DVB-T

Allikas: Vikipeedia

DVB-T (Digital Video Broadcast – Terrestrial 'Digitaalne Videosaade – Maapealne') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealse levivõrgu kaudu samadel sagedusaladel nagu analoogtelevisiooni puhulgi.

DVB-T pole ühilduv kaabeltelevisioonivõrkudes kasutatava DVB-C standardiga: kuigi kasutatavad sageduskanalid on kattuvad, on signaali modulatsiooniskeem ja veaparanduskood erinevad.

Geograafiline jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maapealse digitelevisiooni standardid: Riigid, kus on kasutuses DVB-T, on märgitud sinisega.

DVB-T standard on kasutusel kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis, lisaks suures osas Aasiast, kogu Austraalias ja Kesk-Ameerikas. Ülejäänud Ameerikas, Jaapanis, Koreas ja Hiinas on samaks tarbeks kasutusel teised standardid (ATSC, DMB-T, ISDB-T), mis pole ühilduvad DVB-T-ga ega ka omavahel.

Ühisnimena neile erinevatele ja omavahel mitteühilduvatele standarditele on kasutusel nimetus maapealne digitaaltelevisioon (DTT, Digital Terrestrial Television).

Eelised analoogtelevisiooni ees[muuda | redigeeri lähteteksti]

DVB-T olulised eelised analoogtelevisiooni ees:

  • samas sagedusalas kümme korda suurema programmide arvu edastamise võimalus ühtse paketina, mida nimetatakse multipleksiks (programmide kimp, inglise k multiplex ehk mux, soome k kanavanippu),
  • sama suure vastuvõtupiirkonna tagamiseks kuni 20 korda väiksemat saatevõimsust nõudvad saatjad,
  • elektroonse telekava (EPG), mitmekanalilise heli, ruumilise heli ning krüpteeritud programmide edastamise võimalus ja analoogtelevisioonile omaste häirete puudumine (kõrvalkujutised "lumesadu" jne).

Ka on võimalik teatud tingimuste täitmisel mitme kõrvutise saatja töötamine samal sagedusel, kus saatjad enam ei sega teineteist, vaid vastupidi, täiendavad (SFN – Single Frequency Network). Nii saab vähese kuluga paigaldada raadiolevi poolest keerulistesse kohtadesse põhisaatjaga samal sagedusel töötavaid täite- ehk abisaatjaid, mida on ka Eestis viimasel ajal tehtud.

Lisaks saab DVB-T multipleksides koos teleprogrammidega edastada ka raadioprogramme ning interneti vahendusel kasutatava hübriidtelevisiooni (HbbTV) teenuseid.

Miinused võrreldes analoogtelevisiooniga[muuda | redigeeri lähteteksti]

DVB-T kanalite liigsel pakkimisel halveneb pildikvaliteet, mis on eriti märgatav kiiresti muutuva kujutisega kaadrite puhul. Kui analoogtelevisiooni on nõrga signaali puhul ka n.-ö läbi lume võimalik vaadata, siis ebapiisava signaalitugevuse või halva signaalikvaliteedi korral digitaaltelevisiooni vastuvõtt katkeb.

DVB-T Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis opereerib DVB-T võrke AS Levira. Kasutuses on 5 üleriigilist ja 1 mandriosa katvat DVB-T võrku – multipleksi:

  • MUX1 edastab tasuta vastuvõetavaid kodumaiseid kanaleid ning see levib kõikjal Eesti territooriumil[1]. Juuni 2015 seisuga on nendeks ETV, ETV2, TallinnaTV, Kanal2, TV3 ja TasutaTV promo, mis on ühtlasi ka hübriidtelevisiooni avaleheküljeks.
  • MUX2 ja MUX3 on firma AS Starman kasutuses, kes edastab nendes tasulist kuni 30 teleteenusega kanalipaketti (ZUUMtv), mille vastuvõtuks on vajalik teenusepakkuja Conax-vaatajakaart krüpteeritud teenuste avamiseks. Need multipleksid levivad suuremas osas Eestist. Erandite hulka kuuluvad Hiiumaa põhja-, kesk- ja lääneosa, Ruhnu, Sõrve ning Lihula, Märjamaa, Vihula ümbrused ja üksikud teised piirkonnad.[2]
  • MUX4 ja MUX6 koos MUX7-ga käivitati ametlikult 2012. aasta lõpus. Neljas MUX edastab tasuta vastuvõetavat rahvusvahelist uudistekanalit France24. MUX4 levib ainult Eesti mandriosas. Kuuendal MUXil toimusid kodeeritud testid. 19. juunil 2015 taaskäivitati MUX6 leviala ulatuse testideks, et võtta see augusti keskpaigast kasutusele TV3 edastamiseks[3].
  • MUX7 töötab DVB-T2 saatestandardiga (vt. allpool) ja pole esimese põlvkonna DVB-T vastuvõtjatega vastuvõetav.
  • MUX1, MUX4 ning MUX7 asuvad telekanalid edastavad hübriidtelevisiooni (HbbTV)[4] lähtesignaali.

