Mine sisu juurde

Stāmeriena vald

Allikas: Vikipeedia
Stāmeriena vald

läti Stāmerienas pagasts

Vapp

Pindala: 133,81 km²
Elanikke: 867 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,5 in/km²
Keskus: Vecstāmeriena
Gulbene ja Balvi vaheline maantee

Stāmeriena vald (läti keeles Stāmerienas pagasts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Litene, Beļava ja Stradi vallaga ning Alūksne piirkonna Anna, Kalncempji ja Jaunanna vallaga.

Valla pindala on 134 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1105 inimest.[2] Valla keskus on Vecstāmeriena küla, vallavanem on Ainārs Brezinskis.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Stāmeriena valla alal asusid varem Stāmeriena mõisa maad. Vald loodi aastal 1867, aastani 1882 kandis see nime Stāmere vald. Valla saksakeelne nimekuju oli Stomersee. Aastal 1935 oli valla pindala 87,9 km² ja seal oli 2192 elanikku.[4]

Aastal 1945 moodustati vallas Stāmeriena ja Leja külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Stāmeriena külanõukoguga likvideeritav Kalniene külanõukogu, aastal 1960 aga osa Vecgulbene külanõukogust. Aastal 1964 liideti külanõukoguga Litene külanõukogu Stāmeriene sovhoos, aastal 1973 aga likvideeritav Vecgulbene külanõukogu. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadest Stradi külanõukoguga, osa Anna külanõukoguga, samas liideti osa Anna külanõukogust ka Stāmeriena külanõukoguga. Aastal 1979 liideti Stradi külanõukoguga veel üks osa Stāmeriena külanõukogust.[5]

Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtsamad jõed on Dzelzupe, Paparze, Pogupe. Järvedest asuvad seal Ludzi järv, 92,6 ha suurune Stāmeriena järv, 23,9 ha suurune Kauguri järv (Litene valla piiril) ja 27,9 ha suurune Poga järv.

Looduskaitse all on mitmed nimetud põlispuud. Valda jääb 65 ha suurune Zepi metsa hoiuala.[6]

Kaitstavad mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Stāmeriena õigeusu kirik, Stāmeriena mõisakompleks (sealhulgas park, ait, ja häärber ning kolme häärberi toa interjöörid), Kalniena mõisakompleks (sealhulgas park ja häärber), Smoņi muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu ja Skolase muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on Stāmeriena mõisa aednikumaja, häärberi ahi, fassaad ja kahe toa interjöör, Stāmeriena vallamaja, Stāmeriena põhikooli hoone, kaks Stāmerienas asuvat poega elumaja (Brīvības iela 36 ja 32) ja Kalniena mõisa pesuköök, aedniku maja ning kutsari maja-tall-tõllakuur.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 948 lätlast, 41 venelast, 9 valgevenelast, 7 ukrainlast ja 1 leedulane.[9]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Āboliņi mazciems
Kalniena vidējciems 142 (2022)
Medņi mazciems 19 (2000)
Namsadi skrajciems 30 (2000)
Skolas skrajciems 6 (2007)
Stancmuiža mazciems 10 (2007)
Stāmeriena vidējciems 149 (2022)
Stūrastas skrajciems 16 (2007)
Vecstāmeriena vidējciems 233 (2022)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Gulbenes novads (vaadatud 19.02 2018)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]