Eduard Wiiralti kunstiauhind

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Wiiralti auhind)
Jump to navigation Jump to search
Eduard Wiiralti kunstiauhinna logo. Autor: Loit Jõekalda

Eduard Wiiralti kunstiauhinnale pandi alus 1996. aastal, kui väliseestlased Harry Männil ja Henry Radevall kinkisid Tallinna linnale 62 Eduard Wiiralti originaalteost tingimusega avada Rahvusraamatukogus alaliselt Eduard Wiiralti galerii, mis kujunes väga oluliseks sümboliks „Eduard Wiiralti kunstiauhinna” tekkele. 20. märtsil 1998 Eduard Wiiralti 100. sünniaastapäeval anti Eesti Rahvusraamatukogu galeriides üle esimene „Eduard Wiiralti kunstiauhind” ja avati eesti tänapäevase estampkunsti ülevaatenäitus.

Eduard Wiiralti kunstiauhind on loodud eesmärgiga arendada ja väärtustada Eesti graafikakunsti traditsioone. Auhind antakse graafikule, kes osaleb Wiiralti sünniaastapäeval iga kolme aasta järel Rahvusraamatukogus toimuval nüüdisgraafika näitusel ning kelle loomingus on püütud kõige paremini järgida ja edendada eesti estampgraafika traditsioone. Auhind koosneb ühest peapreemiast (Eduard Wiiralti teose originaaleksemplar ja 2100 eurot) ning ühest noore autori preemiast (Eduard Wiiralti teose originaaleksemplar ja 2100 eurot).

Wiiralti kunstiauhinna algatajateks olid Harry Männil, Henry Radevall, Tallinna Linnavalitsus ja Eesti Rahvusraamatukogu. Praegu osalevad projektis Henry Radevall, Harry Männili perekond, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Kunstnike Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu. Projekti on järjepidevalt toetanud ka Eesti Kultuurkapital.


Reglement[muuda | muuda lähteteksti]

I. Üldsätted

1.1. „Eesti nüüdisgraafika näituse – Eduard Wiiralti kunstiauhinna” (edaspidi näitus) on asutanud Harry Männil, Henry Radevall, Tallinna Linnavalitsus ja Eesti Rahvusraamatukogu eesmärgiga arendada ja väärtustada Eesti graafikakunsti traditsioone.

1.2. Esmakordselt anti kunstiauhind välja 20. märtsil 1998. a. seoses Eduard Wiiralti 100. sünniaastapäevaga.

1.3. Eesti nüüdisgraafika näitus toimub iga kolme aasta järel. Eduard Wiiralti nimeline auhind määratakse eksponeeritud tööde põhjal.

1.4. „Eesti nüüdisgraafika näitus – Eduard Wiiralti kunstiauhind 2015” toimub 6. märts – 3. aprill 2015 Eesti Rahvusraamatukogus.

1.5. Näituse korraldavad Henry Radevall, Harry Männili perekond, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Vabagraafikute Ühendus ja Eesti Rahvusraamatukogu.

1.6. Näitusega kaasneb kataloog, mis tehakse avalikkusele kättesaadavaks näituse veebilehel www.nlib.ee/wiiralt.

II. Osavõtutingimused

2.1. Näitusele võivad Eesti professionaalsed kunstnikud esitada kolme viimase aasta loomingust kolm estampgraafilist eksponeerimiseks vormistatud tööd.

2.2. Teosele tuleb lisada vormikohane registreerimisleht (kättesaadav aadressil www.nlib.ee/wiiralt) ja trükiks sobivad fotod näitusele esitatud töödest.

2.3. Tööde vastuvõtt toimub 2. veebruaril 2015 Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis kell 10–18.

III. Korraldus

3.1. Näitusele esitatud töödest teeb eelvaliku žürii, mille koosseisu kuuluvad eelmise peapreemia laureaat ning noore autori preemia laureaat, näituse kujundaja ja üks esindaja igast järgmisest organisatsioonist: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Eesti Kunstimuuseum, kõrgem kunstiõppeasutus.

3.2. Näitusele valitud osavõtjate nimekiri avalikustatakse Rahvusraamatukogu kodulehel ning näituste osakonna telefonil 630 7148.

IV. Auhinnafond

4.1. Auhind koosneb ühest peapreemiast (Eduard Wiiralti teose originaaleksemplar ja 2 100 eurot) ning ühest noore autori preemiast (Eduard Wiiralti teose originaaleksemplar ja 2 100 eurot).

4.2. Auhinna määrab žürii, mille koosseisu kuuluvad Henry Radevall, Harry Männili perekonna esindaja ning üks esindaja igast järgmisest organisatsioonist: Tallinna Linnavalitsus, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Laureaadid[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta auhinna võitjad Mari Prekup ja Marje Üksine. Foto: Teet Malsroos

1998

Peapreemia Vive Tolli, „Palve” (1996), „Katedraal” (1997) ja „Jälg” (1997)

Noore autori preemia Urmas Viik, „Hansenid/Album I” (1998) ja „Hansenid/Album III” (1998)

2001

Peapreemia Avo Keerend töödega „Visioonid IV” (2000) ja „Relatsioonid L” (2001)

Noore autori preemia Ülle Marks, Jüri Kass, „Jälg I-III” (2001)

2004

Peapreemia Peeter Ulas, „Seepärast siis” (kuivnõel, metsotinto, 2004)

Noore autori preemia Virge Jõekalda, „Minu aed VI”, „Metsik aed I, II” (värviline kuivnõel, 2003)

2007

Peapreemia Silvi Liiva, „Valgus öös I, II, III” (kuivnõel, 2006 ja 2007)

Noore autori preemia Ave Teeääre, Kertu Ehala, „Unistuste kardinad” (ofort, pehmelakk, kõrgtrükk, 2005), „Ajupesu” (ofort, pinnasöövitus, linool, 2005), „Moeateljee. Laupäeval 10-15” (ofort, pehmelakk, kõrgtrükk, 2005)

2011

Peapreemia Evi Tihemets, „Plahvatus” (söövitus, kuivnõel, 2010), „Kaks kõva kivi” (söövitus, kuivnõel, 2011), „Ohustatud maailm II” (söövitus, kuivnõel, 2010)

Noore autori preemia Lembe Ruben, „Kontrolli saavutamine I, II, III” (kõrgtrükk, 2009)

2015

Peapreemia Marje Üksine „Avanemine VII, VIII, IX” (kuivnõel, metsotinto, 2014)

Noore autori preemia Mari Prekup „USA Tolli- ja Piirivalveamet” seeriast „Järjekorrad” (puulõige, 2013)


Korraldajad[muuda | muuda lähteteksti]

Henry Radevall ja perekond

Harry Männili perekond

Tallinna Linnavalitsus

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Vabagraafikute Ühendus

Eesti Rahvusraamatukogu

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]