Mälupulk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
Kasutatud de : USB-Stick ja USB-Massenspeicher |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Mälupulk''' ehk '''USB-pulk''' ([[inglise keel]]es ''USB flash drive'') on [[USB]]-pistikuga kokkuehitatud [[välkmälu]]seade. Kui esimesed USB-salvestid olid kuni 10 cm pikkuse pulga kujulised, siis juba 2010. aastail olid mõõtmed vähenenud sedavõrd, et [[kiip]] mahuks pistiku enda kesta. Mõõtmeid suurendatakse peamiselt käepärasema kasutamise eesmärgil. |
|||
'''Mälupulk''' on [[välkmälu]]l põhinev [[andmekandja]] ([[välismälu]]), mille korpus on enamasti [[Pulk|pulga]]kujuline ja mis ühendatakse [[arvuti]]ga või teiste seadmetega [[Universaalne järjestiksiin|USB-pordi]] kaudu. |
|||
[[Pilt:USB flash drive.jpg|pisi|Mälupulk]] |
|||
| ⚫ | Mälupulk on kaetud [[plast]]-, [[metall]]- või [[kummi]]kattega, nii et seda võib kanda taskus või näiteks [[võtmehoidja]] küljes. Ühenduspistik võib olla kaetud eemaldatava [[otsak]]uga, see võib olla ka kattesse lükatav ja välja tõmmatav, kuigi ka kaitsmata kujul on tema kahjustumine vähetõenäoline. Enamikul mälupulkadel on standardne A-tüüpi USB-pistik, aga leidub teistsuguseidki liideseid. Mälupulk saab voolu arvutist läbi USB-ühenduse. |
||
Mälupulka kasutatakse samal otstarbel nagu varem [[diskett]]i, kuid sellel on tunduvalt suurem salvestus- ja lugemiskiirus. Seade on disketist palju väiksem ja kergem, kaaludes enamasti alla 30 [[gramm|g]].<ref>[http://peripherals.about.com/od/removablestorage/f/USBFAQ.htm Frequently Asked Questions About USB Flash Drives]. Peripherals.about.com (2010-06-17). Retrieved on 2011-05-18.</ref> Alates leiutamisest on mälupulga andmemaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 1 terabaidini.<ref>{{cite web|last=Cuala|first=Angel|title=1TB flash drive unveiled at CES 2013, Kingston DataTraveler HyperX Predator 3.0, world’s largest capacity USB|url=http://www.batangastoday.com/1tb-flash-drive-unveiled-at-ces-2013-kingston-datatraveler-hyperx-predator-3-0-worlds-largest-capacity-usb/27170/|work=Batangas Today|accessdate=9.01.2013}}</ref> See on disketist vastupidavam ja töökindlam, sest temas pole liikuvaid osi. Andmekandja on üsna robustne ja peab vastu mehaanilisele survele, mis just mälupulka katki ei murra ega selle pistikut kahjusta. |
|||
Mälupulka kasutatakse andmesalvestina nagu varem [[diskett]]i, kuid sellel on palju suurem andmemahutavus ja [[andmeedastuskiirus]]. Seade on disketist palju väiksem ja kergem. Juba 2012. aastast on teada 20 × 15 × 3 mm suurune ja ja 2 g kaaluv mälupulk.<ref>{{cite web| url = http://stick-test.de/deonet-custom-micro-usb-stick-test/| title = Mini-USB-Stick Custom Micro von Deonet| date = 2012-01-08 | publisher = stick-test.de Redaktion| accessdate=2. detsember 2021}}</ref> |
|||
Mälupulgad on valmistatud valdavalt välkmäluga (FLASH-mäluga). Seetõttu pole mälupulgale võimalik salvestada lõpmatult palju kordi, ühe ja sama mälupiirkonna korduval ülekirjutamisel mälukiip kulub. Mälupulgale kirjutada või sealt andmeid kustutada võib uuematel mälupulkadel kuni sada tuhat korda, enne kui mälupulk töötamast lakkab. |
|||
