DVB-T

Allikas: Vikipeedia

DVB-T (Digital Video Broadcast – Terrestrial 'Digitaalne Videosaade – Maapealne') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealse levivõrgu kaudu samadel sagedusaladel nagu analoogtelevisiooni puhulgi.

DVB-T pole ühilduv kaabeltelevisioonivõrkudes kasutatava DVB-C standardiga: kuigi kasutatavad sageduskanalid on kattuvad, on signaali modulatsiooniskeem ja veaparanduskood erinevad.

Geograafiline jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Maapealse digitelevisiooni standardid: Riigid, kus on kasutuses DVB-T, on märgitud sinisega.

DVB-T standard on kasutusel kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis, lisaks suures osas Aasiast, kogu Austraalias ja Kesk-Ameerikas. Ülejäänud Ameerikas, Jaapanis, Koreas ja Hiinas on samaks tarbeks kasutusel teised standardid (ATSC, DMB-T, ISDB-T), mis pole ühilduvad DVB-T-ga ega ka omavahel.

Ühisnimena neile erinevatele ja omavahel mitteühilduvatele standarditele on kasutusel nimetus maapealne digitaaltelevisioon (DTT, Digital Terrestrial Television).

Eelised analoogtelevisiooni ees[muuda | muuda lähteteksti]

DVB-T olulised eelised analoogtelevisiooni ees:

  • samas sagedusalas kümme korda suurema programmide arvu edastamise võimalus ühtse paketina, mida nimetatakse multipleksiks (programmide kimp, inglise k multiplex ehk mux, soome k kanavanippu),
  • sama suure vastuvõtupiirkonna tagamiseks kuni 20 korda väiksemat saatevõimsust nõudvad saatjad,
  • elektroonse telekava (EPG), mitmekanalilise heli, ruumilise heli ning krüpteeritud programmide edastamise võimalus ja analoogtelevisioonile omaste häirete puudumine (kõrvalkujutised, "lumesadu" jne).

Ka on võimalik teatud tingimuste täitmisel mitme kõrvutise saatja töötamine samal sagedusel, kus saatjad enam ei sega teineteist, vaid vastupidi, täiendavad (SFN – Single Frequency Network). Nii saab vähese kuluga paigaldada raadiolevi poolest keerulistesse kohtadesse põhisaatjaga samal sagedusel töötavaid täite- ehk abisaatjaid, mida on ka Eestis viimasel ajal tehtud.

Lisaks saab DVB-T multipleksides koos teleprogrammidega edastada ka raadioprogramme ning interneti vahendusel kasutatava hübriidtelevisiooni (HbbTV) teenuseid.

Miinused võrreldes analoogtelevisiooniga[muuda | muuda lähteteksti]

DVB-T kanalite liigsel pakkimisel halveneb pildikvaliteet, mis on eriti märgatav kiiresti muutuva kujutisega kaadrite puhul. Kui analoogtelevisiooni on nõrga signaali puhul ka n.-ö läbi lume võimalik vaadata, siis ebapiisava signaalitugevuse või halva signaalikvaliteedi korral digitaaltelevisiooni vastuvõtt katkeb.

DVB-T Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis opereerib DVB-T võrke AS Levira. Kasutuses on viis üleriigilist ja üks mandriosa katvat DVB-T võrku – multipleksi:[1]

  • MUX1 ja MUX6 edastavad tasuta vastuvõetavaid kodumaiseid põhikanaleid. 01. augusti 2017 seisuga on nendeks ETV, ETV2, TallinnaTV, ETV+, France24 ja TasutaTV infokanal, mis on ühtlasi ka hübriidtelevisiooni sisu avaleheks. MUX1 levib kõikjal Eesti territooriumil[2], MUX6 leviulatus on umbes 94 protsenti Eesti territooriumist[3].
  • MUX2, MUX3 ja osaliselt MUX6 ning MUX1 on firma AS Starman kasutuses, kes edastab nendes tasulist 32 teleteenusega kanalipaketti (Üle Õhu TV ehk vana nimega ZUUMtv), mille vastuvõtuks on vajalik teenusepakkuja Conax-vaatajakaart krüpteeritud teenuste avamiseks. MUX2 ja MUX3 multipleksid levivad suuremas osas Eestist. Erandite hulka kuuluvad Hiiumaa põhja-, kesk- ja lääneosa, Ruhnu, Sõrve ning Lihula, Märjamaa, Vihula ümbrused ja üksikud teised piirkonnad.[4]
  • MUX4 ja MUX6 koos MUX7-ga käivitati ametlikult 2012. aasta lõpus. MUX4 leviala hõlmas ainult Eesti mandriosa, edastades ühte telekanalit, MUX6 oli kasutuses ajutisteks testideks ja HD-ülekanneteks. MUX4 kasutamine lõpetati juulis 2015, kui taaskäivitati MUX6.
  • MUX7 töötab DVB-T2 saatestandardiga (vt. allpool) ja pole esimese põlvkonna DVB-T vastuvõtjatega vastuvõetav.
  • MUX1, MUX6 ning MUX7 asuvad telekanalid edastavad hübriidtelevisiooni (HbbTV)[5] lähtesignaali.

