Beļava vald
| Beļava vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Beļavas pagasts | |
|
| |
| Pindala: 169,34 km² | |
Elanikke: 1220 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 7,2 in/km² | |
| Keskus: Beļava | |
 |
Beļava vald (läti keeles Beļavas pagasts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Gulbene linna ning Lejasciemsi, Galgauska, Stāmeriena ja Stradi vallaga ning Alūksne piirkonna Kalncempji ja Zeltiņi vallaga.
Valla pindala on 169 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1629 inimest.[2] Valla keskus on Beļava küla, vallamaja asub aadressil Avotu iela 2. Vallavanem on Aivars Rakstiņš.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Beļava valla alal asusid varem Nagliena mõisa (agraarreformi eel 1285 ha maad) ja Beļava mõisa maad (agraarreformi eel 1546 hektarit). Aastal 1935 oli valla pindala 83,3 km² ja seal oli 1524 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Beļava ja K. Valdemārsi külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Beļava külanõukoguga likvideeritav K. Valdemārsi külanõukogu, aastal 1973 aga likvideeritav Ozolkalnsi külanõukogu. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadest Stradi külanõukoguga. Aastal 1987 liideti külanõukoguga osa Gulbene linna maadest.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lisa järve asulakoht, Viculaikase linnamägi, Lazdi mäe linnamägi ja muinaskalmed ehk Kruusamägi, Kubulnieki muinaskalmed ehk Männiküngas, linnamägi Rutkaste mägi, Beļava linnamägi, Beļava mõisa hoonetekompleks, sealhulgas juustuhoidla, park, häärber, trepid kaks häärberi ahju, ahi-kamin, 14 ust, 5 toa interjöörid, seinakapp ning 28 põrandaplaati.
Regionaalse kaitse all on Andzēni muinaskalmed ehk Sõjakalmud, Beļava muinaskalmed (Plangumägi ning Rootsi kalmistu), Roosimägi (endise kiriku ja kalmistu asupaik), Nagliena mõisa kõrts, Vecmeiši keskaegne kalmistu, Liedskalni muinaskalmed (Kontorimägi ja Kalmemägi), Krimi muinaskalmed, Kasekünka muinaskalmed, Pärlimäe muinaskalmed, Jaunletese muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu ja Dumpurnieki muinaskalmed.
Kohaliku kaitse all on Nagliena mõisa hooned (ait, häärber), Blome mõisa hooned (ait, häärber), Auguliena mõisa kompleks (ait, häärberi varemed, majandushoone), hiiepaik Ohvriküngas, Juri ohvritammede hiiepaik, Atvašese ohvripärna hiiepaik, Burtnieki rehielamu ja Putniņi muinaskalmed.[6]
Looduskaitse all on Ozolkalnsi tee tamm, Vanagi kadakas, Auguliena tamm, Auguliena järve tamm, Birze jaama tee tamm, Apšāni tammed ja mitmed nimetud põlispuud.[7]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 1422 lätlast, 110 venelast, 11 valgevenelast, 10 ukrainlast, 5 poolakat ja 3 leedulast.[8]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[9] |
|---|---|---|
| Auguliena | mazciems | |
| Beļava | ciems | 152 (2025) |
| Butāni | mazciems | |
| Gāršnieki | mazciems | |
| Gulbītis | mazciems | |
| Letes | ciems | 63 (2025) |
| Mili | mazciems | |
| Naglene | mazciems | |
| Ozolkalns | ciems | 209 (2025) |
| Pilskalns | ciems | 103 (2025) |
| Silamala | mazciems | |
| Sīļi | mazciems | |
| Spriņģi | mazciems | |
| Svelberģis | ciems | 49 (2025) |
| Vanagi | mazciems |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Pukeskalnosi elumaja
Kitsarööpmeline raudtee
Auguliena mõisa häärber
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Gulbenes novads (vaadatud 17.02 2018)
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 1.09 2025
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
