõjaväelipp.
      • Reisijate arvu allikas on Rootsi Fakta om fartyg. Vaatame mis seal on. voyager_of_the_seas_1999 Passagerare. 3138 (Max 3840). Hyttplatser. 3138 (Max 3840). Nüüd räägime, mida teha, ette tänades, Pjotr

--PjotrMahh1 9. november 2011, kell 01:25 (EET)[vasta]

Kommertslaevade, s.t kauba- ja reisilaevade kodusadam on ikka lipuriigis, teiste kohta ma ei tea. Fakta om fartyg kasutan ainult siis, kui mujalt usaldusväärsemaid andmeid ei saa. Näiteks selle laeva puhul Allure of the Seas kavatsesin viite tabelist Fakta om fartygile kustutada, sest viide 4 on palju täpsem, seal on laeva valmimise järel otse laevatehasest saadud tehnilised andmed. Tegelikult on hea, et olete nii palju jõudnud teha, ma ei jõua kahjuks sellises tempos järele. Ssgreporter 9. november 2011, kell 01:37 (EET)[vasta]
  • Tänan vastuse eest, Faktal on ka vead, mis ma täna kirjutasin ühe laeva võimsuse kohta, aga ma arvan nii, et ajalehtedes kirjutavad, mis tahavad, Det Norske Veritasis puuduvat lihtsalt nõulikud laevad, selle pärast kogemuse alusel olen Fakta poolt, isegi täpsem kui STX Finlandi andmed, näiteks 311,10, Faltal 311,12 m.

Lipud, näiteks kõige tähtsamad Bahamas ja Malta, on erinevad, hea pildil on näha, mis lipp laeval on. Ma töötan öösel täna veel, tänades ja tervitades, Pjotr --PjotrMahh1 9. november 2011, kell 01:54 (EET)[vasta]

Thrusterite kohta kirjutasin oma arutelusse. Ssgreporter 9. november 2011, kell 15:46 (EET)[vasta]
  • Tänan, loen,

--PjotrMahh1 9. november 2011, kell 17:04 (EET)[vasta]

Kirjutasin oma seisukohad jäämurdjate ja Urali nime kohta Kruiisilaevade loendi arutelusse teie seisukohtade vahele. Ssgreporter 10. november 2011, kell 01:04 (EET)[vasta]
  • Tänan, kirjutan ka sinna,

--PjotrMahh1 10. november 2011, kell 01:23 (EET)[vasta]

Eemaldatud laevad[muuda lähteteksti]

Nimi Pilt Ehitusaasta Kogumahatavus Pikkus (m) Reisijate arv Laevapere Laevakompanii Klass Lipp Märkused
50 Let Pobedõ 2007 25 840 159,60 > 100 106 FGUP Atomflot, Rosatom Arktika → end. Ural aatomijäämurdja
Jamal 1992 23 445 150,00 150 FGUP Atomflot, Rosatom Arktika aatomijäämurdja
Kapitan Dranitsõn 1980 12 288 132,00 90 Murmanski laevandus → jäämurdja
Kapitan Hlebnikov 1981 12 288 132,00 90 Quark Expeditions → jäämurdja
Polar Star 1969 4 998 86,50 40 Karlsen Shipping →jäämurdja, end. Njord
Rossija 1985 22 920 150,00 FGUP Atomflot, Rosatom Arktika → esimene kruiis põhjapoolusele 1990
Veel üks väike selgitus: eesti keeles ei kasutata sõna "neitsireis" (maiden voyage, jungfruresa), selle tähistamiseks on kasutatud sõna 'avareis'. Ssgreporter 11. november 2011, kell 01:05 (EET)[vasta]
  • Tänan seletuse eest, siis parandan, ma kasutasin varem esimene reis, sest venelased olid ka neitsireisi - девственный рейс vastu, aga leidsin artiklist EPLis vist sel nädalal. Palun lisage alati uue teema, sest Karl Maksi Lõik see on,

--PjotrMahh1 11. november 2011, kell 01:15 (EET) Juurdepääs artiklile EPLis on juba blokeeritud, aga see osa veel on: FOTOD: Queen Mary 2 asus neitsireisile Viki lingid on veel nähtav. Ma kirjutasin artikli vene keeles Первый рейс, kõi mitte keegi ei soovi, siis ka eesti keeles. --PjotrMahh1 11. november 2011, kell 01:37 (EET)[vasta]

EPLi "neitsireis" on toorõlge, aga sellist artiklit avareis oleks vaja küll, siis saaks ka lingid teistele keeltele. Saan pärast omalt poolt mõne näite lisada. Ssgreporter 11. november 2011, kell 02:11 (EET)[vasta]
  • Tegin artiklit Avareis, palun kontrollige,

--PjotrMahh1 11. november 2011, kell 02:18 (EET)[vasta]

Väga hea! Arvan, et peaksin leidma viite eestikeelsele COLREGile. Eesti keeles on kolm tõlget, aga ametlik tõlge on kahjuks kehvem kui mitteametlik tõlge aastast 1999, mille tegi Uno Laur. Ühtlasi arvan, et lisan sinna eraldi lõigu liinide avareiside kohta, minu näited on just sellest. Siis proovitakse esmakordset sildumist sadamais, kuhu liin hakkab käima. Jätan õhtuks. Ssgreporter 11. november 2011, kell 10:20 (EET)[vasta]
  • Tänan, jah, ma kuulsin ka, et on või oli kolm tõlget eesti keelde, ma ise tõlkisin vene keelde saksa reegleid (SSSO) "Seeschifffahrtstraßenordnung", on vaja teada, kui näiteks meie kaptenid tahavad lootsivaba minna Kieli või Rostocki. WSA Lübeckis on vaja selleks eksamit sooritada, tegin loomulikult ka eestikeelse versiooni, ainult tähtsamaid asju.
    • Liinide avareiside kohta - ma pole sainud sellest aru, liini avamine päev ja laeva esimene reis sellel liinil, aga see ei ole kindlasti laeva avareis ehk maiden voyage, see puudutab ainult sõiduvahendit (The maiden voyage of a ship, aircraft or other craft is the first journey made by the craft after shakedown.), aga liin ei ole sõiduvahend. Tänan,

--PjotrMahh1 11. november 2011, kell 12:30 (EET)[vasta]

