Kasutaja:Kaidill/Katre Pärn
Katre Pärn (sündinud 25. aprillil 1982) on eesti semiootik. Aastatel 2000–2007 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Aastal 2007 kaitses ta Peeter Toropi juhendamisel tööga "Kinosemioloogia: kinokeele struktuur ja ühikud" magistri väitekirja. Ta on Tartu Ülikooli semiootika osakonna õppejõud ja filmisemiootika spetsialist.
Õppekäik
[muuda | muuda lähteteksti]Katre Pärn õppis aastal 1988–2000 Avinurme Keskkoolis. Bakalaureuse- ja magistrikraadi omandas ta Tartu Ülikoolis Semiootika ja kulturoloogia erialal 2000.– 2007. aastal. 2007. aastast astus Katre Pärn Tartu Ülikooli Semiootika osakonna doktorantuuri.[1]
Töökohad ja ametid
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 2008-2009 töötas Pärn Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskonna, Filosoofia ja semiootika instituudi, Semiootika osakonnas lepingulise õppejõuna. 2009. aastast asus ta tööle semiootika assistendina kuni 2013. aastani, mil hakkas tööle semiootika nooremteadurina. 2016. aastal jätkas Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna, Filosoofia ja semiootika instituudi, semiootika nooremteadurina.[1]
Tegevusalad
[muuda | muuda lähteteksti]- tegeleb semiootikaga, täpsemalt filmi- ja meediasemiootikaga.[2]
- 2005. aastast Eesti Semiootika Seltsi liige ja Rahvuslahelise Semiootika Assotsiatsiooni liige.[1]
- 2008. aastast hakkas tegutsema Society for Cinema and Media Studies ja European Network for Cinema and Media Studies liikmena.[1]
- 2009. aastast on ta toimetaja veebiajakirjas Hortus Semioticus.[1]
- 2013. aastal rääkis Semiosalongis teemal “Kuis väljendub mõte”.[2]
- ASAP liige alates 2016. aastast.[1]
- Juhatuse liige firmades Eesti Semiootika Selts MTÜ ja Huupmeeter OÜ.[3]
Nominatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]2015. aastal saavutas Katre Pärn Tartu Ülikooli aumärgi, mis saadakse eriti heade töösaavutuste eest või Tartu Ülikoolile osutatud suurte teenete eest.[1][4]
Väitekirjad
[muuda | muuda lähteteksti]Katre Pärn on juhendanud mitmeid väitekirju:[1]
- Tamara Stojanovic, magistrikraad, 2012, An Explicit Approach to Grammar Instruction: Analysis of Procedures in Italian Language Course Books (Eksplitsiitne lähenemine grammatika õpetamisele: itaalia keele õpikutes kasutatud protseduuride analüüs), Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Filosoofia ja semiootika instituut, Semiootika osakond.
- Helena Haller, magistrikraad, 2014, Ajaloo vahendamine: dokumentaalfilmi semiootiliste vahendite analüüs (“Disko ja tuumasõda“ näitel), Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Filosoofia ja semiootika instituut, Semiootika osakond.
- Valeriia Barvinska, magistrikraad, 2015, Modeling Video Art. Bergsonian Approach (Videokunsti modelleerimine. Bergsonist lähtuv käsitlus), Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Filosoofia ja semiootika instituut, Semiootika osakond.
- Elis Saar, magistrikraad, 2016, Semiootiline vaade õõvaoru ületatavusse: 3D graafikaga loodud tehisinimeste tajumine, Tartu Ülikool.
Projektid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Enesekirjeldusmehhanismide semiootiline modelleerimine: teooria ja rakendused", Kalevi Kull, Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Filosoofia ja semiootika instituut.
- Sotsiosemiootika: teooria ja rakendused", Anti Randviir, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
- "Enesekirjeldusmehhanismide semiootiline modelleerimine", Kalevi Kull, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
- "Kultuurilise autokommunikatsiooni tüpoloogia", Peeter Torop, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
- “Tähendusloome ja semiootilise kultuurianalüüsi transdistsiplinaarne metodoloogia", Kalevi Kull, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
- "Biosemiootika meetodid", Kalevi Kull, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
Publikatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Katre Pärna publikatsioonid:[1]
- 2006. aastal kirjutas kogumikuartikli väljaandesse Acta Semiotica Estica: Semioloogilisest kinokeeleteooriast.
- 2008. aastal kirjutas ajakirjaartikli ajakirja Hortus Semioticus koos Marina Grišakovaga: Editors' Foreword.
- 2008. aastal kirjutas publikatsiooni Tartu Ülikooli kirjastusse ajakirja Hortus Semioticus koos Marina Grišakova ja Jaak Tombergiga: On the Obligation Toward a Difficult Whole. Interview with the Distinguished Humanities Professor Brian McHale (Ohio State University).
