Jõhvi kihelkond

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Jõhvi kirikukihelkond)
Jõhvi kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Jewe

kihelkonnakirik: Jõhvi kirik
Jõhvi Mihkli kirik talvel

Jõhvi kihelkond oli umbes 1250. aastal Alutaguse ajaloolise muinaskihelkonna alale moodustatud kirikukihelkond. Jõhvi kirikukihelkonda mainitakse ajalooürikutes esmakordselt 1354.

Narva ja Alutaguse piirkonna kirikukihelkonnad, 1925. aastal

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jõhvi kirikukihelkonna (Gewi, hiljem Jewe) ala 13. sajandil oli enam-vähem tänapäevase Iisaku, Jõhvi ja Mäetaguse valla ala. Osaliselt kuulusid Jõhvi kihelkonda Alajõe, Illuka, Kohtla-Nõmme, Kohtla ja Toila valla ala. Osa Alajõe, Illuka ja Toila valla alast kuulus Vaivara kihelkonnale (sellel ajal Narva kihelkond), osa Kohtla-Nõmme ja Kohtla valla ala Lüganuse kihelkonnale.

1491 mainiti kirjalikus allikas esmakordselt Jõhvi mõisa, mille omanik oli Narva ordufoogt.

Jõhvi kihelkonna ala oli läänistamata. Kirikukihelkonna tähtsamad asulad olid Jõhvi ja Kurtna ordumõis. TallinnNarva sõjatee äärde rajati Edise ja Järve vasallilinnus. Enamik Jõhvi kihelkonna mõisu rajati enne 1558. aastat alanud Liivi sõda.

Liivi sõja ajal peeti kihelkonna maa-alal ägedaid lahinguid. Jõhvi kindluskirik vallutati 1558. aastal alles pärast teist rünnakut. Kihelkond laastati.

1581 vallutasid rootslased Alutaguse kihelkonna. Muutes haldussüsteemi Rootsi omalevastavaks, moodustati Jõhvi ordumõisa baasil Jõhvi lään. 1654 eraldati Jõhvi kihelkonnast selle lõunaosa ja koos Vasknarva foogtkonna maadega moodustati Iisaku kihelkond. 1774. aastal jaotati Iisaku kihelkond uuesti Jõhvi ja Viru–Jaagupi kihelkonna vahel.

Põhjasõja ajal (17001721) toimusid uuesti ägedad lahingud, põletamised ja laastamised.

Venemaa keisririigi koosseisu kuulus piirkond Eestimaa kubermangu Viru kreisi koosseisu.

1782 asutati Jõhvi postijaam, tänu millele hakkas Jõhvi arenema. 1825 peeti Jõhvis esimene laat. Avati esimesed poed. 1852 avas pastor Friedrich Ferdinand Meyer kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, tegutsedes sellisena 1883. aastani. 1865 korraldati Jõhvi kihelkonna laulupidu.

1866 moodustati Jõhvi kihelkonna alale 27 valda. 1894. aastaks oli pärast valdade liitmist järel 6 suurt valda, mis püsisid kuni 1937.–1938. aasta reformideni.

1867 eraldati uuesti Jõhvi kihelkonna lõunaosa ning moodustati uuesti Iisaku kihelkond, kuhu läks Alajõe, Iisaku ja Illuka valla ala.

Eesti Vabariigi ajal jätkas kihelkond tööd kuni 1925. aastani, mil kirikukihelkonnad muudeti territooriumiga mitte seotuks.

12. aprillil 1917 viidi mõisamaad valdade haldusalasse.

Jõhvi kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Jõhvi kihelkonna mõisavallad[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa kubermangu Rakvere kreis. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798
Jõhvi kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad

Hilisema Iisaku kihelkonna mõisavallad[muuda | muuda lähteteksti]

Hilisema Iisaku kihelkonna 19. sajandi algul Jõhvi kihelkonnas moodustatud mõisavallad

Jõhvi kihelkonna vallad alates 1866[muuda | muuda lähteteksti]

1867 moodustati
1883 moodustati
1891 moodustati
1894 moodustati

Jõhvi kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kohtla mõis (Jõhvi khk), Kinnistute register
  2. Konju mõis (Jõhvi khk), Kinnistute register
  3. Kurtna mõis (Jõhvi khk), Kinnistute register
  4. Mäetaguse mõis (Jõhvi khk), Kinnistute register
  5. Pagari mõis (Jõhvi khk), Kinnistute register
  6. Peeri mõis (Jõhvi khk), Kinnistute register
  7. Päite mõis (Jõhvi khk), Kinnistute register
  8. Pühajõe mõis (Jõhvi khk), Kinnistute register

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]