Evald Maltenek

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Evald Leonard Johannes Maltenek (28. jaanuar (vkj)/ 9. veebruar 1887 Tsooru vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa31. märts 1938 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane.

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas Võrus algkooli, 1906. aastal Tartu Reaalkooli ja 1911. aastal Riia Polütehnilise Instituudi masinaehitusosakonna І järgu insener-tehnoloogi diplomiga. Diplomitööna koostas elektrijaama projekti koos auruturbiini täielike arvutustega.[1] Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Vironia liige, on olnud vilistlaskogu aseesimees.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Oli 1910. aastal praktikal ASEA tehastes Rootsis. Oli Tallinnas tehas Volta insener 1911–1912; Tallinna Linna Elektri Keskjaama tehniline juhataja 1912–1914; tehnikabüroo V. Reinok & Ko töödejuhataja 1914–1918; töötas insenerina mitmes ettevõttes 19211928. On olnud AS F. Krulli Masinatehase juhatuse liige ja AS Eesti Turbatööstuste nõukogu liige.

Tallinna Tehnikumi õppejõud (õppeained: auruturbiinid, aurukatlad, soojusmajandus) ja elektrotehnikaosakonna juhataja 1919–1921; soojusjõu laboratooriumi juhataja 19291934; Riikliku Katsekoja soojustehnilise laboratooriumi juhataja 1929–1934; tehniliste kursuste lektor 1934; Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna jõumasinate ja soojusmajanduse erakorraline professor 1935–1936.

Ta kinnitati veel enne Tallinna Tehnikainstituudi avamist 1. juulist 1936 prorektoriks ja õppejõuks, 10. novembril 1937 nimetati ta korraliseks professoriks.[2],[3] Tallinna Tehnikainstituudi esimene prorektor 1936–1938; soojustehnika laboratooriumi juhataja 1936–1938; jõumasinate ja soojusmajanduse korraline professor 1937–1938.[3]

Suvel 1937 ta haigestus ja ravist hoolimata ei tervenenud. Ta loobus prorektori ametikohast, asus aga veebruaris 1938 uuesti õppetööle. 31. märtsil 1938, pärast pikaleveninud teaduskonnakogu koosolekut Koplis, olles keeldunud professor Vladimir Paaveli ettepanekust lasta end koju sõidutada, varises Maltenek kokku.[2]

Evald Maltenek on maetud Osula kalmistule.[4]

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Soojustehnika, põlevkivi kasutamine energeetikas ja elamu soojusmajanduses.

Ta oli soojusenergeetikute koolkonna rajajaid ja Eesti kõrgema tehnikahariduse edendaja; arendas füüsika ja raadiotehnika oskussõnavara; juhendas uurimistöid turba kütusena kasutamise alal.

Eesti raadioasjanduse pioneere, raadiotehnika asjatundjana konstrueeris ja ehitas raadiovastuvõtjaid.

Oli 1932–1937 Eesti Entsüklopeedia masinaehituse allosakonna toimetaja.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Avaldas publikatsioone elektroonika, soojusmajanduse, insenerihariduse ja raadioasjanduse alal, sealhulgas esimese eestikeelse raadioamatööri käsiraamatu (1925), oli koolifüüsikaõpikute kaasautor.[3]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maltenek, E., Kesküla, M. Füüsika : õperaamat keskkoolile. 1. köide, Sissejuhatus, mekaanika ja soojus. Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1921. 327 lk
  • Maltenek, E., Kesküla, M. Füüsika : õperaamat keskkoolile. 2. köide, Heli ja valgus. Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1921. 201 lk
  • Maltenek, E., Kesküla, M. Füüsika õperaamat keskkoolile. 3. köide, Magnetism ja elekter. Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1923. 234 lk
  • "Raadio : käsiraamat amatöörile". Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1925. 151 lk

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Katkendeid elektrooni-teooriast // Eesti Tehnika Seltsi Ajakiri (1919) nr 6, lk 81-88; nr 7, lk 97-102; nr 8, lk 113-117; nr 11, lk 161-165; nr 12, lk 178-183; (1920) nr 1, lk 2-6
  • Traadita telegraafi edusammud sõja ajal // Eesti Tehnika Seltsi Tehniline Ringvaade (1919) nr 8, lk 60-64 ; nr 9, lk 65-69
  • Kriitilised märkused J. Lang ja O. Sulle "Füüsik:a sõnastiku" kohta // Eesti Tehnika Seltsi Ajakiri (1920) nr 9, lk 133-136 ; nr 12, lk 183-184; nr 13/14, lk 192-194, nr 15/16, lk 209-213 ; nr 17/18, lk 224-228
  • H. Feldman, Evald Maltenek. Narva hüdro-elektrijaama ehitustavadest // Päevaleht (1921), 29. mai, lk 3 ; 30. mai, lk 2
  • Oskussõnadest. Jõud või tung? // Päevaleht (1921) 4. juuni, lk 3
  • Oskussõnadest. Kas heli või hääl? Kas võnk või õõtse? // Päevaleht (1921) 25. juuli, lk 3
  • Tööstusettevõtete kasutoovusest raha ostujõu muutumise puhul // Eesti Majandus (1923) nr 14, lk 211-2140 ; nr 16, lk 244-247
  • Tegeliku praktika tähtsusest kõrgema tehnilise hariduse omandamisel // Päevaleht (1923) 20. juuli, lk 2
  • Raadio ja seadus // Päevaleht (1924) 11. juuli, lk 2
  • Raadio, kui avaliku julgeoleku ähvardaja // Päevaleht (1925) 19. mai, lk 2
  • Meie ringhääling // Päevaleht (1927) 2. mai, lk 3
  • Moodsa raadiotehnika põhimõtteid. Low-loss-printsiibist ja tema praktilisest kasutamisest // Raadio (1928) nr1, lk 3-8 ; nr 2, lk 41-46
  • Raadio-oskussõnadest // Raadio (1928) nr 4, lk 142-143
  • Antenn ja maaühendus, nagu meil neid ehitatakse ja nagu nad olema peaksid. Raadioleht, 19. veebruar 1928
  • Insenerist ja tema kutsest // Üliõpilasleht (1930) nr 12, lk 294-295
  • Õlikivi bensiin ja tema piiritussegu auto­mootori kütteainena // Tehnika Ajakiri (1931) nr 2, lk 17-22 ; nr 5, lk 81-86
  • Kas kõrgema tehnilise hariduse levitamine Eestis on tõepoolest üleliigne? Päevaleht, 22. august 1931, lk 2
  • Masinainseneri koolitamisest ja elukutsest. Üliõpilasleht nr 13, 1935. Lk 566-569

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti teaduse biograafiline leksikon. 2. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, lk 517-518
  2. 2,0 2,1 2,2 Kõrgema tehnilise hariduse ja tehnilise mõtte areng Eestis : pühendatud E. Malteneki 100. sünniaastapäevale". Koostanud Leo Õispuu. Tallinn : Tallinna Polütehniline Instituut, 1987. 120 lk
  3. 3,0 3,1 3,2 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk 237-238
  4. Evald Malteneki kalm monumendiga Osula kalmistul Sõmerpalu külanõukogus 1977. a. mais
  5. Tallinna Rotary Klubi liikmed 1930-1940
  6. Eesti Vabariigi teenetemärgid

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.