== Tehnilised omadused == |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | [[Pilt:Usbkey internals.jpg|pisi|Mälupulga ehitus (umbes 2004. aastast)<br>1 – mälupulga [[pistik]], 2 – [[massmälu]] juhtseade, 3 – testimispunktid, 4 – [[välkmälu]]kiip, 5 – [[kristallostsillaator]], 6 – märgutuli, 7 – [[kirjutuskaitse]] lüliti (valikuline), 8 – teise välkmälu[[kiip|kiibi]] koht]] |
||
Mälupulgad kasutavad porditavat [[rakendustarkvara]] (ingl ''portable software''), näiteks [[Apache OpenOffice]] Portable, mis töötab ilma sobituse ja seadistuseta erinevates arvutites ja nendega seotud seadmetes. Näiteks võib kanda andmeid pulgalt arvuti kaudu mõnele välisele [[välismälu |välisele andmekandjale]] ja sealt edasi teisele arvutile. |
|||
Tänapäevased mälupulgad on [[USB 2.0]]-ga ühilduvad, kuid tänapäeva mälupulgad ei suuda kasutada selle maksimaalset andmeühenduskiirust 480 Mbit/s ehk 60 MB/s. Kiireimad tänapäeva mälupulgad kasutavad kahe kanali kontrollerit, kuid jäävad tehnilistes andmetes lubatust ikkagi märgatavalt aeglasemaks. |
|||
Mälupulkade eluea ja vastupidavuse kohta pole teada täpsemaid uuringuid. Tootjate teateil on salvestatud andmed kasutatavad vähemalt kümme aastat, seejuures lugemiseks teoreetiliselt piiramatul arvul ja kirjutamiseks garanteeritakse 100 tuhat kuni miljon tsüklit [[mälumoodul]]i kohta. Seepärast hoolitseb kontroller selle eest, et moodulite kirjutuskohti koormataks võimalikult ühtlaselt. |
|||
Andmevahetus mälupulga ja arvuti vahel võib toimuda olenevalt mälupulgast väga erineva kiirusega ja seda tuleks enne mälupulga ostmist kontrollida. Kiirusi ka esitatakse erinevalt: vahel on ühikuks megabait sekundis, vahel megabitt sekundis ja vahel optilise draivi kordne, näiteks 180× tähendab 180 korda 150 KiB/s. Tüüpilisel kiirel andmevahetusel toimub andmete lugemine kiirusega kuni 30 MB/s ja kirjutamine kuni 15 MB/s, umbes 20 korda kiiremini kui vana täiskiirusega mälupulga andmesidekiirusega, milleks on 12 Mbit/s ehk 1,5 MB/s. |
|||
| ⚫ | |||
Tingituna suurest nõudlusest mälupulkade järele võidakse neis kasutada madalama kvaliteediga mälukiipe kui [[mälukaart]]ides ja [[pooljuhtketas]]tes. Seepärast ei kasutata mälupulka andmete [[andmevarundus |varundamiseks]]. |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Mälupulki hakkasid [[2000]]. aastal müüma [[Singapur]]i ettevõte Trek Technology nime all ThumbDrive ja [[IBM]] nime all DiskOnKey. Viimase töötas välja [[Iisrael]]i ettevõte [[M-Systems]], kes seda ka tootis. DiskOnKey ilmus müügile [[15. detsember|15. detsembril]] 2000 ja selle maht oli esialgu 8 MB, üle 5 korra suurem kui [[ |
||
[[Andmeedastuskiirus]] sõltub USB-liidese versioonist, kuid jääb liidese kiirusest märksa väiksemaks, näiteks USB3.1 korral 10 Gbit/s asemel 5 Gbit/s. |
|||
Juba samal aastal tõi [[Lexar]] turule [[CompactFlash]] välkmälukaardi koos juurdekuuluva kaardi lugemis-kirjutamisseadmega ja mälupulgajuhtmega, mis kõrvaldas vajaduse mälupulga[[jaotur]]i järele. |
|||
.Mälupulgad on olnud enamast A-tüüpi pistikuga. Ühenduse loomiseks mobiilsete seadmetega on siis vaja kasutada üleminekukaablit, nt USB2 – Micro-USB, USB3 – USB-C. Tootvalikusse lisandub järjest tooteid, millel juba on väiksem pistik (Type-C) või on see kombinatsioonis A-tüübiga (Type-C + Type-A). |
