Korvkaar
Korvkaar on lame horisontaalsuunas väljavenitatud ümarkaar (nimetus tuleb sarnasusest korvisangaga, vrd saksa Korbhenkelbogen)[1] mis on konstrueeritud kolmest kuni viiest ringikaarest. Kaare raadius on väikseim ja kõverus suurim lähtejoone kohal, lagipunktile lähenedes kasvab raadius ja väheneb kõverus.
Korvkaart kohtab juba hilisgootikas, kuid eriti iseloomulik on see renessanss- ja barokkarhitektuurile. Kaob antikiseerivas klassitsismis, ent tuleb uuesti tagasi neostiilides, juugendis ja isegi uusklassitsismis.
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Sissepääs kabelisse Metzi St. Maximini kirikus (1452) -
Manueli stiilis São Migueli kirik Portugalis (16. sajand) -
Maja Madridis -
Barokse korvkaarega kangialune Slovakkias -
Uusklassitsistlik aken Klagenfurtis Wienergasse 10