Ei lisa, kui arvate, et see siia ei sobi. Uhkeim näide liini avareisi kohta oleks Tallinn-Stockholmi liini alustamine Nord Estoniaga juunis 1990. Leian praeguse teksti juurde ka Eesti laeva avareisi näite. Ssgreporter 11. november 2011, kell 22:48 (EET)[vasta]
  • Tänan väga, jah, kui Eesti laev teeb oma avareisi uuel liinil, siis see oleks tore, aga kui liin on uus ja laev mitte omal avareisil, siis see kindlasti ei puutu laeva avareisi, jalgpalliga oli katastroof, täna töötan vähe,

--PjotrMahh1 12. november 2011, kell 00:09 (EET)[vasta]

Karl Marks oli kogemata vale koha peal. Ikka esimese tähe järgi pane. --Epp 13. november 2011, kell 03:20 (EET)[vasta]

  • Tänan vastuse eest, selge, parandan siis, head päeva,

--PjotrMahh1 13. november 2011, kell 12:55 (EET)[vasta]

Kas Sa Livoniat ei lisa kategooriasse Kruiisilaevade loend #Kruiisideks kasutatavad muud tüüpi laevad? --Vihelik 14. november 2011, kell 05:08 (EET)[vasta]

  • Tänan väga, lihtsalt ei teadnud. Lisan hea meelega, kahjuks aga Trossö (laev) nime all, Livonia seisab siis Märkused *ex, head ööd,

--PjotrMahh1 14. november 2011, kell 05:29 (EET)[vasta]

Nimi Pilt Ehitusaasta Kogumahutavus Pikkus (m) Reisijate arv Laevapere Laevakompanii Klass Lipp Märkused
Akademik Šokalski 1983 1 753 65,09 48 25 Quark Expeditions → ekspeditsiooni-kruiisilaev
Trossö Fail:Livonia Miidurannas.jpg 1984 71,6 Marine Expeditions → Rootsi merevägi → end. ekspeditsiooni-kruiisilaev, end. Arnold Veimer, Livonia

Seisavad mõlemad üldnimekirjas, --PjotrMahh1 14. november 2011, kell 06:38 (EET)[vasta]

(mustand)

Ehitamine ja ajalugu[muuda lähteteksti]

Laev telliti enne Teist maailmasõda 1938. aastal. Kiil pandi laevale tehasenumbriga 214 N.V. Hollandis Vlissingenis Koninklijke Maatschappij "De Schelde" laevatehases 25. jaanuaril 1939. Vettelaskmistseremoonia toimus 1. juulil 1946. 21. novembril 1947 sai laev valmis ja anti üle omanikele, Koninklijke Rotterdamsche Lloydile (Rotterdam). Laev nimetati Lloydi direktori Willem Ruysi (1894-1942) järgi. Alumiiniumist päästepaatide paigutuse mõttes oli laeva konstruktsioon unikaalne. Laev asus avareisile Hollandi Ida-India liinil Rotterdamist Bataaviasse 2. detsembril 1947. 1958. aasta mais asus Willem Ruys oma esimesele reisile New Yorki ja tegi samal aastal veel kaks reisi liinil Rotterdam-Montreal enne ümberehitamist. Pärast ümberehitamist kasutati teda liinil Rotterdam–SuessAustraaliaUus-MeremaaPanama–Rotterdam.

1965. aastal müüdi laev Flotta Laurole, Rooma, moderniseeriti CN Riuniti di Palermo laevatehases Itaalias, nimetati Achille Lauro, laeva omaniku auks, ja Itaalia lipu all kasutati see laev liinil GenuaSydneyWellington ja alates 1972. aastast kruiisireisidel. Achille Lauro on maailma kuulsamaks kruiisilaevaks saanud pärast laeva kaaperdamist 7. oktoobril 1985. aastal. [1] 30. novembril 1994. aastal, India ookeanis, kui Genuast Kaplinna teel olnud kruiisilaeval tekkis põleng masinaruumis, evakueeriti umbes 1000 reisijaid kõigepealt Hawaiian Kingi laevade abil, United States Navy saatis abiks kaks laeva, USS Halyburton (FFG-40) ja USS Gettysburg (CG-64). 2. detsembril 1994 aastal Achille Lauro uppus 30 meremiili idapoole Aafrika Sarvi kaldast. Katastroofi ajal hukkus kolm inimest. --PjotrMahh1 22. november 2011, kell 03:27 (EET)[vasta]

funnel with logo

Tere! Logod ja muud non-free pildid ei sobi eestikeelsesse Vikipeediasse laadimiseks. Nad ei kuulu vaba litsensti alla ja siin pole sellised mittevaba sisu kasutamise põhimõtted nagu inglise Vikipeedias. Pikne 22. november 2011, kell 09:59 (EET)

Tere! Tänan, Pikne. Sinu allkirja ei ole näha, panna siis uuesti, miks sa pole mulle varem seda öelnud, kuidas Te elate siis ilma? Vaata ka Pilt:Tallinkin logo.svg - [siin] Seisab alates 2007. a., --PjotrMahh1 22. november 2011, kell 13:00 (EET)[vasta]
Jah, halbu eeskujusid on praegu omajagu. Vabandust. Autoriõigus ja seonduv läheb lihtsalt vähestele korda. Eks me jõudumööda püüa selgitada neid asju. Näiteks rootsi ja taani Vikipeedias ning siin-seal veel pole üldse mittevaba sisu. Wikimedial on selline üldine põhimõte, et võimalikult suur osa materjalist peaks olema vabalt kasutatav, nii et mittevabu asju tuleks otsida pigem kuskilt mujalt. Piisab, kui vastad siin samas, jälgin sinu lehekülge. Pikne 22. november 2011, kell 13:21 (EET)
    • Vaata mu artikleid Royal Caribbean International, mille ma kirjutasin saksa, vene ja eesti keeles. DE-logo pani - Benutzer:Marsupilami, RU - Участник:Maxrossomachin, siin ET - Kasutaja:PjotrMahh1, milles on küsimus, kas Sa arvad, et Saksamaal on Autoriõiguse-seadusandlus pehmem kui Eestis, kui nii arvad, siis eksid gewaltig, eesti keeles "tugevasti". Ma panin näiteks ZILi-logo, kas soome on parem? Tiedosto:Zavod imeni Lihatševan logo.svg. Vaata minu artiklit St. Peter Line, ilus, eks ole, pole midagi õelda, suurepärane kujundus, tänan

--PjotrMahh1 22. november 2011, kell 13:50 (EET)[vasta]

Nüüd ma kirjutan veel Celebrity Cruises, kas ma pean oma pilti panna (Pjotr Mahhonin)
The signature X of Celebrity Eclipse 26 June 2011 .jpg, või nagu
Carnival Cruise Line

Fail:Letter from ship with Logo.jpg
CCL

, ega eesti lugejal on sama õigused logo näha või mitte?

