Georg von Rauch

Allikas: Vikipeedia

Mitte segi ajada Georg Adolf Dietrich von Rauchiga.

Georg Alexander Cornelius Erich von Rauch (13. august 1904 Pihkva17. oktoober 1991 Kiel) oli baltisaksa ajaloolane.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rauch sündis Pihkvas, kus tema isa Cornelius von Rauch teenis sõjaväearstina. Alates 1911. aastast elas perekond Sangastes, sealgi jätkas tema isa tööd arstina. Rauch õppis seal juba lapsepõlves selgeks kolm kohalikku keelt: saksa, vene ja eesti, hiljem õppis ta veel mitmeid keeli, sealhulgas rootsi keelt.

1922. aastal lõpetas ta Tartu Linna Saksa Ühisgümnaasiumi ning 1927 Tartu Ülikooli ajaloo alal. 1926 täiendas ta ennast Tübingeni ja 1930 Breslau ülikoolis.[1] Arno Rafael Cederbergi õpilasena kaitses ta väitekirja teemal "Reval zur dänischen Zeit und die Hanse" ("Tallinn Taani ajal ja Hansa").

Rauch oli 1928–30 ajalooõpetaja Niesky internaatkoolis Oberlausitzis, 1930–38 Tartus A. Walteri Saksa Eragümnaasiumis, 1938–39 Tartu Linna Saksa Ühisgümnaasiumis. 1936–39 Lutheri erainstituudi Ida-Euroopa ja kirikuajaloo dotsent.[1]

1939. aastal asus Rauch baltisakslaste ümberasumise käigus Posenisse (Poznani). Aastatel 1939–43 töötas ta Poseni (Poznani) Ülikoolis assistendina ja 1943–45 dotsendina.[1] Rauch habiliteerus 1941. aastal Greifswaldis tööga teemal "Die Universität Dorpat und das Eindringen der frühen Aufklärung in Livland 1690–1710" ("Tartu ülikool ja varase valgustuse mõjud Liivimaal 1690–1710"). See ilmus trükis 1943. aastal ning seda on peetud ka tema üheks peateoseks.

1946–53 oli ta Marburgi Ülikooli dotsent, 1953–58 erakorraline professor. 1958 sai ta Kieli Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professoriks ning oli selles ametis kuni emeriteerumiseni 1972. aastal. Kieli Ülikoolis asutas ta Ida-Euroopa Ajaloo Seminari, mis kujunes rahvusvaheliselt tunnustatud uurimiskeskuseks. 1973–79 oli ta Balti Ajaloo Komisjoni esimees.[1]

Rauch pärandas oma raamatukogu TÜ raamatukogule.[1]

Teadustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rauch tegeles lisaks Rootsi aja sündmuste uurimisele ka tunduvalt uuema ajalooga, selle tulemusena andis ta välja Balti riikide ajaloo aastatest 19181940 ning oli tänaseni mahukaima baltisaksa ajaloo bibliograafia koostaja.

Ta oli ka tuntud Venemaa ajaloo uurija, koostades põhjalikud uurimused nii Vene keisririigi viimaste aastakümnete kui ka Nõukogude Liidu ajaloost. Vene ajaloo uurijana suutis ta vältida stamplikke lähenemisi ja püüdis seda mõista pigem Vene, mitte Lääne-Euroopa seisukohast. Lisaks lähemale ajaloole tegeles ta aga jätkuvalt ka keskajaga, avaldades mitmeid artikleid keskaegse Liivimaa viimastest sajanditest.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

