Jaanuar 1939
Jaanuar 1939, kronoloogia
1. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Saksa Riigis jõustus väikeettevõtete kohustus pidada korralikku raamatupidamist.
- Philipp Etter astus Šveitsi liidupresidendi ametisse.
- Saksa Riigis jõustus juutide nimemuutmismäärus.
- Saksa Riigis jõustusid 30. aprillil 1938 vastu võetud noorsookaitseseadus ja tööajamäärus.
- Ühes Palo Alto garaažis asutasid William (Bill) Hewlett ja David Packard teadusinstrumente tootva ettevõtte Hewlett-Packard. Seda garaaži peetakse tänapäeval Silicon Valley sünnikohaks.
- Texas A&M tuli USA meistriks kolledžijalgpallis.
- Füüsik Enrico Fermi lahkus Itaaliast, et siirduda USA-sse.
2. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Kogu Saksa Riigis hakkas toimima postihoiukassateenistus.
- California kuberneri kohal vahetas Frank Finley Merriami välja Culbert Levy Olson.
- USA ajakiri Time valis ajakirja Time aasta inimeseks Adolf Hitleri.
4. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Hispaania kodusõjas hõivasid Francisco Franco väed Artesa de Segre.
5. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Jaapani peaministriks sai Hiranuma Kiichirō.
- Amelia Earhart kuulutati surnuks.
7. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Toimusid kõnelused Benito Mussolini, Halifaxi ja Neville Chamberlaini vahel.
- Soome ja Rootsi sõlmisid esialgse kokkuleppe Ahvenamaa kindlustamise kohta.
6. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Ajakiri Naturwissenschaft avaldas tõendid selle kohta, et Otto Hahnil on õnnestunud aatomituuma lõhestamine.
- Poola ja Saksa Riigi läbirääkimistel lükkas Poola tagasi Saksa Riigi valitsuse nõudmise, et Danzigi vabalinn liidendataks Saksamaaga.
- Ilmus nädalalehe L'Esquella de la Torratxa viimane number.
9. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Berliinis avati uus Riigikantselei, milles oli 400 ruumi ja mis hõlmas terve kvartali.
11. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain kohtus Roomas Benito Mussoliniga.
- Toimus lennuki Lockheed P-38 Lightning esimene lend.
- Iirimaal kutsus Galways toimunud INTO kongress valitsust üles tühistama abielus naisõpetajate kutsekeelu.
12. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Moodustati RAF Auxiliary Air Force Reserve.
13. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Rajati Kuopio piiskopkond. Esimeseks piiskopiks nimetati Eino Sormunen.
14. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Ajakirjandusele teatati, et Adolf Hitlerit tuleb nüüd nimetada lihtsalt "füürer", mitte "füürer ja riigikantsler".
- CBS-is algas raadioseriaal "Honolulu Bound".
13. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Ungari liitus Berliini-Rooma teljega.
- Austraalias Victoria osariigis hukkus metsatulekahjus 71 inimest ("must reede").
14. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- USA-s asutati Federal Real Estate Board.
16. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- NBC USA lõunaranniku jaamades algas raadioseriaal "I Love a Mystery".
- Londonis, Birminghamis, Manchesteris ja Alnwickis plahvatasid IRA pommid.
19. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Saksa Riigipanga presidendiks sai Hjalmar Schachti asemel Walther Funk.
20. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Asutati Soome Akadeemia.
21. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Avati Valgevene NSV Riiklik Pildigalerii (praegu Valgevene Riiklik Kunstimuuseum).
24. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Burgoses kirjutati alla Saksa-Hispaania kultuurilepingule.
- Pesapalli kuulsuse halli valiti George Sisler, Eddie Collins ja Willie Keeler.
25. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Tšiilis Chilláni linnas oli 8,3-magnituudine maavärin. Hukkus umbes 28 000 inimest.
26. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Hispaania kodusõjas hõivasid Francisco Franco väed Itaalia vägede abiga vastupanuta Barcelona.
27. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Endine Saksa keiser Wilhelm II pidas Doornis 80. sünnipäeva.
29. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Karl Bode püstitas oma helikopteriga maailma kõrgusrekordi, tõustes 3427 m kõrgusele.
31. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Riigikodanikeseaduse juurde kuuluva määrusega tühistusid Saksa Riigis juutidest apteekrite, hambaarstide ja loomaarstide aprobatsioonid.
- Adolf Hitler pidas Saksamaa Riigipäevas kõne, milles ta kuulutas, et uue maailmasõja korral hävitatakse "juudi rass Euroopas".
Kuupäevata[muuda | muuda lähteteksti]
- General Motors Electro-Motive Division võttis kasutusele veduri EMD SW1.