Prisma

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib hulktahukast; optika mõistest vaata Optiline prisma

Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.[1]

Prismade liigitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks. [2]

Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Vastavalt räägitakse kolmnurksest prismast, nelinurksest prismast jne. Prismat, mille põhjaks on korrapärane hulknurk, nimetatakse korrapäraseks prismaks.[3]

Rööptahukas on nelinurkne prisma, mille põhjaks on rööpkülik. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on ristkülik.

Pindala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prisma (kogu)pindala S on külgpindala Sk ja põhitatkude pindala summa

S = S_k + 2S_p, \,

kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu P ja prisma kõrguse h korrutisena:

S_k= P h. \,

Prisma kõrguseks nimetatakse selle põhjade vahelist kaugust.

Ruumala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prisma ruumala on selle põhja pindala ja prisma kõrguse korrutis:

V=S_p\, h, \,

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. EE 7. köide, 1994.
  2. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.
  3. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.