--PjotrMahh1 22. november 2011, kell 14:03 (EET)[vasta]

Ma ei tea, mis põjendusega saksa ja soome vikis logosid kasutatakse. Eesti autoriõiguse seadust pole keegi siin nii osanud tõlgendada, et logosid selle järgi luba küsimata tohiks kasutada. On küll võimalus kokku leppida, et koos konkreetselt eesti Vikipeedias kasutamise loaga tohiks neid kasutada, aga teistpidi võib ka vabale sisule truuks jääda. Midagi kindlat ma ei oska selle korstendega pildi kohta öelda, aga tõenäoliselt seda ei kustutata, sest logo pole kujutise põhimotiiv (de minimis) ja konkreetset logo arvatavasti ei peeta autoriõigusgea kaitstavaks [1]. Mis inimõigusteste puudub, siis neid vahest ei maksa siinkohal üle tähtsustada. Lihtsalt eestikeelne Vikipeedia ei pruugi olla see koht, kus logosid näha saab. Ma ei taha asja kirjuks ajada, sellepärast on mu allkiri lingita. Pikne 22. november 2011, kell 14:57 (EET)
  • Pikne, tehke nagu soovite, mul on ükskõik, ei soovi nagu EN või RU, ma pole vastu, hakkake Tallinkiga, ma võtsin selle näidisena, siis eemaldada, mu kõik artikleid võite ka maha võtta, ka pole vastu, tänades,

--PjotrMahh1 22. november 2011, kell 16:26 (EET) P.S. Kui sina nagu hooldaja-admin vastad selle eest, siis loomulikult vaja kustutada, mina teen ka niimoodi, kontrolli Achille Lauro (laev), kui pani malli keeletoimeta, ei meeldi, siis ma teen kohe Delete, ei meeldi, siis ei meeldi, vastata pole enam vaja, ma ei laadi mitte ühtki logo't eesti vikisse. --PjotrMahh1 22. november 2011, kell 17:39 (EET)[vasta]

Vööripõtkur ja asimuutkäitur[muuda lähteteksti]

BLRT
Paigaldatakse hübriidmootor koguvõimsusega 7500 kW: diiselmootor - 5220 kW ja elektrimootor - 2280 kW. Samuti paigaldatakse laevale kaks põtkurit: 900 kW vööripõtkur ja 1470 kW asimuutkäitur. Laev varustatakse kahe generaatoriga: 2600 kW ja 800 kW. --PjotrMahh1 5. jaanuar 2012, kell 15:39 (EET)[vasta]

Esitasin mayden voyage´i küsimuse merekeele nõukojas ja täpsustasime, et laeva 'avareis' on esmareis ja sõna 'avareis' sobib näiteks laeva esimese reisi puhul uuel liinil või uude sadamasse. Seegi ju sageli omamoodi proovisõit, reisilaevad teevad seda vahel ilma reisijateta. Nüüd parandan artikleid, kus avareis on esmareisi tähenduses. Ssgreporter 13. veebruar 2012, kell 00:32 (EET)[vasta]

  • Selge, tänan, mina ka kui näen, parandan,

--PjotrMahh1 13. veebruar 2012, kell 07:37 (EET)[vasta]

Kategoorias on malle parasjagu, kuid nende kasutus on erinev, samas ainult mallis {{laeva teenistuskäik}} kasutatakse IMO-numbrit, Identifitseerimine: IMO, MMSI number ja kutsung, eraldada koodiga. Kuidas sega segadust vähendada ja mallide kasutust ühtlustada? suwa 24. mai 2012, kell 13:17 (EEST)[vasta]

  • Tänan küsimast, kuid vastust ma ei tea. Ma kasutan ainult ühe sordi malli "Laevad" nagu siin Kristina Katarina, kus on kutsung ja IMO. MMSI näiteks sakslased ei taha üldse, see on ainult telefoninumber nagu ütleb üks Kasutaja. Kõige tähtsam on IMO - kehtib laeva elu lõpuni. Et info on leitav väga vaja, selle kirjutada, et otsingumasin leiab infot laeva kohta kohe. Vanades artiklites tuleb kindlasti malle ära vahetada, s.t. malliga "Laevad" asendada, näiteks Mariella, tervitusi

--PjotrMahh1 (arutelu) 24. mai 2012, kell 15:29 (EEST)[vasta]

Sakslastele vastuväiteks: Eesti Merelaevandust ja Tallinki ei saanud ühendada, sest Tallink asutatigi kui Eesti Merelaevanduse tütarfirma - ühisettevõte koos Palkkiyhtymä OYga. 1992. a. kevadel moodustati ühine müügiüksus, mis müüs pileteid Eesti Merelaevanduse "Georg Otsale" ja Tallinki parvlaevale "Tallink" ning ka "Georg Otsa" küljele maaliti suurelt kaubamärk TALLINK. "Tallink" oli 50/50 omanduses, aga suvel 1992 ostis Eesti Merelaevandus soomlastelt "Tallinki" osa ära ja tõi laeva Eesti lipu alla. Eesti Merelaevandus oli küll Tallinki omanik, kuid Tallink jäi eraldi laevakompaniiks, mis rentis ise laevu. Ssgreporter (arutelu) 24. mai 2012, kell 15:47 (EEST)[vasta]

  • Tänan, artikli kirjutades, ma kasutasin väidet eestikeelsest lehest - 1992. aastal, pärast Tallinki ja Eesti Merelaevanduse müügiüksuste ühendamist hakkas Georg Ots sõitma Tallinki kaubamärgi all. Mul oli "Nach der Vereinigung der Vertriebsabteilungen von Tallink und der Estnischen Seereederei im Jahre 1992 fuhr das Schiff unter der Handelsmarke Tallink." Eile 23.05 kell 21:10 tuli keegi Cc1000 ja "parandas" - kustutas ainult üks sõna "der Vertriebsabteilungen" - müügiüksuste ja tuli välja - "Nach der Vereinigung von Tallink und der Estnischen Seereederei im Jahre 1992 fuhr das Schiff unter der Handelsmarke Tallink." - pärast Tallinki ja Eesti Merelaevanduse ühendamist hakkas... Vat nii,

--PjotrMahh1 (arutelu) 24. mai 2012, kell 15:58 (EEST)[vasta]

Aeg-ajalt juhtub jah, et saab mingi asi korda ja siis tuleb keegi ja "parandab". Kahju! Ssgreporter (arutelu) 24. mai 2012, kell 20:23 (EEST)[vasta]
  • Täpselt nii.

