Pagari mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Pagari mõisa peahoone 2012. aastal

Pagari mõis (saksa keeles Paggar) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonda Alutaguse valda[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis rajati 17. sajandil[1]. 1650. aastal kinnitas Rootsi kuninganna Kristiina Pagari mõisa, Permisküla ja Kuningaküla küla kuulumist maanõunik Johann Delwigile. 1678. aastal kinnitas Rootsi kuningas Karl XI oma kirjaga Norrköpingi õiguse järgi Pagari kuulumist Otto von Delwigile. Pagari mõisa juurde kuulusid ka Permisküla ja Jõetaguse ning Kunninga, Warropä, Sermicki küla Narva piirkonnas. Kõik need külad kuulusid juba Otto Delwigi isale. 1686. aastal võeti Pagari Rootsi riigile ja anti Narva lossi alla. 1695. aastast oli Pagari kroonumõis ja Otto von Delwig tegutses mõisa rentnikuna.

1716. aastast oli mõisa omanik Otto von Delwigi poeg, leitnant Ernst Gustav von Delwig (surn. 1736), 1730. aastal leitnant Ernst Gustav von Delwig loovutas kümneks aastaks mõisa oma vennale Wolter von Delwigile 120 hõberubla eest aastas. 1747. aastal pantis Wolter von Delwigi poeg Otto Heinrich Victor von Delwig kümneks aastaks Pagari mõisa külad, Kuningaküla, Permisküla ja Gorodenka küla Eestimaa rüütelkonna peamehele Otto Magnus von Stackelbergile kümneks aastaks hinnaga 20 000 rubla ja 1748. aastal pantis ta Pagari ja Väike-Pungerja mõisa ning sinna juurde ostetud Jõetaguse küla 50 aastaks rüütelkonna peamehele Otto Magnus von Stackelbergile. Hind 22 500 rubla. 1749. aastal ostis Otto Magnus von Stackelberg Pagari ja Väike-Pungerja mõisa koos varem panditud Kuningaküla, Permisküla ja Gorodenka külaga päriseks.

1748. aastal kuulus mõis Stackelbergide Kambja liinile, kes omasid seda 1939. aastani[1]. 18. sajandi vahetusel oli Pagari mõis koos Atsalama karjamõisa ja Väike-Pungerja mõisaga Jõhvi kihelkonna suurimaid mõisaid.

1765. aastal surnud Otto Magnus von Stackelbergi pärija oli tema poeg Otto Magnus von Stackelberg. Krahv Otto Magnus von Stackelbergi testamendi järgi pärisid 1801. aastal Hirmuse, Voorepere, Kohtla, Ereda, Atsalama, Väike-Pungerja, Väike-Soldina, Pagari, Puhatu (Pühs), Purtse (Purtz) tema pojad – tõeline salanõunik Gustav Ernst von Stackelberg ja ooberstleitnant Otto Johann von Stackelberg – 233 150 hõberubla eest. Lesk krahvinna Sophia Gertruda von Stackelberg (sünd Völckersahm) sai Pada eluaegse valdusõiguse.

1808. aasta pärandavara jagamise lepinguga Atsalama, Väike-Pungerja, Väike Soldina, Pagari, Ereda, Puhatu (Pühs), Purtse (Purtz), Hirmuse, Voorepere ja Kohtla mõisate valdamise üle, krahv Otto Johann Stackelberg loobus oma osast venna Gustav Ernst von Stackelbergi kasuks 116 550 hõberubla eest.

Gustav Ernst krahv Stackelbergi pärijad on tema pojad. Atsalama, Pagari koos Jõetagusega ja Väike-Pungerja 83 000 hõberubla eest ja Väike Soldina 17 000 hõberubla eest sai 1853. aastal krahv Otto Magnus von Stackelberg. Krahv Otto Magnus krahv Stackelbergi testamendijärgsed seaduslikud pärijad olid tema lesk Charlotte Ottilie (sünd von Liphart) von Stackelberg ning lapsed Gustav Ernst Magnus, Reinhold Gustav Eduard, Anette Sophie, Constance Isabella ja Charlotte Marie von Stackelberg. Eestimaa Ülemmaakohtu otsusega 1885. aastast kinnistati Pagari, Atsalama ja Väike-Pungerja mõis Reinhold Gustav Eduard von Stackelbergile[2].

1919. aasta maareformiga mõis võõrandati, mõisasüda oli kuni baltisakslaste ümberasumiseni ehk Umsiedlungini 1939. aastal Ernst Stackelbergi valduses[3].

Mõisahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Pagari mõisa peahoone[4] on ehitatud 19. sajandil, 1870. aastal. 1924. aastast töötas hoones kool, hiljem on peahoone olnud kasutusel elamuna.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Pagari mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 16.05.2015)
  2. Pagari mõis (Jõhvi khk), Kinnistute register
  3. Virumaalt. Virumaal asuv Pagari mõisa omanik Ernst Stackelberg omas väärtusliku sarvedekogu, mille ta nüüd Eestist lahkudes likvideeris. , Postimees (1886-1944), nr. 300, 6 november 193
  4. Pagari mõisa peahoone, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 26.12.2021)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]