Arno Rafael Cederberg
Arno Rafael Cederberg (2. juuli 1885 Tuusula, Uusimaa – 19. oktoober 1948 Helsingi) oli soome ajaloolane. Teda peetakse ka eesti kutselise ajalooteaduse rajajaks.
Cederberg sündis ühiskonnategelasest kirikuõpetaja Johan Antero Cederbegi perekonnas ning huvitus seetõttu nii religioonist kui ka ajaloost. Aastatel 1903–1905 õppis ta Helsingi ülikoolis teoloogiat, 1905–1912 aga ajalugu. 1910. aastal sai tast ajaloomagister, 1912 litsentsiaat ja 1914 doktor. 1913–1919 töötas ta samas dotsendina, kuid kui avati eestikeelne Tartu Ülikool, otsustas ta vastu võtta seal pakutud Põhjamaade ja Eesti ajaloo professori ametikoha.
Kui Cederberg 1920. aastal Eestis oma uuele ametikohale asus, oli Eestis vaid paar kutselist ajaloolast ning neistki polnud kedagi professori ametikohale sobivat, seetõttu pidi Cederberg peagi enda kanda võtma ka üldajaloo professori ametikoha. Ka uurimisasutuste võrk oli alles loomata, mitmed ajalooteemad täiesti läbi uurimata. Cederberg asus olukorda jõuliselt parandama, asutades juba 1920. aastal Akadeemilise Ajaloo Seltsi (AAS), saades ka selle esimeheks, samuti asus ta korraldama Eesti arhiivisüsteemi loomist; tema näpunäidete järgi loodi kahe keskarhiiviga süsteem, kus uuemaid dokumente hoiti Riigiarhiivis Tallinnas ning vanemaid Riigi Keskarhiivis Tartus. 1920–1924 oli ta ka Arhiivinõukogu esimees, kus käitus küllaltki autoritaarselt ning iseteadvalt, mistõttu läks eesti poliitikute ja mõnede arhiivindustegelastega tülli ning pani lõpuks oma ameti maha. Siiski jäi ta Arhiivinõukogu mõjukaks liikmeks ning võitles ka edaspidi Eesti arhiivinduse edendamise eest. Alates 1921. aastast oli Cederberg ka üks Ajaloolise Ajakirja eestvedajaid.
Aastatel 1920–1928, mil Cederberg Eestis elas ja tegutses, jõudis ta välja õpetada terve põlvkonna noori eesti ja baltisaksa ajaloolasi, kellest olulisemateks võiks pidada Hans Kruusi, Hendrik Seppa, Peeter Tarvelit, Evald Blumfeldti, Nigolas Loonet, Arnold Soomi, Jaan Konksu, Juhan Vasarat, Otto Liivi, Richard Kleisi ja Georg von Rauchi. Enamik neist tegeles Cederbergi soovitusel Rootsi aja uurimisega, mis baltisaksa ajaloolaste poolt oli varem vähest tähelepanu pälvinud. Soome, Rootsi ja teiste Põhjamaade ajaloo uurimisele pandi Eestis toona tugev alus, mis on püsinud tänapäevani (üheks silmapaistvamaks skandinavistiks võib lugeda näiteks Helmut Piirimäed, kes on Cederbergi õpilaste õpilane).
Ka pärast 1928. aastat jäi Cederberg Eestiga tihedalt seotuks, ehkki õpetas taas Helsingi ülikoolis, esialgu dotsendi, alates 1935. aastat kuni surmani aga professorina. Ta aitas korraldada Eesti ja Soome ajaloolaste päevi (1933 ja 1937) ning oli mitme organisatsiooni (Akadeemiline Ajaloo Selts, Õpetatud Eesti Selts) auliige. Oli korp! Sakala vilistlane ja üks korp! Sakala Soome koondise eestvedajatest.
Cederberg on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.
Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tiit Rosenberg. Eesti ja Soome ajaloolaste sidemetest enne 1940. aastat. Kultuurisild üle Soome lahe. Lk 111–132.
- Raimo Pohjola. Arno Rafael Cederberg ja Eesti arhiivinduse sünd. Kultuurisild üle Soome lahe. Lk 373–401.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Arno Rafael Cederberg Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- "Arno Rafael Cederberg". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 04.05.2018.