Pseudokaar

Pseudokaar (saksa keeles Kragbogen^[1], inglise keeles corbel arch^[2]) on arhitektuuris üks ukse- või aknaava kivimüüritisega sildamise viise ja tõelise kaare ajalooline eelaste. Pseudokaare puhul laotakse ava palendeid moodustavad horisontaalsed kivikihid nii, et iga järgmine ulatub konsoolitaoliselt üle eelmise kuni ava sulgemiseni, nii saavutatakse kaarelaadne avaus. Pseudokaart on võimalik, erinevalt tõelisest kaarest, laduda ilma tugitarindita.

Pseudokaare erinevus tõelisest kaarest[muuda | muuda lähteteksti]

Kaare (näiteks ümarkaare) puhul paiknevad silluse kivid kaare keskpunkti suhtes radiaalselt. Pseudokaare puhul paiknevad sillust moodustavad kivid horisontaalselt ja trepikujuliselt.
Kaare puhul lukustab kaare kõrgeimas tipus paiknev lukukivi kaart moodustavad kiilkivid survepinge alla. Pseudokaare puhul seda pinget ei esine ning ei toimu sillusele mõjuva raskusjõu külgsuunalist kandumist tugedele.

Sisejõud[muuda | muuda lähteteksti]

Pseudokaarsillus toimib konsoolipõhimõttel - iga kivi eendub endast alumise suhtes. Kuna iga eenduva kivi või ploki toetatud otsale tuleb asetada raskus, et tasakaalustada raskusjõud, mis mõjub kivi toetamata otsale, on pseudokaar väga massiivne. Mida raskem on ehitusmaterjal, seda vähem saab ehituskivi alumise suhtes eenduda. Seetõttu on pseudokaare kõrgus sageli sildeavaga võrreldes väga suur. Piirav faktor on ka eenduva kivi tõmbetugevus, täpselt samuti nagu see kehtib talasilluste puhul. Pseudokaarsilluse kandejõud on võrreldes kaarsillusega väike.

1: Puitklotsidest sein kolme osaliselt väljatõmmatud alumise klotsiga.
2: Alumiste klotside eemaldamise järel kukuvad välja toeta jäänud klotsid, moodustub pseudokaar.
3: Kahel pool ava seisvad seinalõigud toetuvad teineteisele, tipmise klotsi raskus suundub otse alla.

Pildiseeria seletuseks: Pärast kolme alumise klotsi eemaldamist kukuvad välja neist kõrgemal asuvad kolm klotsi, moodustades pseudokaare. Kaare moodustavad püsima jäänud klotsid, mille toetamata otsale mõjuva raskusjõu tasakaalustab toetatud otsale asetatud raskus. Selgesti on näha, kuidas kõrgeima rea keskmistele, pealt toetamata klotsidele mõjuv raskusjõud tõmbab need teineteise vastu ja nad jäävad püsima teineteisele toetudes.