|||
Kuni [[2005]]. aastani oli enamik toodetud [[lauaarvuti|laua]]- ja [[sülearvuti|sülearvuteid]] disketiseadmega, hiljem on sellest loobutud ja arvutil on üksnes USB-[[port|pordid]], sh mälupulga kasutamiseks. |
|||
== Kasutamine == |
|||
[[2002]]. aastal [[patent]]eeris [[Hiina]]s [[Shenzhen]]is asuv tarbeelektroonika ettevõte Netac Technology mälupulga, väites patendiavalduses, et leiutas selle juba [[1990. aastad|1990. aastate]] lõpus. Patent kehtib üksnes Hiinas. |
|||
Mälupulk võib lisaks [[massmälu]] funktsioonile täita mitmeid muid ülesandeid adapterina, samuti multimeediaseadmena:: |
|||
* USB-adapter mitut tüüpi [[mälukaart]]ide lugemiseks |
|||
* USB WiFi adapter |
|||
* adapter analoog- või digitaalraadio vastuvõtjana |
|||
*USB-vastuvõtja [[hiir (arvuti |)hiire]] ja [[Klaviatuur (infotehnoloogia) |klaviatuuriga]] juhtmevaba ühenduse loomiseks |
|||
* integreeritud sõrmejäljelugeja biomeetriliseks identimiseks |
|||
USB-pulga võib leida näiteks ka Šveitsi taskunoas. |
|||
Niihästi Trek Technology kui ka Netac Technology on püüdnud oma õigusi kohtus kaitsta. Trek võitis oma kodumaa Singapuri kohtus, kuid [[Suurbritannia]] kohus tühistas ühe Treki registreeritud patendi,<ref>[http://www.ipo.gov.uk/patent/p-decisionmaking/p-challenge/p-challenge-decision-results/p-challenge-decision-results-bl?BL_Number=O/318/06 Patent decision to a portable data storage device which can be connected to the USB port of a computer.]</ref> kui M-System seda soovis. Netac on kohtusse kaevanud enamiku maailma suuremaid mälupulgatootjaid (PNY Technologies, Lenovo, aigo, [[Sony]], Acer ja Tai Guen Enterprise), kuid pole väljaspool Hiinat veel ühtki protsessi võitnud. |
|||
<gallery perrow="6"> |
|||
| ⚫ | |||
Crystal128-usb-pendrive-unmount.svg|Rõhtsasse pessa asetamisel jääb USB-sümbol ülespoole |
|||
2010. aastal toodeti kuni 256-gigabaidiseid mälupulki. 2018. aastal olid levinumad 8–32-gigabaidised mälupulgad, ent toodeti ka 2-terabaidiseid mälupulki. |
|||
USB_Flash_Drive_Super_Talent_Pico-C.jpg|Eriti kompaktne (raamita) mälupulk (kogupikkus 31 mm) |
|||
USB Drive Open.jpg|Mälupulga sisevaade: vasakul [[välkmälu]] [[kiip]] ja paremal [[kontroller]]i kiip |
|||
Datenlogger Feuchte, Temperatur, USB-Stick.jpg|Temperatuuri ja niiskuse USB-registraator (andmeloger) |
|||
Txp OTG Dual USB Flash Drive .jpg|Mälupulk Micro-USB- ja A-tüüpi pistikuga |
|||
MicroSDFDrive.JPG|MicroSD-kaardi lugejaga USB-pulk |
|||
DVB-T-Stick.jpg|[[DVB-T]]-vastuvõtja (antenniks pikendusjuhe |
|||
YubiKey.jpg|Kasutajat identiv USB-pulk |
|||
AVM FRITZ!WLAN USB Stick v1.1.jpg|WiFi USB-pulk |
|||
Silvercrest Funkmaus.jpg|Juhtmevaba hiire USB-vastuvõtja |
|||
</gallery> |
|||
| ⚫ | |||
==Kasutusvaldkonnad== |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Mälupulki hakkasid [[2000]]. aastal müüma [[Singapur]]i ettevõte Trek Technology nime all ThumbDrive ja [[IBM]] nime all DiskOnKey. Viimase töötas välja [[Iisrael]]i ettevõte [[M-Systems]], kes seda ka tootis. DiskOnKey ilmus müügile [[15. detsember|15. detsembril]] 2000 ja selle maht oli esialgu 8 MB, üle 5 korra suurem kui senisel kaasaskantaval andmekandjal ümbtrikkettal ehk [[diskett |disketil]](1,44 MB). |
