Mine sisu juurde

G. Scheel & Co

Allikas: Vikipeedia
G. Scheel & Co
Asutatud 1884
Asutajad Georg Johannes Heinrich Scheel
Peakorter Tallinn, Suur-Karja tänav1
Valdkonnad pangandus

G. Scheel & Co (ka G. Scheel & Ko) oli Georg Johannes Heinrich Scheeli poolt 1. jaanuaril 1884 kommandiitühinguna asutatud äriühing toonase nimega Tallinna pangakontor G. Scheel. Eraaktsiapank muudeti 1925. aastal aktsiapangaks, mil seda juhtis asutaja pojapoeg Klaus Scheel.

Panga juhid olid Scheelide suguvõsa liikmed. Selle asutaja Georg Johannes Heinrich Scheel juhtis panka kuni surmani. Jätkasid tema pojad Georg Scheel ja Paul Heinrich Scheel, hiljem ka pojapoeg Klaus Scheel.

Majandustegevus Eesti Vabariigis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi loomisel ja algusaastatel toimunud Eesti Vabadussõda ajal teenindas Scheeli pank Eestis paiknevat Vene valgekaartlikku Loodearmeed ja Loode-Venemaa valitsust.

Panga majanduslik õitseng ja kullaäri Nõukogude Venemaaga

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Vabadussõja lõppu ning 16. jaanuaril 1920, pärast Eesti Vabariigi ja Vene NFSV vahelise[küsitav] Tartu rahulepingu sõlmimist andis Entente'i Kõrgem Nõukogu liitlas- ja neutraalsetele riikidele loa alustada kaubavahetust Venemaa Nõukogude Vabariigiga. 1920. aastatel oli Eesti Vabariik Euroopa riikide poolt tunnustatud riik ja kaubavahetus teiste riikidega oli võimalik. Nõukogude Venemaad ei oldud veel tunnustatud ja Eesti oli peamiseks transiitmaaks Nõukogude Venemaa eksistentsi esimestel aastatel.

Vastavalt Tartu rahulepingu lisapunktidele võimaldas Eesti aga Nõukogude Venemaal kasutada Eestit ja Eesti sadamaid tollivaba kaubandus- ja transiidimaana. Kasutades Eestit "aknana" kaubandustegevusel teiste Euroopa riikidega ning Eestis asuvaid panku (G. Scheel & Co, Harju pank) neutraalsete vahendajatena õnnestus Nõukogude Venemaal, realiseerida esimeses etapis oktoobrirevolutsiooni tulemusena natsionaliseeritud, rekvireeritud ja endistelt omanikelt röövitud varandust Euroopasse, saades selle eest vahetuskaubana elamiseks ning Venemaa kodusõja käigus sõjategevuseks ja ka Kominterni tegevuseks hädavajalikke vahendeid. Kaubandus- ja vahendustegevust Nõukogude Venemaa kasuks koordineerisid Eestis asunud Nõukogude Venemaa Väliskaubanduse Rahvakomissariaadi täievolilised esindajad: Issidor Gukovski ja Georgi Solomon (Соломон (Исецкий) Георгий Александрович ).

Eestist läbi voolanud kulla kogus pole siiani täpselt teada. Ajaloolase Jaak Valge andmetel oli seal 684 miljoni kuldrubla eest kuldmünte (ligikaudu 700 tonni), aga peale kuldmüntide (ru) kulgesid 1920. aastatel läbi Eesti veel kullakangid ja briljandid. 1921. aastal müüdud ühe partii briljantide hinnaks oli miljon naelsterlingit (see oli peaaegu sama palju, kui 1927. aastal Eesti poolt saadud nn Rahvasteliidu laen[1].

Majandusedu pärast kullaäri Nõukogude Venemaaga

[muuda | muuda lähteteksti]

1920. aastatel, pärast tulutoovat äri bolševike kullaga, sai Scheelist üks olulisemaid Eesti majanduse rahastajaid. G. Scheel&Co panga juht Klaus Scheel ehitas üles vahendustasudest saadud finantsvahenditest pangakontserni, kuhu kuulusid Tartu Tööstuspank, Pärnu Krediitpank ja Lätis asunud Riia Krediitpank. Scheeli kontsern vahendas välismaiseid laene Eesti ettevõtetele, eriti tärkavale kütteõlitööstusele. Scheel saavutas suure kontrolli Eesti majanduse üle.

Ta ostis üles Saku ja Jõhvi õllevabrikud, hakates suunama kogu Eesti õlleturgu. Scheeli pangale läksid osaliselt või täielikult Eesti suurim masinaehitustehas Franz Krull, Kreenholmi manufaktuur, Türi paberi- ja tselluloosivabrik, Põhja Paberi- ja tselluloosivabrik, transpordifirma Oscar Stude jt.

