Augustin-Jean Fresnel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Augustin-Jean Fresnel
Augustin Fresnel.jpg
"Augustin Fresneli" portree
tema 1866 avaldatud kogutud tööde frontispissilt
Sündinud 10. mai 1788
Broglie, Prantsusmaa kuningriik
Surnud 14. juul 1827 (39 vanuselt)
Ville-d'Avray, Prantsusmaa kuningriik
Maetud Père-Lachaise'i kalmistu
Rahvus Prantslane
Haridus École polytechnique (1804–6) École des Ponts
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) Füüsika, Inseneriteadused
Tuntumad tööd
Tunnustus
  • 1819: Akadeemia Grand Prix
  • 1824: Auleegioni orden
  • 1825: ForMemRS
  • 1827 '24: Rumfordi medal
  • Augustin-Jean Fresnel ( /f r eɪ n -, F r ɛ n. ɛ l , - əl / FRAYN -, FREN-El, - ⁠ əl või /f r eɪ n ɛ l / fray-NEL ; [1] prantsuse [oɡystɛ̃ ʒɑ̃ fʁɛnɛl] ; [2] 10. mai 1788 - 14. juuli 1827) oli prantsuse ehitusinsener ja füüsik, kelle optika alased uuringud populariseerisid valguse laineteooriat tehes sellest laialdaselt aktsepteeritud teooria. Seejuures jäi 1830. aastate lõpust[3] kuni 19. sajandi lõpuni levinuks Newtoni formuleeritud valguse korpuskulaarne teooria. Lisaks on tuntud oluliselt meresõidu ohutus parandanud lugematul hulgal elusid päästnud tuletornide nähtavuse parandamiseks "astmeliste" läätsede kasutusele võtmise eest ning sellise ehitusega katadioptrilise (peegeldava/murduva) Fresneli läätse leiutamise pärast. Fresnel leiutas ka iseseisvalt algselt krahv Buffoni[4] poolt leiutatud lihtsama dioptriline (puhtalt murdev) astmelise läätse. Antud läätse kasutatakse näiteks ekraani suurendusseadmetes ja grafoprojektorite kondensaatorläätsedes.

    Sõnastades täiendatud kujul Huygensi sekundaarlainete printsiibi ja Youngi interferentsi printsiibi kvantitatiivsel kujul ning oletades, et värvused koosnevad siinuslainetest suutis Fresnel esimesena anda selgituse valguse hajumise kohta keskkonna servadel ning esimese rahuldava selgituse sirgjoonelise lainelise levi jaoks.[5] Osa tema esitatud argumendist moodustas tõestus, milles ta näitas, et sama sagedusega, kui erineva faasiga sinusoidide liitmine on analoogne eri suundadega jõudude liitmisega. Lisaks eeldades, et valguslained on ristlained, selgitas Fresnel kahe läbipaistva isotroopse keskkonna vahelisel piirpinnal tekkiva valguse polarisatsiooni olemust, kromaatilise polarisatsiooni mehhanismi ning seal esinevaid valgusläbivuse- ja peegeldustegureid. Seejärel üldistades suuna-kiiruse-polarisatsiooni suhet kaltsiidi jaoks võttis ta arvesse peegeldunud kiirte suunda ja polarisatsiooni kaksikmurdumisega kristallides, mis kuuluvad kahesuunalise klassi (nendes, milles Huygensi sekundaarlained lainepinnad ei ole telgsümmeetrilised).

    Hiljem võttis ta kasutusele mõisted lineaarne polarisatsioon, ringpolarisatsioon ja elliptiline polarisatsioon ning selgitas kuidas optilist aktiivsust võib mõista, kui ringpolariseeritud valguse kahe suuna erinevas levikiiruses ja lubades kompleksarvulist peegeldustegurit selgitas muutust polariseerituses, mis tekib täielikust sisepeegeldusel näiteks Fresneli rombis. Kehtiva korpuskulaarse valguse teooria kaitsjad ei suutnud oma teooriat kasutades sama väheste eeldustega kvantitatiivselt täpselt selgitada nii paljusid nähtuseid nagu Fresnel oma teooriaga.

    Fresnel kannatas terve elu jooksul tuberkuloosi käes ning suri selle tagajärjel 39 aastaselt. Ta ei saavutanud oma eluaja jooksul laialdast tuntust, kuid elas piisavalt kaua, et saada tunnustatuks oma kolleegide seas. Näiteks sai oma surivoodil Londoni Kuningliku Seltsi Rumfordi medali ja tema nimi leidub laialdaselt kaasaja optika ja lainelevi terminoloogias.

    Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

    Viited[muuda | muuda lähteteksti]

    1. J. Wells. Longman Pronunciation Dictionary (trükk: 3rd). Pearson Longman. ISBN 978-1-4058-8118-0. 
    2. "Fresnel", Collins English Dictionary / Webster's New World College Dictionary.
    3. Darrigol, 2012, pp. 220–23.
    4. Hugh Chisholm (1911). "Lighthouse" , Encyclopædia Britannica. Cambridge University Press. Lk 627–651. 
    5. Darrigol, 2012, p. 205.