--PjotrMahh1 (arutelu) 24. mai 2012, kell 20:51 (EEST)[vasta]

Jpt, jms ja teised kuulsused[muuda lähteteksti]

Aga miks kuulsused ei tohi olla jpt? Tänapäeval on meil kuulsusi paraku jalaga segada, kes neid kõiki loetleda jõuab (või tahabki). --Oop (arutelu) 1. august 2012, kell 07:22 (EEST)[vasta]

Korraldus? Ei oska ytelda, ma pole mingeid korraldusi näinud. Kui ma nyyd järele mõtlen, siis mul pole ylemusi ka, kes korraldusi jagaks. Vikipeedia asjus kohe kindlasti mitte. Pealegi, mis see saksa keel meisse puutub? --Oop (arutelu) 1. august 2012, kell 10:14 (EEST)[vasta]
  • Mul pole praegu aega, aga iga kord, kui keegi mind õpetab, ma kasutan neid oskusi edasi, ükskõik, kas see tuli FI-, DE-, RU-, EN-wikist. Aga võib-olla see oli Andres või Epp, mitte saksa Kasutaja, ma ei mäleta, aga mõte oli õigustatud, ei tohi VIPi kohta nii labaselt kirjutada, võib küll, aga ei tohi, --PjotrMahh1 (arutelu) 1. august 2012, kell 11:15 (EEST)[vasta]
Minu meelest kuulsused ei puutu siin asjasse, "jpt" kasutamine pole vähemalt mitte entsüklopeedias minu meelest stiililiselt hea.Andres (arutelu) 1. august 2012, kell 16:50 (EEST)[vasta]
Sellega ma olen enam-vähem nõus. Minus tekitas hämmeldust eelkõige kujutelm, justkui peaks entsyklopeedias kuulsaid inimesi kuidagi eriti aupaklikult kohtlema. Omapärane ja huvitav mõttelaad, ma loodan, et see ei levi. Vastasel juhul kustutab mõni tegelane varsti kõik viited poliitikute kriitikale kui "labased". --Oop (arutelu) 1. august 2012, kell 17:30 (EEST)[vasta]
1. Las ta siis kustutas. Yhe kasutaja arvamus ei ole mingi reegel ja saksa viki reeglid ei kehti eesti vikis niikuinii automaatselt (samuti vastupidi). Lähtuda tuleb konkreetses vikis kehtivatest kokkulepetest ja omaenda tervest mõistusest, mitte "korraldustest".
2. Mida teha? Mina näiteks ei tee midagi. Ei usu, et keegi sellepärast ära sureks. Aga no kui see on probleem, siis mõtle, mida Tšernõševski säherduses olukorras teeks.
3. Minu isikliku arvamuse kohaselt on sellised hotellis peatunud kuulsuste loetelud niikuinii sisutud ja ei näita midagi. Mis siis, et kylastas? Võib-olla vandus pärast tulist kurja ning just selle "elamuse" pärast ei tõstnud enam iial jalga Eestisse. Aga võib-olla tuleb just meeldiva hotelli tõttu tagasi. Kylastajate loetelu ei tõesta kumbagi. Niikuinii ei ole ykski selline loetelu ammendav ega isegi mitte ylevaatlik. Pealegi on tänapäeval kuulsusi ja "kuulsusi" nii palju, et jätkub igale poole. Kes väga soovib, saaks teha ka Eestis kuuse all maganud kuulsuste loetelu. Samas on eesti vikis inimesi, kes tahavad neid loetelusid alles hoida ja minu jaoks ei ole see eriti oluline, nii et olgu pealegi ja hunt nendega. On märksa olulisemaid kysimusi. --Oop (arutelu) 1. august 2012, kell 23:48 (EEST)[vasta]
Kui on juba "teiste seas", siis "jpt" on ülearune. "Kuulsused" on samuti ülearune, sest me ei maini neid, kes pole tuntud, ja "kuulsus" on hinnanguline. Andres (arutelu) 2. august 2012, kell 08:47 (EEST)[vasta]
Jah, just see oma peaga mõtlemise võime mulle vikipediste juures meeldibki. --Oop (arutelu) 2. august 2012, kell 13:33 (EEST)[vasta]

Refi positsiooni kohta - Punctuation and footnotes[muuda lähteteksti]

  • Example: Paris is not the capital city of England—the capital of which is London[1]—but that of France,[2] and is widely known as a beautiful city.[3]

--PjotrMahh1 (arutelu) 15. detsember 2012, kell 18:21 (EET)[vasta]

üld-, lainurk- ja taustavaated[muuda lähteteksti]

selle järgi ma miskeid piiranguid ei näe? suwa 5. august 2012, kell 14:03 (EEST)[vasta]

  • Tere, selle järgi ma ei näinud miskeid piiranguid ka, sest mul oli non-commercial kasutamine, hariduse eesmärkides, aga Jim kirjutas mulle: "Commons requires that all images be free for commercial use, so the Estonian FOP provisions do not help us, as they allow only non-commercial use. It is too bad that people and countries that specify "non-commercial only" do not understand that that forbids use on almost all webs sites and almost printed materials -- "commercial use" includes any book or magazine that is sold (including textbooks) and any website run by a for profit company, any website that has advertising on it, and any website run by a not for profit organization if it solicits money or sells things to raise money".

Ja temal on õigus, ma ei kasuta, aga keegi võtab mu 0-0 litsensiga faili ja kasutab raha teenides, ja see on juba seadusega vastuolus. Wikimeedias, nagu ma aru sain, tahavad nad, et faili võimalik kasutada piiranguteta ja seda ma pean õigeks ehk õigustatud, tänan ja head päeva veel, --PjotrMahh1 (arutelu) 5. august 2012, kell 15:52 (EEST)[vasta]

alati saab kasutada BSD litsentsi,
vt https://commons.wikimedia.org/wiki/Template:BSD
suwa 4. märts 2013, kell 20:58 (EET)[vasta]
  • Tere Suwa, kas oled seda, Template:BSD, juba kasutanud? Näita, kus kohal.

