Jaan Tomp

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kommunistist; ajakirjaniku kohta vaata artiklit Jaan Tomp (ajakirjanik)

Jaan Tomp (10. september 1894 Tuhalaane vald, Viljandimaa14. november 1924 Tallinn) oli Eesti kommunist, Riigikogu liige ja poliitik.

Noorus[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Tomp sündis Viljandimaal taluperes ja töötas Pärnus Waldhofi tselluloosivabrikus[viide?].

1914. aastal Esimese maailmasõja alguses mobiliseeriti ta Venemaa keisririigi sõjaväkke, kus sai rindel haavata.

Revolutsioonide perioodil[muuda | muuda lähteteksti]

1917. aasta veebruarirevolutsioonile järgnenud ümberkorralduste käigus sõjaväes liitus ta esimese Eesti rahvuspolguga, kus valiti roodukomitee esimeheks ja polgukomitee liikmeks.

Eesti Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabadussõja ajal mobiliseeriti ta Eesti Rahvaväkke, mille ridades osales lahingutes. Pärast demobiliseerimist asus elama isatallu Aidu valda.

Jaan Tombi tegevus poliitikas[muuda | muuda lähteteksti]

1920. aastal valiti ta Aidu valla ametiühingu esindajana Viljandimaa Maatööliste Ametiühingute konverentsile. Samuti kandideeris samal aastal toimunud I Riigikogu valimistel Viljandimaa Ametiühingute Nõukogu poolt.

1920. aasta detsembris astus Jaan Tomp Eestimaa Kommunistliku Partei liikmeks.

Kommunistliku tegevuse eest vahistati Tomp esimest korda 1921. aasta kevadel koos 160 kahtlustatavaga, kellest suurema osa üle mõisteti hiljem 19.27. mail 1921 115 protsessi käigus kohut. Tomp mõisteti süüdi "riigikogu liikmekandidaadina riigivastase kommunistliku agitatsiooni" eest ja talle määrati kolm aastat vanglakaristust, mille aga kassatsioonikohus 1922. aastal tühistas.

Pärast vabanemist jätkas Tomp poliitilist tegevust ametiühingute liinis ja osales Eestimaa Ametiühingute II kongressi organiseerimises ja läbiviimises (kuna kommunistlike liikumiste tegevus oli keelatud ja väljapääs poliitikasse oli ainult ametiühingute kaudu).

Alates 29. septembrist 1922 sai Tomp I Riigikogu liikmeks (Adolf Leevaldi asemel, kes tagandati 29. septembril 1922, sest oli 115 protsessil kaheksaks aastaks sunnitööle mõistetud).

Kongress toimus 27.29. novembril 1922 Tallinnas karskusseltsi Valvaja ruumides, kus Jaan Tomp esines avakõnega. Kongressi tulemusena ühines Ametiühingute kongress oma poliitilise suunitlusega kommunistliku Töörahva ühise väerinde poliitilise platvormi ja nn 12 nõudmisega. Jaan Tomp valiti ka Eestimaa Töölisühingute Üldliidu Kesknõukogu esimeheks.

1923. aasta kevadel toimunud II Riigikogu valimistel juhtis Jaan Tomp töörahva ühise väerinde ülemaalist valimisbürood ja oli Töörahva Ühise Väerinna esindaja Valimiste Keskkomisjonis.

Tomp valiti II Riigikogu koosseisu Viljandi valimisringkonnast. Riigikogus juhatas Tomp ühise kommunistliku suunitlusega fraktsiooni (Töörahva Ühine Väerind ja Eesti Tööliste Partei) tööd.

Aastast 1923 oli Tomp ka illegaalse Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige.

Süüdimõistmine ja hukkamine[muuda | muuda lähteteksti]

21. jaanuaril 1924 korraldas Poliitiline Politsei operatsiooni, mille käigus kontrolliti ligi 300 tööliste ühendust. Vahistati ka Tallinna töölisorganisatsioonide ja TÜV Riigikogu liikmed nende korraldatava koosoleku ajal "Tööliste keldris".

23. veebruaril 1924 alanud kohtuprotsessil mõisteti Tomp "sidepidamise eest Jaan Kreuksiga ja riigivastase agitatsiooni eest" kaheksaks aastaks vangi.

Kaheksa kuud hiljem 10.–27. novembrini 1924 toimunud 149 protsessilt Tomp kõrvaldati inetu ja väljakutsuva käitumise pärast. Sõjaväljakohtu erandliku otsuse tingis asjaolu, et Tomp, kes oli Riigikogu liige ja kellele algselt mõisteti kaheksa aastat sunnitööd, ütles, et tema ennast kodanliste kelmide ees süüdi ei tunnista. Kui ta selle eest esimehe käsul saalist ära viidi, hüüdis ta: "Elagu nõukogude vabariik!", teise versiooni kohaselt aga: "Elagu tööliste ja talupoegade valitsus!"[1]. Vladimir Kanguri mälestuse järgi Tomp hüüdis "Elagu töörahva valitsus!"[2]. Kohus leidis, et kehtiva sõjaseisukorra ajal tähendas selline väljendus üleskutset kehtiva korra kukutamiseks.

Otsuse tegi Sõjaväljakohus 14. novembril 1924. Jaan Tomp mõisteti surma ainukesena selle protsessi kohtualustest. Otsuse kinnitas sõjaminister. Otsus viidi täide sama päeva õhtul kell 23 mahalaskmise läbi Tallinna lähedal Valdeku metsas.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

1947. aastal nimetati Jaan Tombi nimeliseks kultuurimaja, mis algul asus Tallinnas Mustpeade majas ja hiljem hoones, mida alates 1991. aastast tuntakse Salme Kultuurikeskusena.

Vilmsi tänav Tallinnas, Kiriku tänav Narvas ja Uus tänav Kärdlas kandsid Tombi tänava nime ning Johan Laidoneri plats Viljandis kandis nime J. Tombi plats.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jaan Tomp. 10. septembril 90. sünniaastapäev. Küsimused ja vastused. 1984/12
  2. https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-mart-vladimir-kangur-02 37:45

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Päevaleht 15. november 1924
  • Sakala 15. november 1924