Beļava vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Beļava vald

läti Beļavas pagasts

Pindala: 169,34 km²
Elanikke: 1414 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,4 in/km²
Keskus: Beļava
Beļavas pagasts LocMap.png
Valla maastik

Beļava vald (läti keeles Beļavas pagasts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Gulbene linna ja Lejasciemsi, Galgauska, Stāmeriena ning Stradi vallaga, samuti ka Alūksne piirkonna Kalncempji ja Zeltiņi vallaga.

Valla pindala on 169 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1629 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 1422 lätlast, 110 venelast, 11 valgevenelast, 10 ukrainlast, 5 poolakat ja 3 leedulast.[3] Valla keskus on Beļava küla, vallamaja asub aadressil Avotu iela 2. Vallavanemaks on Aivars Rakstiņš.[4]

Beļava valla alal asusid varem Nagliena mõisa (agraarreformi eel 1285 ha maad) ja Beļava mõisa maad (agraareformi eel 1546 hektarit). Aastal 1935 oli valla pindala 83,3 km² ja seal oli 1524 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Beļava ja K. Valdemārsi külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Beļava külanõukoguga likvideeritav K. Valdemārsi külanõukogu, aastal 1973 aga likvideeritav Ozolkalnsi külanõukogu. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadest Stradi külanõukoguga. Aastal 1987 liideti külanõukoguga osa Gulbene linna maadest.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Burtnieki rehielamu, linnamägi Rutkaste mägi, Kasekünka muinaskalmed, Pärlimäe muinaskalmed, Lazdi mäe linnamägi ja muinaskalmed ehk Kruusamägi, Kubulnieki muinaskalmed ehk Männiküngas, Krimi muinaskalmed, Liedskalni muinaskalmed (Kontorimägi ja Kalmemägi), Andzēni muinaskalmed ehk Sõjakalmud, Lisa järve ümbruskond, Beļava linnamägi, Beļava mõisa hoonetekompleks (park, häärber, kaks häärberi ahju, ahi-kamin, 8 ust, 5 toa interjöörid, seinakapp ja 28 põrandaplaati), Viculaikase linnamägi, Jaunletese muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu ja Dumpurnieki muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on Nagliena mõisa hooned (kõrts, ait, häärber), Blome mõisa hooned (ait, häärber), Auguliena mõisa kompleks (ait, häärberi varemed), Beļava mõisa juustuhoidla, häärberi trepid ja kuus ust, Pukeskalnosi elumaja, Roosimägi (endise kiriku ja kalmistu asupaik), Vecmeiši keskaegne kalmistu, hiiepaik Ohvriküngas, Juri ohvritammede hiiepaik, Atvašese ohvripärande hiiepaik, Beļava muinaskalmed (Plangumägi ning Rootsi kalmistu) ja Putniņi muinaskalmed.[8]

Looduskaitse all on Ozolkalnsi tee tamm ja veel üks nimetu põline tammepuu.[9]

Vallas on kuusteist küla. Valla keskuses Beļavas (vidējciems) oli 2017. aastal 157 elanikku. Sama staatusega on veel neli küla – Letes 99 elanikuga aastal 2017, Ozolkalns 202 elanikuga aastal 2017, Pilskalns 157 elanikuga aastal 2017 ja Svelberģis 53 elanikuga aastal 2017. Spārīte küla on staatusega vasarnīcu ciems . Seitse küla on staatusega mazciems – Auguliena, Butāni, Gulbītis, Mili, Silamala, Sīļi ja Vanagi. Kolm valla küla on staatusega skrajciems – Gāršnieki, Naglene ja Spriņģi. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Gulbenes novads (vaadatud 17.02 2018)
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]