Kõik eelpool nimetatud multipleksid töötavad detsimeeterlainealas, sageduskanalid 21 - 52. Tulevikus on võimalik avada veel MUX5 UHF-sagedusalas (detsimeeterlainealas) ja üks üleriigiline ning üks regionaalne multipleks VHF III sagedusalas (meeterlainealas).

Kõik Eesti DVB-T saatevõrkude kaudu edastatavad televisiooniprogrammid kasutavad MPEG4 AVC (H.264) videopakkimisalgoritmi. Rahvusringhäälingu (ERR) telekanalid ja osa Üle Õhu TV tasulisi kanaleid edastab valitavaid DVB-subtiitreid.

DVB-T2[muuda | muuda lähteteksti]

DVB-T edasiarendus on DVB-T2, mis kasutab efektiivsemat modulatsioonimeetodeid parendatud veakorrektsiooniga. Olenevalt modulatsiooniparameetritest võib efektiivsuse kasv olla kuni 67% võrreldes DVB-T süsteemiga.

DVB-T2 on alates 2010. aasta lõpust kasutusele võetud mitmes Euroopa riigis, näiteks Inglismaal, Soomes, Rootsis, Itaalias, Venemaal.

Eestis tehti esimesed testedastused Tallinnas 2010. a alguses Teletornist[6], ametlikult käivitati üle-eestiline (v.a. Saare- ja Hiiumaal) DVB-T2 multipleks 2012. aasta detsembris. Aprillis 2013 lisandus Orissaare saatja Saaremaal.

MUX7 edastab Eesti Televisiooni ETV HD ja ETV2 HD programme 1080i/50 kõrglahutusstandardiga.

DVB-T ja DVB-T2 Soomes[muuda | muuda lähteteksti]

Soomes opereerivad maapealse digitaaltelevisiooni võrke Digita Oy, DNA OY ja Anvia OY. UHF-sagedusalas edastab Digita DVB-T süsteemis A-, C- ja E-muksi ning DVB-T2 süsteemis B- ja F-muksi, Anvia kasutuses on lokaalne muks Loode-Soomes. DNA opereerib VHF-A, VHF-B ja VHF-C mux’i meeterlainealas. DNA kasutab ainult DVB-T2 edastusstandardit.

  • MUX A on reserveeritud Yleisradio Oy 3 teleprogrammi kasutusse. Lisaks neile kanalitele levib selles muksis mitu kommertskanalit, sealhulgas MTV3 ja Nelonen.
  • ülejäänud muksid on kommertskasutuses vastavalt ringhäälingulubadele. Kõik koodivabad kanalid on DVB-T süsteemiga muksides, tasulised kanalid ainult DVB-T2 muksides.
  • MUX D hetkel saateid ei edasta.
  • MUX A on kasutuses HbbTV ehk hübriidtelevisiooni testplatvormina, edastades Estradi nimelist teenust.

Mux VHF-A sisaldab kõigi Yleisradio teleprogrammide kõrglahutusformaadis ja Dolby ruumiheliga versioone koodivabalt. Digita võrgus lõppes YLE HD-kanalite edastamine 1. jaanuaril 2016. aastal.

Maksulised kanalid on krüpteeritud Conaxiga.

Kõik Espoo saatejaamast detsimeeteralal edastatavad programmid on heade vastuvõtutingimuste korral vastuvõetavad ka Põhja-Eestis.[7] Madalates mobiiltelefonside mastides asuvate meeterlainesaatjate signaal üle Soome lahe tavaoludes ei levi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]