Marko Matvere

Allikas: Vikipeedia
Marko Matvere (foto: Kaupo Kikkas)

Marko Matvere (sündinud 4. veebruaril 1968 Pärnus) on eesti näitleja, laulja ja lavastaja.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas aastal 1986 Pärnu 1. Keskkooli[1]. Pärast Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedri lõpetamist 1990. aastal asus ta näitlejana tööle Tallinna Linnateatris.

Tallinna Linnateater[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Linnateatris on tema olulisemad rollid olnud Mercutio (Shakespeare "Romeo ja Julia"), Simone (Visconti "Rocco ja tema vennad"), Tartuffe (Molière'i "Tartuffe"), Athos (Dumas/Nüganen "Kolm musketäri"), Septimus Hodge (Stoppard "Arkaadia"), Hamlet (Shakespeare "Hamlet") jpt.

Muusikalavastused, film ja televisioon[muuda | muuda lähteteksti]

Matvere muusikalirollide hulka kuuluvad näiteks Georg (Vadi "Georg"), Javert (Schönberg "Les Misérables"), Insener (Schönberg "Miss Saigon"), Kuningas (Rodgers "Kuningas ja mina") ning Chagal (Steinman "Vampiiride tants").

Ta on ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist. Ta on mänginud Eesti Televisioonis näidatavates eestimaistes telesarjades, nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa".

Matvere on lavastanud muusikali "Chicago" (Kander), komöödia "Saateviga" (Szakonyi) ja komöödia "Opéra Comique" (Jackson). 25. mail 2007 etendus ooperimuusika festivali PromFest raames Endla teatris tema lavastatud ooper "Carmen".

Ta mängis peaosa Peeter Simmi Georg Otsast kõnelevas mängufilmis "Georg" (2007). Veel on ta mänginud filmides "Ameerika mäed" (1994) ja "Vana daami visiit" (2006).[2]

Ta on andnud oma hääle animafilmi "Jääaeg" ("Ice age") kolmes osas tiiger Diegole.

Suurkontserdid[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2002 Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel oli Matvere koos Annely Peeboga õhtujuht. Hiiglasliku telepubliku ees esitasid õhtujuhid duetina ka Raimond Valgre laulu "Muinaslugu muusikas".[3]

Duetis Liisi Koiksoniga esitas ta 2009. aasta üldlaulupeol Jaan Tätte laulu "Tuulevaiksel ööl", mis oli tantsupeo "ÜhesHingamine" tunnuslaul ja märkis tulesaabumistseremoonia kulminatsiooni.

Ümbermaailmareis[muuda | muuda lähteteksti]

Oktoobrist 2010 kuni maini 2012 osalesid Marko Matvere ja Jaan Tätte merereisil "Ümber imelise ilma". Katamaraaniga Nordea seilati üle Atlandi ookeani, Kariibi mere ja Vaikse ookeani ning lõpuks Vahemere kaudu koju tagasi.[4]

Ümbermaailmareisist kirjutas ta raamatu "Meri ja kuked : S/Y Nordea ilmareis : 2. oktoober 2010 – 17. juuni 2012" [autor Marko Matvere, fotod ja joonistused: Marko Matvere, kujundus: Kalle Toompere]. [Tallinn] : Go Group, 2012.

Hümnimasin[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti 100. aastapäeva tähistamiseks ehitas Matvere hümnimasina. Tegu on 8 tuubast ja kanalisatsioonitorudest ehitatud seadeldisega, mis on programmeeritud mängima ainult ühte lugu – Eesti hümni. Hümnimasina maailma esmaettekanne toimus 23. veebruari õhtul Eesti Televisiooni saates "Juubeli eelõhtul".[5] Hümnimasina põhietteasteks kujunes aga hümni esitamine Eesti Vabariigi 100. aastapäeval 24. veebruaril 2018 Tallinnas Toompeal.[6]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Marko Matvere auhindade seas on noore näitleja peaauhind Toruni rahvusvaheliselt teatrifestivalilt Kontakt '92, Eesti Teatriliidu Ants Lauteri nimeline auhind 1996, parima meesnäitleja preemia vabariiklikult teatrifestivalilt Draama '97 ning Tallinna Linnateatri parima meesnäitleja kolleegipreemia aastatel 1995, 1996, 1998 ja 1999.

2018. aastal pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pärnu Ühisgümnaasiumi veebileht, 1986. aasta vilistlased
  2. Marko Matvere. Eesti Filmi Andmebaas (vaadatud 06.05.2018).
  3. Eurovisiooni lauluvõistlus 2015: Anneli Peebo ja Marko Matvere. Muinaslugu muusikas. ERR-i arhiiv (vaadatud 06.05.2018).
  4. Matvere ja Tättega ümber ilma. Facebooki leht.
  5. Kristjan Pihl. Marko Matvere ehitas hümnimasina. ERR-i veebiportaal, Menu, 21.02.2018.
  6. VIDEO | Marko Matvere isetehtud hümnimasin pani õhu värisema. Maaleht/Delfi, 24.02.2018.
  7. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19662

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ivika Sillar, "Sõprade laulust looja üksinduseni" (Marko Matvere näitlejaportree) – TMK 1996, nr 12, lk 33–42

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]