Ja veel üks asi US-brittidel on hea asi selle MMSI malliga, viivad otse marinetrafficusse: | Ship identification =[[Call sign]]: C6SE8<br />{{IMO Number|9116876}}<br />{{MMSI|311321000}}. Kuidas see töötab, vt. näiteks MMSI siin, Empress of the North, vajuta MMSI-lingi mallis, tervitusi,--PjotrMahh1 (arutelu) 5. märts 2013, kell 12:21 (EET)[vasta]

BSD litsent on nt sellel fotol:
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:2008_06_20_P%C3%A4rnu_Maritime_pilot_steps_off_from_board.jpg
suwa 1. november 2013, kell 11:32 (EET)[vasta]
Mina, selle teose autoriõiguste omanik, avaldan selle järgmiste litsentside all:
See fail kuulub jurisdiktsiooniga sidumata Creative Commonsi litsentsi "Autorile viitamine 3.0" alla.
Creative Commonsi litsents
Creative Commons Attribution Creative Commons Share Alike

Tohid:
  • jagada – teost kopeerida, levitada ja edastada
  • kohandada – valmistada muudetud teoseid
Järgmistel tingimustel:
  • omistamine – Pead materjali sobival viisil autorile omistama, tooma ära litsentsi lingi ja märkima ära, kas on tehtud muudatusi. Sobib, kui teed seda mõistlikul viisil, kuid seejuures ei tohi jääda muljet, et litsentsiandja tõstab esile sind või seda, et sina materjali kasutad.
CC BY 3.0

Autorile viitamine 3.0 https://creativecommons.org/licenses/by/3.0/deed.et

koopia: +

Mina, selle teose autoriõiguste omanik, avaldan selle järgmiste litsentside all:
Mall:BSD
  • Tere Suwa, pilt on hea küll, aga mis vahe on, selle BSD' tuleb lisaks iga kord käsitsi panna, ja mitte keegi ei tea mis see on, kas tohib mu pilte vabalt kasutada või mitte? Kui pressitöötajad näevad CC-BY, siis küsimusi kohe pole, aga mis sellega, võib olla saad valgustada, tänan,--PjotrMahh1 (arutelu) 1. november 2013, kell 11:52 (EET)[vasta]
  1. [10]
  2. [11]
  3. [12]

See on koopia lk-lt: Kasutaja arutelu:Vihelik

  • Tere Vihelik, Taivo arvab, et on vaja nimetada nagu inglise keelest, mul on ükskõik, aga hiina keeles peab õige olema. Kel on õigus, sinul või Kto288, tähtis aga, et see on õige: vt. mu leht Wikimedias Wikimedia PjotrMahh1 või koopia,

This is a copy from KTo288 User page

  • Do You understand Chinese? I've written three articles about river cruise ships on Yangtze River in Estonian, German and Russian. Can You check these words

Xian Ni Xianna Xianting Xian Ni (chinesisch 仙妮 Xiānnī), auch Xianni en. Princess Jeannie Xianna (hiina keeles 仙妮 Xiānnā, inglise keeles Princess Sheena) Xianting (hiina keeles 憲庭 Xiānting, inglise keeles Princess Elaine)

I want write about three sisters in English, too, thanks--PjotrMahh1 (talk) 02:01, 15 March 2013 (UTC)

      • I have written Xian Ni in English now: Xian Ni in English, can You please read and check this & write in Chinese! Thank You very much,--PjotrMahh1 (talk) 12:09, 15 March 2013 (UTC)
English one looks okay to me. The Chinese characters for Xian Na is wrong though, checked and it should be 仙娜. Translating the names is not really that useful, Xian in Xian Ni and Xian Na basicaly mean immortal or fairy. Xian Ting if you translated it directly would be Constitutional Court, which doesn't really make sense here, I think they just wanted similar sounding but distinct names for their ships.--KTo288 (talk) 21:44, 15 March 2013 (UTC)
  • Good morning, KTo288, thank You for Your help, the name is very important for me, we have got a picture with low resolution than I can't read the name of ship in Chinese above the XIAN NI, can You give the Chinese discription on this page Xian Ni, thanks,--PjotrMahh1 (talk) 08:34, 16 March 2013 (UTC) An article about 仙娜号游船--PjotrMahh1 (talk) 09:09, 16 March 2013 (UTC)
  • Thank You very much, best regards, --PjotrMahh1 (talk) 11:07, 17 March 2013 (UTC)

Ma lisasin ka Välislink hiina keeles, võib-olla võid midagi sealt ära lugeda, tänan ja kaks tervitust,--PjotrMahh1 (arutelu) 17. märts 2013, kell 13:26 (EET)[vasta]