||
===Isiklike andmete transport=== |
|||
Kõige enam on levinud mälupulkade kasutamine isiklike andmete (näiteks dokumentide, videote ja piltide) säilitamisel ja transportimisel. |
|||
===Operatsioonisüsteemide mällu laadimine === |
|||
Tänapäeva [[operatsioonisüsteem]]id pöörduvad mälupulga poole samamoodi nagu [[kõvaketas|kõvaketta]] poole, nii et {{kas|arvutil on täielik kontroll selle üle, kuhu [[teave]] salvestatakse}}.{{lisa viide}} Elektriliselt ümberprogrammeeritavasse püsimällu kirjutamine ja sealt kustutamine toimub sarnaselt diskettide ja kõvakettaga. |
|||
===Audiomängijad=== |
|||
Paljudele odavatele [[MP3-mängija]]tele on lisatud täiendav [[tarkvara]] ja aku standardse mälupulga mikroprotsessori juhtimise jaoks, nii et seda saab kasutada [[muusika]] [[dekooder|dekoodr]]ina. Enamikku nendest MP3-mängijatest saab kasutada hariliku mälupulgana mis tahes tüüpi failide salvestamiseks.<ref>[http://www.olympusamerica.com/files/oima_cckb/VN-801PC_Instructions_EN.pdf From the manual for a typical digital voice recorder]: "Apart from using this unit as a recorder, you can use it as an external memory for your computer, as an external storage device."</ref> |
|||
==Plussid ja miinused== |
|||
===Tugevad küljed=== |
|||
Mälupulgad kasutavad vähe voolu, neil puuduvad liikuvad osad ning nad on mõõtmetelt tavaliselt üpris väikesed. Mälupulgale salvestatud andmed on kaitstud mehaanilise põrumise, magnetväljade, kriimustuste ja tolmu eest. See teeb mälupulgad sobivaks andmete transportimiseks ühest kohast teise ning võimaldab vajalike andmete käepärast olemise. |
|||
Mälupulkade mahutavust hakkas kiiresti kasvama ja seda peaaegu püsival hinnatasemel. 2010. aastal toodeti juba kuni 256-gigabaidiseid mälupulki ja 2017. aastal jõuti 2 [[terabait |terabaidini]]. 2020. aastate algul on kõige laiemalt kasutusel mälupulgad mahutavusega 16 [[gigabait |GB]] kuni 128 GB. |
|||
===Nõrgad küljed=== |
|||
Mälupulkade piiratud kirjutamise ja kustutamise kordi tasub meeles pidada, kui pulka kasutatakse operatsioonisüsteemi või mõne rakenduse käitamisel. Võrreldes pöörlevate ketastega ei anna mälupulk mingit hoiatust (kiiruse langus, müra jne) rikkiminemise kohta. |
|||
Suurema mahutavusega mälupulgad on kallimad kui sama mahutavusega kõvakettad. |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 6. detsember 2021, kell 12:11
Mälupulk ehk USB-pulk (inglise keeles USB flash drive) on USB-pistikuga kokkuehitatud välkmäluseade. Kui esimesed USB-salvestid olid kuni 10 cm pikkuse pulga kujulised, siis juba 2010. aastail olid mõõtmed vähenenud sedavõrd, et kiip mahuks pistiku enda kesta. Mõõtmeid suurendatakse peamiselt käepärasema kasutamise eesmärgil.
Mälupulk on kaetud plast-, metall- või kummikattega, nii et seda võib kanda taskus või näiteks võtmehoidja küljes. Ühenduspistik võib olla kaetud eemaldatava otsakuga, see võib olla ka kattesse lükatav ja välja tõmmatav, kuigi ka kaitsmata kujul on tema kahjustumine vähetõenäoline. Enamikul mälupulkadel on standardne A-tüüpi USB-pistik, aga leidub teistsuguseidki liideseid. Mälupulk saab voolu arvutist läbi USB-ühenduse.
