Gregor von Berg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Gregor von Berg
Berg 1 Grigory Maximobich.jpg
Sündinud 16. august 1765
Luunja mõis Liivimaa kubermang
Surnud 26. märts 1838
Tallinn Eestimaa kubermang
Teenistused Venemaa keisririik
Auaste jalaväekindral
Juhtinud Tallinna sõjakuberner
Sõjad/lahingud Vene-Rootsi sõda (1788–1790)
Kościuszko ülestõus (1794)
Napoleoni sõjad:
Kolmanda koalitsiooni sõda
1812. aasta Isamaasõda
Kuuenda koalitsiooni sõda
Autasud Püha Vladimiri ordeni III klass (1806)
Püha Georgi ordeni IV klass (1807)
Püha Vladimiri ordeni II klass (1812)
Püha Anna ordeni I klass (1812)
Preisimaa Punase Kotka ordeni I klass (1813)
Püha Georgi ordeni III klass (1813)
Püha Aleksander Nevski orden (1827)

Gregor von Berg (Venemaal tuntud kui Григорий Максимович Берг ja Григорий Маврикиевич Берг; 16. august 1765 Luunja mõis Liivimaa kubermang26. märts 1838 Tallinn Eestimaa kubermang) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Gregor von Berg sündis Holstre rendivaldaja kindral en chef Magnus Johann von Bergi (1720–1784) ja vabaproua Eleonora Elisabeth Dorothea von Münnichi (Burchard Christoph von Münnich vennatütar) pojana. Tema vanem vend Christian (1760–1789) oli Venemaa keisririigi polkovnik. Teine vend Burchard Magnus von Berg (1764–1791) oli samuti Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant) ja Viiburi komandant.

Gregor von Berg kirjutati noorena sõjaväeteenistusse ning juba 1778. aastal oli ta seersant Siberi jalaväepolgus. 1782. aastal ülendati ta porutšikuks. 1788. aastal teenis ta sekund-majorina Neeva jalaväepolgus. Võttis osa Vene-Rootsi sõjast 17881790 ja Kościuszko ülestõusu mahasurumisest 1794. 1797. aastal ülendati ta polkovnikuks ja määrati Tambovi jalaväepolgu komandöriks.

1798. aastal ülendati ta kindralmajoriks ja määrati Kostroma musketäripolgu komandöriks. 1800. aastal süüdistati teda polgu varade omastamises ja eemaldati ametipostilt. Sama aasta lõpus mõisteti ta siiski õigeks ja määrati Väike-Vene grenaderipolgu komandöriks.

Napoleoni sõdade, Kolmanda koalitsioonisõja 1805. aasta sõjakäigul paistis ta silma oma vaprusega. 5. novembril 1805 toimunud Amstetteni lahingus sai Berg tõsiselt vigastada. Mõni aeg hiljem toimunud Austerlitzi lahingus sai Berg jälle tõsiselt vigastada ning vaevu teadvusel olevana langes ta prantslaste kätte vangi. 1806. aasta jaanuaris naasis ta Venemaale.

26. oktoobril 1806 määrati Gregor von Berg Tallinna komandandiks. 1812. aasta kevadel sai ta 5. jalaväediviisi komandöriks. Diviis kuulus Peter Wittgensteini I korpusesse ning võttis osa lahingutest Napoleoni vägedega Venemaal. Sama aasta 20. juunil ülendati Berg kindralleitnandiks.

1813. aastal võttis osa Gdański piiramisest ja Berg oli esimeste Venemaa kindralite hulgas, keda autasustati Preisimaa Punase Kotka ordeniga.

Lützeni lahingus kattis Bergi üksus liitlasvägede taganemist ning Bergi autasustati selle eest Georgi ordeni III klassiga. Bautzeni lahingus hoidis Bergi tegutsemine ära liitlasvägede ühe tiiva sissepiiramise.

Gregor von Berg sai Reichenbachi lahingus vigastada kui kuul lendas läbi tema vasaku jala. Berg oli sunnitud rindelt lahkuma ning ta asus uuesti Tallinna komandandiks. 1823. aastal ülendas keiser Aleksander I ta 1812. aasta isamaasõjas ülesnäidatud teenete eest jalaväekindraliks.

25. märtsil 1828 määrati ta Tallinna sõjakuberneriks. 9. veebruar 1832. aastal läks Berg erru.

Berg suri Tallinnas ja on sinna ka maetud.

George Dawe maalitud Gregor von Bergi portree asub Ermitaaži 1812. aasta isamaasõja galeriis.

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Teiste riikide autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Gregor von Berg abiellus 1792. aastal Õisus Friedrich Wilhelm von Siversi (1716–1781) tütre Hedwig Dorothea von Siversiga (1764–1830). Abielust sündisid 4 poega ja 4 tütart, sh:

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Gregor von Berg Magnus Johann von Berg
(1719−1784)
Gotthard Wilhelm von Berg
(1697−1756)
Otto Reinhold von Berg
(1656−maeti 1715)
Christina von der Pahlen
(suri enne 1707)
Eva Helene von Helmersen
(1695−1756)
Gotthard Gustav von Helmersen
(1655−1701)
Katharina Meyer von Gyldenfelt
(1659−pärast 1724)
Vabapreili Eleonora Elisabeth Dorothea von Münnich
(1729−1775)
Vabahärra Christian Wilhelm von Münnich
(1686−1768)
Anton Günther von Münnich
(1650−1721)
Sophia Katharina von Oetken
(1659−1710)
Anna Elisabeth von Witzendorff
(1691−1761)
August Christian von Witzendorff
Elisabeth Sophie Marie von Petersdorff

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]