According to the web pages that you have cited, the names of the "three sisters" are as follows:
  • In English: Princess Xianni; in Chinese: 仙妮 (pronunciation: Xiānnī).
  • In English: Princess Sheena; in Chinese: 仙娜 (pronunciation: Xiānnà).
  • In English: Princess Elaine; in Chinese: 仙婷 (pronunciation: Xiāntíng)
The three ships are listed in the Chinese register only under their Chinese names; therefore, in my opinion, the English names should be considered informal. The Wikipedia articles about these three ships should be titled as Xianni, Xianna, and Xianting, respectively. Notice that the diacritics that mark tones are not used in the article titles; tone is marked only to transliterate the tone in pinyin pronunciation. All three names should be written as one word (NOT as Xian Ni, Xian Na, or Xain Ting) since all three are phonological words in Chinese; i.e., they are pronounced as single units where one cannot pause between the two syllables. The reason why they seemingly appear as two separate words on the ships has to do with a common folksy transliteration convention in China whereby each Chinese character is Latinized as a separate syllable. For example, Beijing University is Beijing Daxue in Chinese (two orthographic words); however, even in official documents it often appears misleadingly as Bei Jing Da Xue (four orthographic words). Therefore, the correct transliteration is Xianni, not Xian Ni, etc.
To answer your question: Yes, I do speak Chinese, I went to school there. --Vihelik (arutelu) 17. märts 2013, kell 20:44 (EET)[vasta]
Since your question was in English, I answered in English. Kummas keeles Sa eelistad suhelda, kas eesti või inglise? Minu jaoks vahet pole. Vene keelt küll oskan, aga kahjuks mitte kirillitsaga klaviatuuri kasutada. --Vihelik (arutelu) 18. märts 2013, kell 02:19 (EET)[vasta]
  • Tere again ehk jälle, Vihelik, loomulikult eesti keeles, võõrkeelt ma kaasmaalastega ei räägi, nalja teed või, see oli kirjavahetus välismaalasega -Kasutaja: KTO288, me peame kasutada see hiina nime, mis seisab registris või laeva vööris ega ahtris hiina keeles, ma ei näe päris hästi pildil hiina tähte, et täpselt öelda, mis seal seisab, aga Sa näed küll, eks ole. Internetist võib leida ka teiste laevade pilte, võin aidata ja Su lehele linke anda. Kui aga laev on Mstislav Rostropovitš ehk raske nimi ja inglise keeles seisab Amakatarina siis see on jama, AmaKatarina. Samuti on see "Princess Jeannie". Kui hiina kolleeg ütles mulle, et mul on vale laeva hiina nimi, siis loomulikult räägib ta tõtt ja minu palve jäärgides, kirjutas ta siin hiina keeles kirjelduse siin vt. pildi kirjeldus -zh|仙娜号,内河觀光遊船,91年東德下水。. Kokkukirjutamise puhul kirjuta palun paar sõna Taivole, temal oli küsimus selle üle, kui ma ei mäleta, tervitusi, --PjotrMahh1 (arutelu) 18. märts 2013, kell 16:43 (EET)[vasta]

Parandatud --PjotrMahh1 (arutelu) 18. märts 2013, kell 17:14 (EET)[vasta]

Tõlge: 仙娜号 Xianna (viimane hieroglüüf 号 osutab, et kaks eelnevat tähistavad laevanime), 内河觀光遊船 jõereisilaev, 91年東德下水 lastud vette 1991. aastal Ida-Saksamaal. Pildi ja tõlgitud hiinakeelse kirjelduse vahel on vastuolu: pildil oleva laeva nimi on vööris selgelt Xianni 仙妮, kuid tõlgitud lauses on (ilmselt ekslikult) Xianna 仙娜. Muuseas, ka Xianni kohta käival hiinakeelsel lehel on paar korda Xianni 仙妮 asemel ekslikult kirjutatud Xianna 仙娜. Ära lase ennast sellest eksitada, sest tegemist on ilmselgelt lohakusveaga. --Vihelik (arutelu) 19. märts 2013, kell 02:17 (EET)[vasta]
Sul on õigus, see on Xianni 仙妮. --Vihelik (arutelu) 19. märts 2013, kell 02:17 (EET)[vasta]
:-) --Vihelik (arutelu) 19. märts 2013, kell 03:13 (EET)[vasta]

仙娜

Laevade nimede kasutamine artiklis (Using ship names in articles)[muuda lähteteksti]

  • A ship's name is always italicized. Prefixes, hull or pennant numbers, and disambiguation are rendered in normal upright font.

USS Nimitz not USS Nimitz or USS Nimitz

KIRJAVAHEMÄRGID jutumärkide kasutamine Eesti Keele Instituut - keelenõuanne

1. Kirjutage jahiklass Lendav Hollandlane ja laev Tormide Rand. Jahiklasside ja laevade nimesid pole tarvis jutumärgistada.