Scheeli pank ja Eesti põlevkivitööstus

[muuda | muuda lähteteksti]

Scheeli pank koostöös oma Saksamaa partneri Mendelssohn & Co-ga hakkasid 1922. aastal arendama ka uut tööstusharu, põlevkivitööstust, asutades Virumaal A/Ü Eesti Kiviõli, kuhu Sheeli pank vahendas Mendelssohn & Co vahendeid. G. Sheel & Co pank oli ka peamine A/Ü Eesti Kiviõli finantseerija ja laenude vahendaja.

A/Ü Eesti Kiviõli asutamisele aitasid kaasa Saksa teadlased prof dr Paul Otto Rosin, dr Erich Rammler ja prof dr Rudolf Drawe, kes olid ka Mendelssohni & Co panga nõustajad põlevkivitööstuse arendamise tehnilistes küsimustes. 1933. aasta lõpuks oli Eestisse paigutatud laenudena 9 587 000 RM Saksa kapitali, millest 7 040 000 kuulus Mendelssohn & Co pangale[2].

1930. aastate algul tegutses Eestis 17 aktsiapanka, mille bilanss kokku oli ligi 100 miljonit krooni. Scheeli panga bilanss moodustas sellest tervenisti 32 miljonit ehk kolmandiku.

Klaus Scheel, Tallinna suurima erapanga C. Scheel & Co tegevdirektor, oli tegev ka seltskonnaelus. Ta oli 13. detsembril 1929 asutatud Tallinna Rotary Klubi organiseerimiskomitee liige[3]

1930. aastate majanduskriis ja Scheeli pank

[muuda | muuda lähteteksti]

1920. aastate lõpul maailma tabanud tõsises majanduskriisis oli rahvusvahelise rahaturuga seotud A-S Scheel ja Ko (?) panga tegevus suuresti ohustatud, pärast maailma rahanduse ühe alustala Suurbritannia naelsterlingi väärtuse kukkumist hakkasid Scheeli panga Briti kreeditorid oma varasid pangast välja viima. Nädalaga vähenesid Scheeli panga reservid 21 miljonilt 17 miljonile. Panga majandusliku olukorra tõttu kuulutas Eesti Panga nõukogu Scheeli panga moratooriumi.

Pangajuht Klaus Scheel aga viis läbi edukad läbirääkimised Suurbritannias ning saavutas krediidivõimalused, mis päästsid panga. Päästvad kolm miljonit krooni krediiti andis Scheeli panga vana äripartner, pank Mendelssohn & Co. Kaks kuud pärast moratooriumi kehtestamist, 8. detsembril 1931 teatas majandusminister, et panga majandusolukord on paranenud ning vastab Eesti Panga nõuetele ja moratoorium on lõpetatud, koguni kuu aega enne moratooriumi tähtaja kukkumist.

Pärast 1931. aastat läksid Scheeli ärid jälle ülesmäge.

1933. aastal oli panga juhatuse esimees Klaus Scheel, juhatuseliikmed: Egon Koch ja Wilhelm Zoege Manteuffel[4].

1903/1904. aastal ehitati panga Tallinna vanalinnas asunud keskaegse hoone asemele kolmekorruseline uusgooti stiilis kivimaja. Arhitektid olid Otto Schott ja Wilhelm Neumann. Kolmekorruseline hoone järgis Tallinna ehituskunsti traditsioone: torn, rõdud, sokli osad ja piirded said tahutud paest. Ehitamisel säilitati keskaegse maja portaal ja uks, mis eemaldati keskaegse hoone Vana turu tänava poolselt osalt ja laoti uuesti üles Suur-Karja tänava poole. Järgmine ehitusetapp toimus 1923. ja 1924. aastal, kui juba olemasoleva hoonega liideti Vana turu tänaval asunud varaklassitsistlikus stiilis fassaadiga kõrvalhoone. Fassaadid ühtlustati, et anda majadele ühist ilmet.

  1. Ajalooprotsessi pinnavirvendused ehk lahtirakendumine Venemaast
  2. "Saksa kapital Eesti põlevkivitööstuses (1922–1940)". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. oktoober 2014. Vaadatud 20. oktoobril 2009.
  3. "Nõmme-Tallinn Rotary Klubi ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2012. Vaadatud 13. juulil 2012.
  4. G. Scheeli pank 50 aastane, Postimees, 31. detsember 1933, nr 306

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]