Aadu Paist

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Aadu Paist (sündinud 18. septembril 1947 Tallinnas) on eesti tehnikateadlane ja soojusenergeetik.[1]

Aadu Paist on agronoomi poeg.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on lõpetanud Tallinna 2. Keskkooli 1966, VSÜ Kalevi Lastespordikooli korvpalli erialal 1966, Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna tööstusliku soojusenergeetika erialal 1971; TPI tööstusliku soojusenergeetika aspirant 1976–1980.

Täiendanud end Qinghua Ülikoolis Pekingis (Hiina RV) keevkihttehnoloogia alal 1987–1988; Westinghouse Electric Corporationis Pittsburghis (USA, tuumaelektrijaama projekt AP600) 1995; Briti Columbia Ülikoolis Vancouveris (Kanada) keevkiht-põletustehnika alal 1996; Londonis soojuse ja elektri koostootmise alal 1999; Olkiluotos (Soome) tuumajäätmete käitluse alal 2006.[1]

Tehnikateaduste kandidaat 1981 (TPI), väitekiri "Исследование загрязнения и износа поверхностей нагрева паровых котлов при сжигании березовского угля".

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Polütehnilises Instituudis / Tallinna Tehnikaülikoolis 1971–2016: soojusenergeetika kateedri assistent 1971–1977; tööstusliku soojusenergeetika probleemlaboratooriumi vaneminsener 1977–1979; nooremteadur 1979–1981, vanemteadur 1981–1984; soojusenergeetika kateedri vanemõpetaja 1984–1987, vanemteadur (0,5 koormusega) 1987, dotsent 1987–1992; energeetikateaduskonna teadusprodekaan 1991–1995; soojustehnika instituudi dotsent 1992–1998, soojusenergeetika professor ja õppetooli juhataja 1998–2016, soojustehnika instituudi direktor 2001–2014; emeriitprofessor 2016. aastast.

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Soojusülekanne torukimpudes (juhendaja Rein Kruus, 1971); MHD generaatorite utilisatsioonkatelde saastumine (kaaliumiühendite väljakondenseerumine põlemisproduktidest, uuringud koos Agu Otsaga, juhendaja Ilmar Öpik, 1971–1975); Kansk-Atšinski basseinis (Siberis) pruunsöe põletamine: mineraalosa käitumine, küttepindade saastumine, korrosioon, puhastamine, aga ka keeriskolde ja veepuhurite katsetused; kollektiivse tööna loodud põhimõtted pruunsöel töötavate katelde moderniseerimiseks ja uute katelde väljatöötamiseks; katsepõletamised Vladivostokis, Krasnojarskis ja Nazarovos 1976–1986; kroomkattega torude korrosioonikindlus ja arvutused tsemendiklinkri kuivmenetlusel tootmiseks põlevkivi ja põlevkivituha kasutamisega 1989–1991; osalenud mitme Eesti linna ja valla energiamajanduse arengukavade koostamisel koostöös TTÜ elektrienergeetika instituudi teaduritega 1998–2002; osalenud ABB Combustin Engineering uurimisprojektis 100 MW põlevkivi keevkihtkatla väljatöötamiseks; põlevkivi katsepõletusel Briti Columbia Ülikoolis – tuhkade uurimine ja korrosiooni võrdluskatsed USA katlaterastega TTÜs 1996–1997; põhitähelepanu viimastel aastakümnetel on koondunud kohalike kütuste, aga ka jäätmete energeetilisele kasutamisele.

Uurimisvaldkonnad: soojustehnika ja -energeetika, peamiselt konvektiivne soojusülekanne torukimpudes, kaaliumiühendite kondenseerumine põlemissaadustest, aurugeneraatorite küttepindade korrosioon ja saastumine pruunsüte põletamisel, kütuse mineraalosa muundumine keeriskoldes, kohalike kütuste omadused ja seadmed nende kasutamiseks, küttesüsteemid ja kaugküte, jäätmed ning nende põletustehnoloogiad. Osalenud riigi energeetika arenguprogrammide koostamisel. Ajakirja Oil Shale toimetuskolleegiumi ja Eesti Soojustehnika Inseneride Seltsi liige. 93 teadusartiklit.[1]

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Teadusfondi ekspertkomisjoni liige 1999–2006; Eesti TA energeetika nõukogu asendusliige; Eesti Energia nõukogu liige, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi taastuvenergeetika nõukogu ja energiasäästu sihtprogrammi rakenduskomisjoni liige; ajakirja Oil Shale kolleegiumi liige; Eesti Soojustehnika-inseneride Seltsi (ESTIS) volikogu liige; soojustehnika-inseneride kutsekomisjoni liige; TTÜ mehaanikateaduskonna nõukogu liige; osalenud riigi energeetika arenguprogrammide koostamisel.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Harrastused ja huvialad[muuda | muuda lähteteksti]

Korvpall (Eesti meister[viide?] Tallinna Kalevi võistkonna koosseisus, esikohti on saanud Tallinna meistrivõistlustelt, Eesti ja Balti kõrgkoolide meistrivõistlustelt, veteranide meistrivõistlustelt); olnud tegev TTÜ spordiklubi juhatuses, TTÜ Kapas ja Sameko klubis, olnud Kapa klubi III president.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Laboratory investigations of high temperature corrosion of the boiler alloys under the impact of oil shale ash (kaasautor A. Ots). // Oil Shale 14 (1997) 3
  • Boiler conversion technologies to biofuels used in Estonia (kaasautor Ü. Kask). Würzburg, 1998
  • Probes for measuring heat transfer parameters and fouling intensity in boilers (kaasautorid A. Poobus, T. Tiikma). // Fuel 81 (2002) 14
  • New epoh in Estonian oil shale combustion technology // Oil Shale 21 (2004) 3
  • Potential of biomass fuels to substitute for oil shale in energy balance in Estonian energy sector (kaasautor). // Oil Shale 22 (2005) 4S
  • Biokütuste ja tuuleenergia alastest uuringutest Tallinna Tehnikaülikoolis (kaasautor) // Teadusmõte Eestis 4 (2007)
  • Composition of reed mineral matter and its behavior at combustion (kaasautorid Ü. Kask, L. Kask) Berlin, 2007

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.