2. Laevanimesid ei pea jutumärgistama. --PjotrMahh1 (arutelu) 26. oktoober 2013, kell 20:29 (EEST)[vasta]

Aga võib, seepärast tühistasin teie parandused artiklis Galaxy. Jutumärgid ei ole eesti keeles ära keelatud ja just laevanimede puhul on need eriti põhjendatud. Sageli ka ajakirjandusväljaannete puhul, nt Meremees, eriti kui see on lause algul. Hea näide segadusest jutumärkide puudumise tõttu oli hiljuti ühes uudises nähtud MS Princess Maria ja SPL Princess Anastasia. Tänapäeva laevanimede koosseisus on sageli lühendeid, kusjuures ühe ja sama firma puhul on lühend mõnel juhul firma tähis, teisel juhul laevanime osa. Nt SCF Grupi "NS Energy", SCF-i "Pskov" või "SCF Melampus" - kuidas neil juhtumeil ilma jutumärkideta aru saada, mis täpselt on laeva nimi. Mul ei ole aega olnud piisaval hulgal sedalaadi näiteid kokku koguda, et keelenõuandega vaielda, kuigi kohtan neid näiteid iga päev. Seepärast olen kindel, et jutumärgid soodustavad tekstist arusaamist. Nende asendamine täienditega parvlaev või purjelaev või pukser laeva nime ees ei tee teksti selgemaks. Ssgreporter (arutelu) 30. oktoober 2013, kell 01:12 (EET)[vasta]
  • Tänan, mida ma võin veel öelda, visuaalselt ehk optiliselt on see kõige halvem lahendus, ega ise ei näe, eriti halvasti tulevad ilmale norra jutumärgid, näiteks «Galaxy». Loodan, et Vikipeedia Postimeest ei mõjuta ja viimane ei hakka nii labaselt (heas mõttes) kirjutama, tervitusi,--PjotrMahh1 (arutelu) 30. oktoober 2013, kell 08:46 (EET)[vasta]
Sõiduki-, perioodika ja muude sarnaste nimede kirjutamine jutumärkides on jäänuk vanadest keelereeglitest. Kuna nimed on niigi piiritletud läbiva suure algustähega, siis ilmselt seetõttu peetakse jutumärke pigem liigseks. Arvan, et ühtluse huvides peaksime lähtuma keelekorraldajate uuematest soovitustest. Vähemasti siis, kui nime ees pole mingit lühendit, ei tohiks olla põhjust jutumärke kasutada.
Kui Meremees on lause alguses, peaks arusaamise tagama kontekst. Laeva täpne (ametlik) nimi tuleks laeva artiklis selguse huvides niikuinii eraldi välja tuua. Ka juhuslikul mainimisel ei teki minu meelest Vikipeedias probleemi, kuna me lingime laeva nime. SCF-i näidete puhul saab minu meelest eksimata eeldada, et omastavaline täiend pigem pole nime osa. Pikne 30. oktoober 2013, kell 11:19 (EET)
  • Eelmistel aastatel nime osas kasutasime ka kursiivi nagu en-wikis ja oli kohe näha kus on nimi ning kus on laevakompanii või eesliide nagu saksa või inglise versioonides, aga oli kellegi mõte, et see on et-vikipeedia ja siin peab teismoodi ehk erinevalt olema, tänud,--PjotrMahh1 (arutelu) 30. oktoober 2013, kell 11:39 (EET)[vasta]
Nojah, eesti keeles ei kirjutata nimesid (ega pealkirju) kaldkirjas. Mõne eestikeelse nime puhul oleks see eriti veider. Pikne 30. oktoober 2013, kell 11:51 (EET)
Samas Galaxy-artiklis oli ühel juhul tüüpiline parandus, milleni jutumärkide ärajätmine viib - nimele oli lisatud täpsustus parvlaev. Sama nähtus on toonud laevanimede ette ka taunimist väärt täiendid MS, ML, M/S jms. Ning ajakirjandusväljaannete kohta võin tuua näiteks lauseid: "Paadist võib seekord leida..." või "Meremees kirjutas möödunud suvel..." Et juttu on ajakirjast, ei selgu kontekstist enne, kui jutumärke ei asendata täiendsõnaga ajakiri. Ssgreporter (arutelu) 31. oktoober 2013, kell 01:35 (EET)[vasta]
      • Ülaltoodud probleem on rohkem optiline ehk visuaalne kui õiguskeele probleem:
Inglise ja eesti keele vahe ongi selles, et inglise keeles on laevanimede ees määrav artikkel. Eesti keeles see eristamisvõimalus puudub, mistõttu püüdest laeva nime muust tekstist eristada tekivadki igasugu MSid ja M/Sid. Ssgreporter (arutelu) 1. november 2013, kell 00:38 (EET)[vasta]
Neil Paadi ja Meremehega väljenditel omakorda on kontekst. Kui jutu mõte teisiti segaseks jääb, siis küllap esmamainimsel tulebki kasutada näiteks täiendsõna ajakiri. Jutumärgidki iseenesest ei ütle, et tegu on ajakirjaga, ennemini võiks arvata, et tegu on mõne raamatu või filmiga, millel tegelikult pealkiri on. Ja kõigist neist asjadest peab saama selgelt räägita ka kõnes, kus jutumärke pole.
Kaldkirja kasutamine pole lihtsalt inglise Vikipeedia reegel, see on nii inglise keeles üldisemalt. Eesti Vikipeedias peaksime lähtuma eesti keele reeglitest ja võimalustest. Pikne 31. oktoober 2013, kell 18:31 (EET)
Kas ma pean sellega nõus olema, kui see ei vasta tõele? Vt. The Sun, The Telegraph, The Baltimore Sun, Daily Mail, BBC, ei näe ega kuule, ei MS-i ega kaldkirja, isegi "the" tuleb nii harva kui võimalik. Kas meie võime nüüd kirjutada, et ülaltoodud eeldus ei leidnud kinnitust UK/US-pressiväljaannetest? Tervitusi,--PjotrMahh1 (arutelu) 1. november 2013, kell 09:51 (EET)[vasta]
Mis teatud nimede või pealkirjade kaldkirjastamisse puutub, siis see pole muidugi inglise keeles üleüldine. See on võimalus, mida mõnes ingliskeelses väljaandes kasutatakse, eestikeelses tekstis aga mitte. Pikne 1. november 2013, kell 10:30 (EET)
Palun vabandust, siin ei ole tegelikult õige koht eesti keele õigekirja üle vaidlemiseks ja ma rohkem ei tee seda. Minu poolest võib kirjutada jutumärkidega või ilma, sest Vikipeedia-artiklis tuleb laevanimi kontekstist paremini välja kui mõnes tavatekstis. Tähtsam on see, et Vikipeedia on vabanenud tobedatest MS-idest. Märgin siiski, et näiteks siin viidatud Postimehe artiklis on viis laevanime: neist kolme puhul on peetud vajalikuks nime ees täiendsõna nagu kruiisilaev või alus, mis jutumärkide kasutamise korral poleks olnud vajalikud; ülejäänud kahe puhul on samas lauses sõna laev või alus, mida laevadest jutustavas artiklis muidu polnuks vaja. Ssgreporter (arutelu) 2. november 2013, kell 01:11 (EET)[vasta]
    • Mulle ka ei meeldi, kui keegi kasutab GTS-i, SS-i, MS(hipi)-i, MV(essel)-i või M/Laeva, ilma teadmata, mis see on. See on tihti näha veel en- ja kahjuks ka fi-vikides (M/S). En-vikis on üks samm sellest loobumiseks tehtud ja AIDAbella või Carnival Legend seisavad juba ilma MS-ita. Ka kõik River cruise ships ma teen ilma MS-ita, näiteks T. G. Shevchenko (1991), aga loomulikult kasutan "Inglismaal" kaldkirja nagu tava on, head hommikut,--PjotrMahh1 (arutelu) 2. november 2013, kell 02:26 (EET)[vasta]

BSD litsensi kohta[muuda lähteteksti]

vt. nüüd üleval, Lõik: üld-, lainurk- ja taustavaated

  • Tere Suwa, pilt on hea küll, aga mis vahe on, selle BSD' tuleb lisaks iga kord käsitsi panna, ja mitte keegi ei tea mis see on, kas tohib mu pilte vabalt kasutada või mitte? Kui pressitöötajad näevad CC-BY, siis küsimusi kohe pole, aga mis sellega, võib olla saad valgustada, tänan,--PjotrMahh1 (arutelu) 1. november 2013, kell 11:52 (EET)[vasta]

--PjotrMahh1 (arutelu) 1. november 2013, kell 13:04 (EET)[vasta]

Mitu "Hiiumaad"[muuda lähteteksti]

Artiklis Hiiumaa (laev) on tegelikult kolm laeva. Kas teil oleks aega see artikkel kolmeks teha? Ehk leiate ka lisamaterjali eelmise parvlaeva "Hiiumaa" kohta, pilt on samas artiklis olemas. Ettepanek need laevad eri artiklitesse panna on ka artikli arutelus. Ssgreporter (arutelu) 12. november 2013, kell 01:08 (EET)[vasta]

Balti Merelaevandus[muuda lähteteksti]

