Mine sisu juurde

Jõhvi kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Jõhvi kirik talvel

Jõhvi kihelkond (lühend Jõh) oli umbes 1250. aastal Alutaguse ajaloolise muinaskihelkonna alale moodustatud kirikukihelkond. Jõhvi kirikukihelkonda on ajalooürikutes esmamainitud 1354. aastal.

Piirkonna ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Jõhvi kirikukihelkonna (Gewi, hiljem Jewe) ala 13. sajandil oli enam-vähem endise Iisaku, Jõhvi ja Mäetaguse valla ala. Osaliselt kuulusid Jõhvi kihelkonda Alajõe, Illuka, Kohtla-Nõmme, Kohtla ja Toila valla ala. Osa Alajõe, Illuka ja Toila valla alast kuulus Vaivara kihelkonnale (sellel ajal Narva kihelkond), osa Kohtla-Nõmme ja Kohtla valla ala Lüganuse kihelkonnale.

1491. aastal on kirjalikus allikas esmamainitud Jõhvi mõisa, mille omanik oli Narva ordufoogt.

Jõhvi kihelkonna ala oli läänistamata. Kirikukihelkonna tähtsamad asulad olid Jõhvi ja Kurtna ordumõis. TallinnaNarva sõjatee äärde rajati Edise ja Järve vasallilinnus. Enamik Jõhvi kihelkonna mõisu rajati enne 1558. aastat alanud Liivi sõda.

Liivi sõja ajal peeti kihelkonna maa-alal ägedaid lahinguid. Jõhvi kindluskirik vallutati 1558. aastal alles pärast teist rünnakut. Kihelkond laastati.

1581 vallutasid rootslased Alutaguse kihelkonna. Muutes haldussüsteemi Rootsi omale vastavaks, moodustati Jõhvi ordumõisa baasil Jõhvi lään. 1654 eraldati Jõhvi kihelkonnast selle lõunaosa ja koos Vasknarva foogtkonna maadega moodustati Iisaku kihelkond. 1774. aastal jaotati Iisaku kihelkond uuesti Jõhvi ja Viru–Jaagupi kihelkonna vahel.

Põhjasõja ajal (1700–1721) toimusid uuesti ägedad lahingud, põletamised ja laastamised.

Venemaa keisririigi koosseisu kuulus piirkond Eestimaa kubermangu Viru kreisi koosseisu.

1782 asutati Jõhvi postijaam, tänu millele hakkas Jõhvi arenema. 1825 peeti Jõhvis esimene laat. Avati esimesed poed. 1852 avas pastor Friedrich Ferdinand Meyer kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, tegutsedes sellisena 1883. aastani. 1865 korraldati Jõhvi kihelkonna laulupidu.

1866 moodustati Jõhvi kihelkonna alale 27 valda. 1894. aastaks oli pärast valdade liitmist järel 6 suurt valda, mis püsisid kuni 1937.–1938. aasta reformideni.

1867 eraldati uuesti Jõhvi kihelkonna lõunaosa ning moodustati uuesti Iisaku kihelkond, kuhu läksid Alajõe[küsitav][viide?], Iisaku ja Illuka valla ala.

Eesti Vabariigi ajal jätkas kihelkond tööd kuni 1925. aastani, mil kirikukihelkonnad muudeti haldusterritooriumiga mitte seotuks.

12. aprillil 1917 viidi mõisamaad valdade haldusalasse.

Jõhvi kihelkonna mõisad

[muuda | muuda lähteteksti]

Jõhvi kihelkonna mõisavallad

[muuda | muuda lähteteksti]
Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798)

Jõhvi kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad

Hilisema Iisaku kihelkonna mõisavallad

[muuda | muuda lähteteksti]

Hilisema Iisaku kihelkonna 19. sajandi algul Jõhvi kihelkonnas moodustatud mõisavallad

Jõhvi kihelkonna vallad alates 1866

[muuda | muuda lähteteksti]

1867 moodustati

1883 moodustati

1891 moodustati

1894 moodustati

Kihelkonnakool

[muuda | muuda lähteteksti]

Jõhvi kihelkonna kalmistud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 461–468.
  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 72–74.
  • E. Tensmann. Ajalooline rahvatraditsioon Jõhvi kihelkonnas 1931. a. suvel Eesti Kirjandusmuuseum. 2005.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]