Mälupulka kasutatakse andmesalvestina nagu varem disketti, kuid sellel on palju suurem andmemahutavus ja andmeedastuskiirus. Seade on disketist palju väiksem ja kergem. Juba 2012. aastast on teada 20 × 15 × 3 mm suurune ja ja 2 g kaaluv mälupulk.[1]
Tehnilised omadused
1 – mälupulga pistik, 2 – massmälu juhtseade, 3 – testimispunktid, 4 – välkmälukiip, 5 – kristallostsillaator, 6 – märgutuli, 7 – kirjutuskaitse lüliti (valikuline), 8 – teise välkmälukiibi koht
Mälupulgad kasutavad porditavat rakendustarkvara (ingl portable software), näiteks Apache OpenOffice Portable, mis töötab ilma sobituse ja seadistuseta erinevates arvutites ja nendega seotud seadmetes. Näiteks võib kanda andmeid pulgalt arvuti kaudu mõnele välisele välisele andmekandjale ja sealt edasi teisele arvutile.
Mälupulkade eluea ja vastupidavuse kohta pole teada täpsemaid uuringuid. Tootjate teateil on salvestatud andmed kasutatavad vähemalt kümme aastat, seejuures lugemiseks teoreetiliselt piiramatul arvul ja kirjutamiseks garanteeritakse 100 tuhat kuni miljon tsüklit mälumooduli kohta. Seepärast hoolitseb kontroller selle eest, et moodulite kirjutuskohti koormataks võimalikult ühtlaselt.
Tingituna suurest nõudlusest mälupulkade järele võidakse neis kasutada madalama kvaliteediga mälukiipe kui mälukaartides ja pooljuhtketastes. Seepärast ei kasutata mälupulka andmete varundamiseks.
Andmeedastuskiirus sõltub USB-liidese versioonist, kuid jääb liidese kiirusest märksa väiksemaks, näiteks USB3.1 korral 10 Gbit/s asemel 5 Gbit/s.
.Mälupulgad on olnud enamast A-tüüpi pistikuga. Ühenduse loomiseks mobiilsete seadmetega on siis vaja kasutada üleminekukaablit, nt USB2 – Micro-USB, USB3 – USB-C. Tootvalikusse lisandub järjest tooteid, millel juba on väiksem pistik (Type-C) või on see kombinatsioonis A-tüübiga (Type-C + Type-A).
Kasutamine
Mälupulk võib lisaks massmälu funktsioonile täita mitmeid muid ülesandeid adapterina, samuti multimeediaseadmena::
- USB-adapter mitut tüüpi mälukaartide lugemiseks
- USB WiFi adapter
- adapter analoog- või digitaalraadio vastuvõtjana
- USB-vastuvõtja )hiire ja klaviatuuriga juhtmevaba ühenduse loomiseks
- integreeritud sõrmejäljelugeja biomeetriliseks identimiseks
USB-pulga võib leida näiteks ka Šveitsi taskunoas.
-
Rõhtsasse pessa asetamisel jääb USB-sümbol ülespoole -
Eriti kompaktne (raamita) mälupulk (kogupikkus 31 mm) -
-
Temperatuuri ja niiskuse USB-registraator (andmeloger) -
Mälupulk Micro-USB- ja A-tüüpi pistikuga -
MicroSD-kaardi lugejaga USB-pulk -
DVB-T-vastuvõtja (antenniks pikendusjuhe -
Kasutajat identiv USB-pulk -
WiFi USB-pulk -
Juhtmevaba hiire USB-vastuvõtja
Ajalugu
Mälupulki hakkasid 2000. aastal müüma Singapuri ettevõte Trek Technology nime all ThumbDrive ja IBM nime all DiskOnKey. Viimase töötas välja Iisraeli ettevõte M-Systems, kes seda ka tootis. DiskOnKey ilmus müügile 15. detsembril 2000 ja selle maht oli esialgu 8 MB, üle 5 korra suurem kui senisel kaasaskantaval andmekandjal ümbtrikkettal ehk disketil(1,44 MB).
Mälupulkade mahutavust hakkas kiiresti kasvama ja seda peaaegu püsival hinnatasemel. 2010. aastal toodeti juba kuni 256-gigabaidiseid mälupulki ja 2017. aastal jõuti 2 terabaidini. 2020. aastate algul on kõige laiemalt kasutusel mälupulgad mahutavusega 16 GB kuni 128 GB.
Viited
- ↑ "Mini-USB-Stick Custom Micro von Deonet". stick-test.de Redaktion. 8. jaanuar 2012. Vaadatud 2. detsember 2021.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: USB flash drives |
| Põhikomponendid |  | |
|---|---|---|
| Sisendseadmed | ||
| Väljundseadmed | ||
| Andmekandjad | ||
| Siinid | ||
| Lisaseadmed | ||