Leidsin üht konkreetset fakti taga otsides vene vikis artiklist Балтийское морское пароходство väite, et Eesti Merelaevanduse on loonud Balti Merelaevandus 1956. aastal. Arvan, et see on tegelikkusega kõvasti vastuolus, Eesti Merelaevandus loodi Eesti reederite natsionaliseeritud laevadest (vastav määrus oli juulist 1940) juba 1940. aastal. Vt Mereviki artikkel Eesti Merelaevandus.Kas te saaksite vene vikis seda kohta natuke parandada? Ssgreporter (arutelu) 8. november 2014, kell 00:59 (EET)[vasta]

Hea, et te selle ette võtsite. Soovitan eeskujuks võtta Mereviki artikli, see ajaloo-osa on ühe eaka tuntud ja kaua Eesti Merelaevanduses töötanud kapteni kirjutatud, ta oli juba 1940ndal aastal suur poiss. "Iseseisvuse" kohta püüan millalgi küsida kauaaegsetelt Eesti Merelaevanduse töötajatelt. Nad käisid vähemalt merekooliaastail seal praktikal ja peaksid mäletama, mis korstna peal oli. Mäletan nende juttudest, et näiteks Soome reparatsioonipurjelaev Vega tuli üsna otse Eesti Merelaevandusele, see oli kindlasti enne 1956. aastat. Ssgreporter (arutelu) 9. november 2014, kell 00:32 (EET)[vasta]

Mustand[muuda lähteteksti]

--PjotrMahh1 (arutelu) 9. november 2014, kell 01:22 (EET) --PjotrMahh1 (arutelu) 9. november 2014, kell 16:39 (EET)[vasta]

Huvitav. Võin lisada, et Toivo Ninnas oli peadirektor kuni erastamiseni suvel 1997, siis sai juhatuse esimeheks Felix H. Tschudi. Kõige uuem nõukogudeaegne laev oli Nikolajevis ehitatud 50 000 tonnine puistlastilaev Kristjan Palusalu, mis saadi suvel 1989. Ssgreporter (arutelu) 9. november 2014, kell 23:10 (EET)[vasta]
On vist liiga kõva sõna, kui öelda, et laevad natsionaliseeriti kapitalistidelt. Eraisikud, kel ei olnud äriühingut, ei olnud vist enamasti üksi laeva omanikud, vaid laev oli mitme peale ostetud ja neil olid, nagu tollal nimetati, laevaosad. Eesti Merelaevanduse järjepidevuse kinnituseks nõukogude ajal meenus mulle, et nägin seal veel 1990ndail suurt kartoteegikappi emailsildiga Sergo & Co, nii et see kapp, nagu kompanii muu vara natsionaliseeriti koos laevadega ja seisis ilmselt paigal kogu sõjajärgse aja.Ssgreporter (arutelu) 15. november 2014, kell 00:35 (EET)[vasta]
    • Tänan, "kapitalistõ" see ei ole inimene (eraisik) ehk see ei ole üks inimene. Tavaliselt nad tegutsevad kambaga või jõuguga, aga ma ei saa ju venekeelses Wikis sõna "шайка" kasutada. Teine asi on veel hullem ja mis meil oli 1990ndail ma ei taha üldse kirjutada, "rääkimine hõbe, vaikimine kuld". Aga kui loen BLASCO-st, kuidas privatiseeriti suuruselt teine reederi maailmas, siis parem mitte teada, head õhtut veel,--PjotrMahh1 (arutelu) 15. november 2014, kell 17:55 (EET)[vasta]

Volga laevandus[muuda lähteteksti]

Laevandus on tegevusala, eriti veel väikese tähega. Artikli Volga laevandus pealkiri tähendab praegusel kujul "laevandusega tegelemine Volgal". Soovitan selle artikli pealkirjaks "Volga Laevakompanii", see vastaks kõige paremini sisule ja firma venekeelsele nimele. Ma ei tahtnud teid hoiatamata ise artiklile teist pealkirja panna. Ssgreporter (arutelu) 13. august 2017, kell 23:43 (EEST)[vasta]

Eesti Merelaevandus on nõukogude ajal pandud nimi, enne sõda olid laevakompaniid ja ka hiljem oleks midagi paremat leitud. Kõik Nõukogude Liidu "morskoje parohodstvod" olid eesti keeles "merelaevandused" (nt Läti Merelaevandus). Nende kõigi ingliskeelses nimes oli Shipping Company (nt Latvian Shipping Company). Pärast erastamist loobusid uued omanikud kohe nimest Eesti Merelaevandus ja hakkasid firma nimena kasutama Estonian Shipping Company ingliskeelset lühendit ESCO. Sõna "merelaevandus" Eestis ei kasutatud, küll aga kasutasid firma töötajad kõnekeeles sõna "laevandus" laevakompanii kontori kohta (nt "läksin laevandusse", s.t majja Estonia pst 5) Ssgreporter (arutelu) 14. august 2017, kell 00:07 (EEST)[vasta]
Ma ei hakkaks arutlema nõukogudeaegsete poliitiliste valikute üle. Kui ühes keeles oli nimi "parohodstvo" ja teises "shipping company", siis see ilmselt oligi poliitiline valik, mida siseriiklikult ja välismaal tarbida. Судоходная компания «Волжское пароходство» toortõlge oleks Laevakompanii "Volžkoje Parohodstvo", aga eesti keeles oleks korrektsem Volga Laevakompanii. Kui neil on haruettevõtteid mujalgi, siis sellest ei sõltu firma nimi. See on sama vaba tõlge kui "parohodstvo" tõlkimine mitte "aurulaevanduseks", vaid lihtsalt "laevanduseks". Omaaegne Eesti Merelaevandus tegeles laiemalt laevanduse kui tegevusalaga, sest sellesse tootmiskoondisesse kuulusid ka sadamad, laevaremonditehas, kaardikamber ja palju muud, mida tänapäeval teevad spetsialiseeritud ettevõtted. Parem on mitte oodata, et venelased oma firma nime eesti keelde tõlgiksid, ma arvan, et siin oskame seda paremini. Ssgreporter (arutelu) 14. august 2017, kell 00:26 (EEST)[vasta]
Tänan! Nagu juba kirjutasin, ei tahtnud ma seda omapead teile teatamata teha. Ssgreporter (arutelu) 14. august 2017, kell 00:44 (EEST)[vasta]