Beļava vald
| Beļava vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Beļavas pagasts | |
|
| |
| Pindala: 169,34 km² | |
Elanikke: 1291 (1.01.2022)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 7,6 in/km² | |
| Keskus: Beļava | |
 |
Beļava vald (läti keeles Beļavas pagasts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Gulbene linna ja Lejasciemsi, Galgauska, Stāmeriena ning Stradi vallaga, samuti ka Alūksne piirkonna Kalncempji ja Zeltiņi vallaga.
Valla pindala on 169 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1629 inimest.[2] Valla keskus on Beļava küla, vallamaja asub aadressil Avotu iela 2. Vallavanemaks on Aivars Rakstiņš.[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Beļava valla alal asusid varem Nagliena mõisa (agraarreformi eel 1285 ha maad) ja Beļava mõisa maad (agraareformi eel 1546 hektarit). Aastal 1935 oli valla pindala 83,3 km² ja seal oli 1524 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Beļava ja K. Valdemārsi külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Beļava külanõukoguga likvideeritav K. Valdemārsi külanõukogu, aastal 1973 aga likvideeritav Ozolkalnsi külanõukogu. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadest Stradi külanõukoguga. Aastal 1987 liideti külanõukoguga osa Gulbene linna maadest.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.
Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Burtnieki rehielamu, linnamägi Rutkaste mägi, Kasekünka muinaskalmed, Pärlimäe muinaskalmed, Lazdi mäe linnamägi ja muinaskalmed ehk Kruusamägi, Kubulnieki muinaskalmed ehk Männiküngas, Krimi muinaskalmed, Liedskalni muinaskalmed (Kontorimägi ja Kalmemägi), Andzēni muinaskalmed ehk Sõjakalmud, Lisa järve asulakoht, Beļava linnamägi, Beļava mõisa hoonetekompleks (park, häärber, kaks häärberi ahju, ahi-kamin, 8 ust, 5 toa interjöörid, seinakapp ja 28 põrandaplaati), Viculaikase linnamägi, Jaunletese muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu ja Dumpurnieki muinaskalmed.[6]
Kohaliku kaitse all on Nagliena mõisa hooned (kõrts, ait, häärber), Blome mõisa hooned (ait, häärber), Auguliena mõisa kompleks (ait, häärberi varemed), Beļava mõisa juustuhoidla, häärberi trepid ja kuus ust, Pukeskalnosi elumaja, Roosimägi (endise kiriku ja kalmistu asupaik), Vecmeiši keskaegne kalmistu, hiiepaik Ohvriküngas, Juri ohvritammede hiiepaik, Atvašese ohvripärna hiiepaik, Beļava muinaskalmed (Plangumägi ning Rootsi kalmistu) ja Putniņi muinaskalmed.[7]
Looduskaitse all on Ozolkalnsi tee tamm, Vanagi kadakas, Auguliena tamm, Auguliena järve tamm, Birze jaama tee tamm, Apšāni tammed ja veel üks nimetu põline tammepuu.[8]
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 2011 elas vallas 1422 lätlast, 110 venelast, 11 valgevenelast, 10 ukrainlast, 5 poolakat ja 3 leedulast.[9]
Valla külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
|---|---|---|
| Auguliena | mazciems | |
| Beļava | vidējciems | 157 (2022) |
| Butāni | mazciems | |
| Gāršnieki | skrajciems | |
| Gulbītis | mazciems | |
| Letes | vidējciems | 73 (2022) |
| Mili | mazciems | |
| Naglene | skrajciems | |
| Ozolkalns | vidējciems | 220 (2022) |
| Pilskalns | vidējciems | 116 (2022) |
| Silamala | mazciems | |
| Sīļi | mazciems | |
| Spriņģi | skrajciems | |
| Svelberģis | vidējciems | 73 (2022) |
| Vanagi | mazciems |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
Pukeskalnosi elumaja
Kitsarööpmeline raudtee
Auguliena mõisa häärber
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Gulbenes novads (vaadatud 17.02 2018)
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Beļava vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis