Friedrich Wilhelm von Sivers
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
|
See artikkel on Liivimaa maanõunikust; Kuramaa tsiviilkuberneri kohta vaata artiklit Friedrich Wilhelm von Sivers (1748–1823). |
Friedrich Wilhelm von Sivers (26. mai 1716 Tallinn – 3. jaanuar 1781 Õisu mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväe major, Liivimaa maanõunik, Pärnu kreisi maanõunik, Pärnu maakonna kiriku ülemkirikueestseisja[1].
Friedrich Wilhelm von Sivers kanti 1747. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 172 all.
Friedrich Wilhelm von Sivers teenis Venemaa keisririigi sõjaväes kuni 1759. aastani, mil ta läks majorina erru ning hakkas tegelema perekonnale kuuluvate mõisate majandamisega.
Siversi mõisa- ja maavaldused
[muuda | muuda lähteteksti]Talle kuulusid Soome Hiitola, Liivimaa kubermangu Viljandimaa Paistu kihelkonna Õisu, Kurvitsa (hilisem Heimtali) ja Volmari kreisi Astijärve kihelkonna Rencēni (eestipäraselt Rantsna mõis) mõis.[2][3]
Mõisate keskuseks olnud Õisu mõisakeskusse rajati tema juhendamisel uued hooned praegusse asukohta, ajaloolise Viljandi–Halliste maantee äärde Õisu järvest idas.
Ta pärandas poeg August Friedrichile Õisu ja poeg Peter Reinholdile Kurvitsa (hilisema Heimtali) mõisa maad.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- Friedrich Wilhelm v. Sivers, Öppetus kuida wisi pölle wiin tehhakse. Ilmunud Põltsamaa : W. J. v. Lauw, 1772 (Põltsamaa : W. J. v. Lauw)[4]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Friedrich Wilhelm von Siversi vanemad olid taani-hollandi päritolu Venemaa keisriririigi Admiraliteedikolleegiumi viitsepresident admiral Peter von Sivers[5] (1674–1740) ja Sophia Elisabeth (sündinud von Numers).[6]
Tema esimene abikaasa (alates 28. jaanuar (vkj) 1746) oli Kokora mõisast pärit Leonette Wilhelmina von Rehbinder (1729–1753). Sellest liidust sündisid seitse last:
- Otto Peter (1746–1748)
- Karl Gerhard (1747–1806), Prantsusmaa ja Poola sõjaväelane, alamkorrakohtu president Liivimaal, jalaväekindrali Frommhold von Siversi (1789–1862), polkovnik Karl Gerhard von Siversi (1783–1812) ja kindralleitnant Ferdinand Ludwig Wilhelm von Siversi (1791–1831) isa
- Friedrich Wilhelm (1748–1823), Venemaa sõjaväe polkovnik, Liivimaa kasakapolgu šeff 1812. aasta Vene-Prantsuse sõjas, Liivimaa maanõunik ja Liivimaa aadlimarssal (1792–1797), Kuramaa tsiviilkuberner, senaator, Rantsna mõisnik
- Sophia Elisabeth (1749–1807)
- Georg Johann (1750–1796), Venemaa keisririigi mereväekapten, riigitegelane Viiburis, Hiitola mõisnik (1793); abiellus 1773 paruness Dorothea Charlotta Pilar von Pilchauga
- Bernhard Gustav (1752–?)
- August Gideon (1753–1753)
Teist korda naitus ta 1754. aastal Soosaare mõisa pärija Anna von Schulzega, kes oli Preisimaa päritolu ülemsekretäri Wilhelm Schulze ja Sophie Elisabeth von Ficki tütar, Venemaa salaagendi ja riigitegelase Heinrich von Ficki tütretütar. Sellest abielust sündisid:
- Anna Sophia (1747–1777), Uue-Põltsamaa mõisniku Karl von Lilienfeldi (1754–1835) abikaasa
- Helene Wilhelmine (1755–?), Reastvere mõisniku Magnus Wilhelm von Bruemmeri (suri 1803) abikaasa
- Anna Aurora Christina (1759–1795), Käru mõisniku Reinhold von Staudeni (1755–1815) abikaasa
- Peter Reinhold (1760–1835), Kurvitsa (hilisema Heimtali) mõisnik, Pärnu ja Viljandi kreisikohtunik, Liivimaa krediidisotsieteedi ülemdirektor, Liivimaa maanõunik
- Wilhelm August (1761–hukkus lahingus 1788), Venemaa keisririigi alampolkovik
- Hedwig Dorothea (1762–1830), alampolkovik Christian Wilhelm von Bergi ja jalaväekindrali ning Tallinna sõjakomandandi Gregor von Bergi abikaasa
- Karl Magnus Adolph (1765–1830), Venemaa keisririigi major, Soosaare ja Jeŗi mõisnik
- August Friedrich (1766–1823), kreisisaadik, maakohtunik, Õisu, Morna ja Valguta mõisnik, kelle poeg Friedrich von Sivers (1792–1869) jätkas Õisu mõisnikuna, mille ta tänu arvukatele uuendustele üheks Liivimaa silmapaistvamaks majapidamiseks muutis, Pärnu-Viljandi Põllumajandusseltsi president[7];
- Reinhold Heinrich (1768–1820), Venemaa keisririigi rittmeister, Soosaare mõisnik, advokaat Viljandis
Sugupuu
[muuda | muuda lähteteksti]| Friedrich Wilhelm von Siversi esivanemad | |||
| Friedrich Wilhelm von Sivers[8] (1716–1781) |
Peter von Sivers (1674–1740) |
Johan Sieverts (1646–1712) |
Peter Sieverts (1604–1684) |
| Chriftense Loes (-~1660) | |||
| Cornelia (Neeltje) Swens (1651–1711) |
... | ||
| ... | |||
| Sophia Elisabeth von Numers (~1682–1755) |
Gustav Lorentz von Numers (~1640–1701) |
Lorentz Numers (~1614–1684) | |
| Margaretha Fock (~1617–1695) | |||
| Dorothea Lunetta von Knorring (~1652–1738) |
Franz von Knorring (~1626–1694) | ||
| Anna Katrina von Cronmann (1630–1685) | |||
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 4 köide S-Z, Mitau 1832, lk.203
- ↑ TLÜAR rahvusbibliograafia isikud
- ↑ Friedrich Wilhelm von Sivers, Transehe–Roseneck, Astaf von: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1929], seite 288
- ↑ E-Kataloog ESTER
- ↑ Valve Raudnask, Siversitele kasulik Fanny; Eesti Ekspress, 02.11.2006
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1,1: Livland, Görlitz, 1929 lk.288-289
- ↑ Tiit Rosenberg, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 40
- ↑ Person Sheet: Friedrich Wilhelm von Sivers