- 2008. aastal kirjutas publikatsiooni ajakirja Hortus Semioticus: Hortus Semioticus 3. Intermediality and Storytelling.
- 2008. aastal kirjutas publitseeritud konverentsiettekande väljaandesse Hortus Semioticus: Adaptation of Text as Adaptation of Language: The problem of formalistic adaptation and beyond.
- 2008. aastal kirjutas ajakirjaartikli ajakirja Keel ja Kirjandus: Tasakaalunumber "Acta Semiotica Estica IV".
- 2009. aastal kirjutas kogumikuartikli väljaandesse Acta Semiotica Estica VI koos Elin Sütiste ja Silvi Saluperega: Eessõna. Acta Semiotica Estica VI (7−10).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
- 2009. aastal kirjutas raamatu/monograafia koos Silvi Saluperega Tartu Ülikooli kirjastusse: Acta Semiotica Estica VI.
- 2009. aastal kirjutas kogumikuartikli väljaandesse Acta Semiotica Estica: Kinokeelemudeli areng strukturalistliku kinosemioloogia perioodil.
- 2010. aastal kirjutas ajakirjaartikli ajakirja Hortus Semioticus: Kultuur kui semiootiline tegelikkus.
- 2010. aastal kirjutas publitseeritud konverentsiettekande koos Tiit Remma, Tanel Perna, Eva Lepiku, Riin Magnuse, Priit Põhjala ja Katre Väljaga: Crunch Chronotope. Hortus Semioticus, 5.
- 2011. aastal kirjutas ajakirjaartikli ajakirja Kunstiteaduslikke uurimusi: Autori ilmnemine stiilis: Sulev Keeduse „Georgica”.
- 2012. aastal kirjutas ajakirjaartikli ajakirja Akadeemia: Hinge peegel suures plaanis: Suure plaani kasutamine Leida Laiuse ekraniseeringutes.
- 2012. aastal kirjutas ajakirjaartikli ajakirja Chinese Semiotic Studies: Language of Cinema and Semiotic Modelling.
- 2014. aastal kirjutas publitseeritud konverentsiettekande väljaandesse Eesti kultuuri süvamehhanismid koos Pikne Kama, Valter Langu, Maarja Olli, Tiit Remma ja Maria Smirnovaga: Mineviku kultuuri piiride konstrueerimine ja dekonstrueerimine. Eesti kultuuri süvamehhanismid: Kultuuriteooria tippkeskuse VII sügiskonverents 29.-31. oktoober 2014.
- 2015. aastal kirjutas publikatsiooni ajakirja Horisont koos Monika Tasa, Marek Tamme, Halliki Harro-Loidu, Kirsti Jõesalu, Elo-Hanna Seljamaa, Roland Karo, Tõnu Viiki, Art Leete, Peeter Toropi, Pikne Kama, Franz Krause, Tarmo Pikneri ja Andreas Ventsliga: Kaleidoskoopiline kultuurikogemus ja elav kultuuriteooria (Kultuuriteooria tippkeskust tutvustav artikkel).
- 2015. aastal kirjutas publikatsiooni kirjastusse Tartu University koos Tyler Bennetiga: Semiotic (Un)Predictability: Book of Abstracts.
- 2015. aastal kirjutas ajakirjaartikli ajakirja Sign Systems Studies koos Kalevi Kulli, Olga Bogdanova, Remo Gramigna, Ott Heinapuu, Eva Lepiku, Kati Lindströmi, Riin Magnuse, Rauno Thomas Mossi, Maarja Ojamaa, Tanel Perni, Priit Põhjala, Kristi Raudmäe, Tiit Remma, Silvi Salupere, Ene-Reet Sooviku, Renata Sõukannu, Morten Tønnesseni ja Katre Väljaga: A hundred introductions to semiotics, for a million students: Survey of semiotics textbooks and primers in the world.
- 2016. aastal kirjutas ajakirjaartikli ajakirja Acta Semiotica Estica: Semiootika koht modelleerivate süsteemide reas: eelmärkmeid loomingulisest ja mängulisest modelleerimisest humanitaarteadustes.
- 2017. aastal kirjutas kogumikuartikli väljaandesse Approaches to Culture Theory (8th volume) koos Pikne Kama, Valter Langu, Maarja Olli, Tiit Remma ja Maria Smirnovaga: Constructing and deconstructing boundaries in cultures of the past.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 "Eesti Teadusinfosüsteem". Vaadatud 13.11.2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Katre Pärn (2013). "Kuis väljendub mõte. Semiosalong". Vaadatud 12.11.2017.
- ↑ 3,0 3,1 "Inforegister". 2017. Vaadatud 12.11.2017.
- ↑ "Tartu Ülikool. Aumärk". Vaadatud 13.11.12.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimega:3on ilma tekstita.