1938. aastal abiellus Rauch Tartus Margarethe Reimergia, kes oli arst Arthur Reimeri tütar. Nende noorim poeg, Georg von Rauch noorem, oli anarhist, kes hukkus 1971. aastal.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Uwe Liszkowski. Brückenbauer in eine fremde Welt. Georg von Rauch als Russlandhistoriker. In: Estland und Russland: Aspekte der Beziehungen beider Länder. Hamburg, 2005. Lk-d 289–312.
  • EE 8, 46
  • 14, 409
  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 226
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, I, 18
  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 99–100
  • Helme, Rein. Autorist. // Balti riikide ajalugu 1918–1940, 136–137
  • Piirimäe, Helmut. Professor Georg von Rauchi mälestades. // Kleio (1992) 5/6, 91–92
  • Mänd, Anu. Professor Georg von Rauchi raamatukogu. // Kleio (1992) 5/6, 92
  • Georg von Rauch. Schriften aus dem Nachlass. Mit einer Bibliographie herausgegen von Michael Garleff. Tartu, 1994
  • Leppik, Lea. Georg Rauch – baltisakslane Eesti ülikoolis. // TÜ ajaloo küsimusi XXIII. Tartu, 2004, 181–194.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Album Normannorum : St. Petersburg- Dorpat. Toimetaja. München: Altherren-Verband der Fraternitas Normannia, 1968.
  • Aus der baltischen Geschichte : Vorträge, Untersuchungen, Skizzen aus sechs Jahrzehnten. Hannover-Döhren: Hirschheydt, 1980.
  • Politische Gruppierungen im Estländischen Deutschtum der 30er Jahre. Die Volksnationale Vereinigung. // Jb. der baltischen Deutschtums 28. Lüneburg, 1981
  • Üks eesti rahvalaul ladinakeelses tõlkes. // Tulimuld 36 (1985)
  • Die deutschbaltische Geschichtsschreibung nach 1945. // Osteuropa in Vergangenheit und Gegenwart 20. Köln/Wien, 1986
  • Autoritare Demokratie zwischen Faschismus und Stalinismus. // Baltica 4 (1988)
  • Tartu ülikooli juubel – kas 1982 või 2002. // Akadeemia (2002) 12.
  • Der Ausbruch des ersten Weltkrieges in den baltischen Provinzen (1914-1918). Lüneburg, 1963.
  • Balti riikide ajalugu : 1918-1940. Tõlkinud Ene Rõngelep, järelsõna Rein Helme. Tallinn: Detlar, 1995.
  • Die deutsch-sowjetischen Beziehungen von 1917 bis 1967. Würzburg: Holzner, 1967.
  • Der Deutsche Orden und die Einheit des baltischen Landes. Hamburg: Hoffmann, 1961.
  • Der Fall Vegesack im Jahre 1550 : ein Beitrag zur Rechts- und Wirtschaftsgeschichte der Stadt Dorpat. Tartu: 1932.
  • Geschichte der baltischen Staaten. Esmakordselt trükitud 1970. Viimati trükitud: 1990. ISBN 3-423-04297-4
  • Geschichte der deutschbaltischen Geschichtsschreibung. Koos Michael Garleffi ja Balti Ajaloo Komisjoniga. Köln: Böhlau, 1986.
  • Geschichte des bolschewistischen Russland. Esmakordselt trükitud 1955. Viimati trükitud nime all: Geschichte der Sowjetunion. Stuttgart, Kröner, 7. trükk, 1987. ISBN 3-520-39407-3
  • Lenin : Grundlegung des Sowjetsystems. Esmakordselt trükitud 1958.
  • Machtkämpfe und soziale Wandlungen in der Sowjetunion 1923-1961. Stuttgart, 1963. Teine ja täiendatud trükk 1979.
  • Reval zur daenischen Zeit und die Hanse : [magistritöö]. Juhendaja: Arno Rafael Cederberg. Tartu: 1927.
  • Der Rigaer Prophetenclub und andere Aufsätze zur baltischen und russischen Geschichte. Hannover-Döhren, 1988.
  • Russland im Zeitalter des Nationalismus und Imperialismus (1865-1917). München: Kopernikus-Verlag, 1961.
  • Schriften aus dem Nachlass : [kogumik]. Eessõna: Michael Garleff. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994.
  • Der sowjetische Panslawismus. Hamburg: Terrapress, 1955.
  • Studien über das Verhältnis Russlands zu Europa. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 1964.
  • Die Universität Dorpat und das Eindringen der frühen Aufklärung in Livland, 1690-1710. Essen: Essener Verlagsanstalt, 1943.
Eelnev:
Reinhard Wittram
Balti Ajaloo Komisjoni esimees
19731979
Järgnev:
Gert von Pistohlkors