Tulevikus on võimalik avada veel MUX8 UHF-sagedusalas (detsimeeterlainealas) ja MUX9 ning MUX10 VHF III sagedusalas (meeterlainealas).

Kõik Eesti DVB-T saatevõrkude kaudu edastatavad televisiooniprogrammid kasutavad MPEG4 AVC (H.264) videopakkimisalgoritmi.

DVB-T2[muuda | redigeeri lähteteksti]

DVB-T edasiarendus on DVB-T2, mille vastuvõtuks võib olla vajalik uut tüüpi antenn, kuna DVB-T2 puhul võivad horisontaalselt ja vertikaalselt polariseeritud signaalikomponendid esineda samaaegselt. Seni pole mõlema polarisatsiooni koosedastamist rakendatud.

DVB-T2 on alates 2010. aasta lõpust kasutusele võetud mitmes Euroopa riigis, näiteks Inglismaal, Soomes, Rootsis, Itaalias, Venemaal.

Eestis tehti esimesed testedastused Tallinnas 2010. a alguses – Teletornist[5] ning Kristiina tänava mastist[6], ametlikult käivitati üle-eestiline (v.a. Saare- ja Hiiumaal) DVB-T2 multipleks 2012. aasta detsembris. Aprillis 2013 lisandus Orissaare saatja Saaremaal.

MUX7 edastab Eesti Televisiooni ETV1 programmi 1080i/50-saatestandardile ülesskaleeritud kõrglahutusega versiooni.

DVB-T ja DVB-T2 Soomes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soomes opereerivad maapealse digitaaltelevisiooni võrke Digita Oy, DNA OY ja Anvia OY. UHF-sagedusalas edastab Digita DVB-T süsteemis A-, B-, C- ja E-mux’i ning DVB-T2 süsteemis D- ja H-mux’i, Anvia kasutuses on F- ja G-mux. DNA opereerib VHF-A, VHF-B ja VHF-C mux’i meeterlainealas. Anvia ja DNA kasutavad ainult DVB-T2 edastusstandardit.

  • MUX A on reserveeritud Yleisradio Oy 4 tele- ja 3 raadioprogrammi kasutusse. Samuti edastatakse Rootsi SVT WORLD programmi, mis jagab saateaega YLE FEMiga. Lisaks neile kanalitele levib selles muksis 2 kommertskanalit.
  • MUX B, MUX C, MUX E, MUX D, MUX H, VHF-A, VHF-B, VHF-C on kommertskasutuses vastavalt ringhäälingulubadele.
  • MUX F ja MUX G hetkel saateid ei edasta.
  • MUX H on kasutuses HbbTV ehk hübriidtelevisiooni testplatvormina, edastades TV Etusivu nimelist teenust. Samuti on eetris 6 telekanalit[7].

MUX H ja VHF-A sisaldavad vastavalt osade või kõigi Yleisradio teleprogrammide kõrglahutusformaadis ja Dolby ruumiheliga versioone.

Maksulised kanalid on krüpteeritud Conaxiga.

Kõik Espoo saatejaamast detsimeeteralal edastatavad programmid on heade vastuvõtutingimuste korral vastuvõetavad ka Põhja-Eestis.[8] Digita DVB-T2 saatjad (MUX D ja MUX H) leviulatus on ülejäänud muksidega võrreldes tunduvalt suurem. Madalates mobiiltelefonside mastides asuvate meeterlainesaatjate signaal üle Soome lahe tavaoludes ei levi.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]