Prisma

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib hulktahukast; optika mõiste kohta vaata Optiline prisma, kaupluseketi kohta vaata Prisma (kauplus)

Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.[1]

Prismade liigitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks. [2]

Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Vastavalt räägitakse kolmnurksest prismast, nelinurksest prismast jne. Prismat, mille põhjaks on korrapärane hulknurk, nimetatakse korrapäraseks prismaks.[3]

Rööptahukas on nelinurkne prisma, mille põhjaks on rööpkülik. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on ristkülik.

Pindala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prisma (kogu)pindala S on külgpindala Sk ja põhitatkude pindala summa

S = S_k + 2S_p, \,

kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu P ja prisma kõrguse h korrutisena:

S_k= P h. \,

Prisma kõrguseks nimetatakse selle põhjade vahelist kaugust.

Ruumala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prisma ruumala on selle põhja pindala ja prisma kõrguse korrutis:

V=S_p\, h, \,

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. EE 7. köide, 1994.
  2. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.
  3. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.