Harry Männil

Allikas: Vikipeedia

Harry Männil (17. mai 1920 Tallinn[1] või Tartu[2]11. jaanuar 2010 San José) oli eestlasest ärimees, kes tegutses peamiselt Venezuelas.

Wiesenthali keskuse juht Efraim Zuroff süüdistas teda juutide hävitamises,[3][4][5] kuid Eesti uurimisorganid mõistsid ta õigeks.[6]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Harry Männil sündis 1920. aastal Tallinnas rauakaupmehe peres. 1938. aastal lõpetas ta Gustav Adolfi gümnaasiumi. Aastail 19391940 õppis majandust Tartu ülikoolis ja Tallinna tehnikaülikoolis.

Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal sai ta tuntuks Eesti NSV esimese stahhaanovlasena. 1941. aasta suvel varjas teda venelaste eest juut Mirjam Lepp[viide?].

Saksa okupatsiooni ajal 1941. aasta septembris asus Männil tööle Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse Poliitilises Politseis. Kuulas vahistatuid üle, nende seas ka juute.

Juunis 1942 vabastati Männil politsei teenistusest, selle täpne põhjus pole teada. Tema tegevuse vastu tundis huvi gestaapo.

Sügisel 1943 lahkus ta Soome, sealt järgmisel aastal edasi Rootsi.

Rootsis hakati tema mineviku vastu huvi tundma ning ta kolis veebruaris 1946 Venezuelasse.

Männil oli edukas ärimees, kes lävis tuntud ärimeeste ja poliitikutega, teiste seas David Rockefelleri, Ariel Sharoni ja Gerald Fordi ning Vaino Väljase ja Edgar Savisaarega.

Ta osales Grupo ACO loomisel, sealt lahkumisel 1994. aastal lõi uue äriimpeeriumi Grupo Oriand. Talle kuulusid ka farmid Costa Ricas.

Männil oli suurepärase Kolumbuse-eelse kunsti kogu omanik, samuti kuulus talle Eduard Wiiralti teoste kollektsioon. 1997. aastal asutas Männil koos Henry Radevalliga Wiiralti-nimelise graafikaauhinna.

Harry Männil suri 11. jaanuaril 2010. Tema tuhk on paigutatud tema Costa Ricas asuva rantšo kabelisse.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Olev Remsu on Harry Männilist avaldanud elulooraamatu "Elitaarne mees Harry Männil" (Tänapäev, 2011).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

1955. aastal abiellus Harry Männil Mazula D'Empairega. Neil sündis neli last.

Ta oli katoliiklane, Malta ordu rüütel ja Korp! Vironia vilistlaskogu liige.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eestlased on tegijad
  2. "Vene telekanal jahtis Harry Männilit", Postimees Online, 21. märts 2005
  3. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/DBD9DDDA3AB9AB49C22570EB004C1FA7
  4. http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=10245
  5. http://si.kongress.ee/?a=page&page=42e12d2939bde15516335&subpage=43c2ce3d0ddc7853b5605
  6. http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=4716

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]