Pärnu jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Pärnu jõgi
	Pärnu jõgi vaadatuna Tori sillalt Pärnu jõgi vaadatuna Tori sillalt
Lähe	Roosna-Alliku Allikajärv 59° 1′ 35″ N, 25° 41′ 48″ E
Suubub	Pärnu laht 58° 22′ 38″ N, 24° 28′ 34″ E
Valgla maad	Eesti, Läti
Valgla pindala	6837 km²
Pikkus	144 km
Langus	76,2 m
Lang	0,53 m/km
Parempoolsed lisajõed	Reopalu jõgi, Lintsi jõgi, Mädara jõgi, Käru jõgi, Vändra jõgi, Sauga jõgi
Vasakpoolsed lisajõed	Vodja jõgi, Esna jõgi, Prandi jõgi, Aruküla jõgi, Navesti jõgi, Kurina jõgi, Reiu jõgi

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 28. oktoober 2020, kell 20:46

Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km).

Pärnu jõe suurde valglasse kuulub umbes 16% Eesti pindalast.

Loodus

Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte.

Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga, vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi, Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu.

Toris paljandub jõe kaldal Devoni liivakivi (Tori põrgu).

Pärnu jõe möödumisel Türi linnast asub Pärnu jõe saare kaitseala.

Pärnu jõgi saavutab oma suurima laiuse Pärnu linnas, olles kuni 320 meetri laiune.^[viide?](mõõtmiskoht?)

Jõel asus Sindi pais, mis valmis 1834. aastal. Mitmel korral ümber ehitatud paisu lammutamisega tehti algust 2018. aastal ning selle asemel rajatakse tehiskärestik.^[2]

Ajalugu

Pärnu jõe kaldailt on leitud rohkesti kiviaegseid esemeid, peamiselt kivikirveid ja -talbu, alamjooksult jõepõhjast luuesemeid.

Sindi lähedal Pulli külas on 2–3 m paksuse settekihi alt avastatud Eesti vanima teadaoleva asula jäänused. Umbes 8900 eKr, Kunda kultuuri ajal, elas seal küttijaid ja kalastajaid. Kaevamistel on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, kõõvitsaid, nuge jm. esemeid ning põdra-, kopra-, karu-, linnu- ja kalaluid. Samuti on jõe äärest leitud Sindi-Lodja asulakohad, mis on umbes 1500 aastat nooremad kui Pulli.

Jõge on esmakordselt mainitud kuulsa Araabia geograafi Muḩammad al-Idrīsī poolt 1154. aastal välja antud maailmakaardil Tabula Rogeriana kui nahr bernu (araabia keeles 'Bernu jõgi').

Keskajal nimetati Pärnu jõe alamjooksu Emajõeks (1227 Mater Aquarum, Embeke), 1627 Pernaw. Asjaolu, et Suur Emajõgi ja Pärnu jõgi on muinas- ja keskajal kandnud ühte ja sedasama nime, on peetud üheks tõendiks sellest, et keskajal võis eksisteerida Pärnu–Viljandi–Tartu veetee.

Piirangud

Pärnu jõestikus on lõhe ja meriforelli püük keelatud 2019 aastal 31.detsembrini.

Uurimisest

2019. aastal avaldas rühm teadlasi kirjutise, mille peateemaks on jõe vana säng suubumisel Pärnu lahte.^[3]^[4]

Pilte

Päikesetõus Pärnu jõel
Jändja puumassivabriku tamm Pärnu jõel
Pärnu jõgi Toris
Jõgi Tori põrgu juures
Pärnu jõgi Toris
Pärnu jõgi Kurgjal
Jõgi Laupa külas
Veskisilla
Pärnu jõgi Sindis
Pärnu jõgi Pärnus
Mädara jõgi suubumas Pärnu jõkke

Vaata ka

Viited

↑ Keskkonnaregister, vaadatud 17.01.2018.
↑ "Algasid Sindi paisu lammutustööd" ERR, 8. oktoober 2018
↑ Triine Nirgi, Alar Rosentau, Hando-Laur Habicht, Tiit Hang, Tõnno Jonuks, Argo Jõeleht, Kersti Kihno, Aivar Kriiska, Mario Mustasaar, Jan Risberg, Sten Suuroja, Peeter Talviste, Hannes Tõnisson, First Published August 7, 2019, Holocene relative shore-level changes and Stone Age palaeogeography of the Pärnu Bay area, eastern Baltic Sea
↑ 26. august 2019, Triine Nirgi, Pärnu jõe saladus

Välislingid

Pärnu jõe jõgikond ja üleujutusalad Estonica
Urmas Lekk, Toomas Kalda: Pärnu jõgi, 2007, Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus, keskkonnaamet.ee^{[katkine link]}

[1] Keskkonnaregister, vaadatud 17.01.2018.

[2] "Algasid Sindi paisu lammutustööd" ERR, 8. oktoober 2018

[DOI_ORG_0959683619865603-3] Triine Nirgi, Alar Rosentau, Hando-Laur Habicht, Tiit Hang, Tõnno Jonuks, Argo Jõeleht, Kersti Kihno, Aivar Kriiska, Mario Mustasaar, Jan Risberg, Sten Suuroja, Peeter Talviste, Hannes Tõnisson, First Published August 7, 2019, Holocene relative shore-level changes and Stone Age palaeogeography of the Pärnu Bay area, eastern Baltic Sea

[2019_08_26_EESTIGEOLOOG-4] 26. august 2019, Triine Nirgi, Pärnu jõe saladus

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 Jõgi saab alguse [[Pandivere kõrgustik]]ult Roosna-Alliku allikaist ([[Roosna-Alliku Allikajärv]]est), voolab edelasse. Jõe [[ülemjooks]] asub [[Kesk-Eesti tasandik]]ul, [[keskjooks]] [[Kõrvemaa]] lõunaosas ja [[Pärnu madalik]]ul ning [[alamjooks]] Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt [[Pärnu laht]]e.
-Parempoolsed [[lisajõgi|lisajõed]] on (lähtest alates) [[Reopalu jõgi|Reopalu]], [[Lintsi jõgi|Lintsi]], [[Mädara jõgi|Mädara]], [[Käru jõgi|Käru]], [[Vändra jõgi|Vändra]] ja [[Sauga jõgi|Sauga]],peenis  vasakpoolsed lisajõed [[Vodja jõgi|Vodja]], [[Esna jõgi|Esna]], [[Prandi jõgi|Prandi]], [[Aruküla jõgi|Aruküla]], [[Navesti jõgi|Navesti]], [[Kurina jõgi|Kurina]] ja [[Reiu jõgi|Reiu]].
+Parempoolsed [[lisajõgi|lisajõed]] on (lähtest alates) [[Reopalu jõgi|Reopalu]], [[Lintsi jõgi|Lintsi]], [[Mädara jõgi|Mädara]], [[Käru jõgi|Käru]], [[Vändra jõgi|Vändra]] ja [[Sauga jõgi|Sauga]], vasakpoolsed lisajõed [[Vodja jõgi|Vodja]], [[Esna jõgi|Esna]], [[Prandi jõgi|Prandi]], [[Aruküla jõgi|Aruküla]], [[Navesti jõgi|Navesti]], [[Kurina jõgi|Kurina]] ja [[Reiu jõgi|Reiu]].
 [[Tori]]s [[Paljandumine|paljandub]] jõe kaldal [[Devon]]i [[liivakivi]] ([[Tori põrgu]]).
@@ 35. rida: / 35. rida: @@
 Pärnu jõe kaldailt on leitud rohkesti [[kiviaeg]]seid esemeid, peamiselt [[kivikirves|kivikirveid]] ja -[[talb]]u, alamjooksult jõepõhjast [[luu (materjal)|luu]]esemeid.
-[[Sindi]] lähedal [[Pulli küla]]s on 2–3 m peenis  paksuse settekihi alt avastatud [[Pulli asula|Eesti vanima teadaoleva asula]] jäänused. Umbes 8900 eKr, [[Kunda kultuur]]i ajal, elas seal küttijaid ja kalastajaid. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Kaevamistel]] on leitud [[tulekivi]]st ja luust [[nooleots]]i, [[kõõvits]]aid, [[nuga|nuge]] jm. esemeid ning [[põder|põdra]]-, [[kobras|kopra]]-, [[karu]]-, [[linnud|linnu]]- ja [[kalad|kala]]luid. Samuti on jõe äärest leitud [[Sindi-Lodja asulakohad]], mis on umbes 1500 aastat nooremad kui Pulli.
+[[Sindi]] lähedal [[Pulli küla]]s on 2–3 m paksuse settekihi alt avastatud [[Pulli asula|Eesti vanima teadaoleva asula]] jäänused. Umbes 8900 eKr, [[Kunda kultuur]]i ajal, elas seal küttijaid ja kalastajaid. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Kaevamistel]] on leitud [[tulekivi]]st ja luust [[nooleots]]i, [[kõõvits]]aid, [[nuga|nuge]] jm. esemeid ning [[põder|põdra]]-, [[kobras|kopra]]-, [[karu]]-, [[linnud|linnu]]- ja [[kalad|kala]]luid. Samuti on jõe äärest leitud [[Sindi-Lodja asulakohad]], mis on umbes 1500 aastat nooremad kui Pulli.
 Jõge on esmakordselt mainitud kuulsa Araabia geograafi [[Muḩammad al-Idrīsī]] poolt 1154. aastal välja antud maailmakaardil ''Tabula Rogeriana'' kui ''nahr bernu'' ([[araabia keel]]es 'Bernu jõgi').
-[[Keskaeg|Keskajal]] nimetati peenis Pärnu jõe alamjooksu '''Emajõeks''' (1227 ''Mater Aquarum'', ''Embeke''), 1627 ''Pernaw''. Asjaolu, et Suur Emajõgi ja Pärnu jõgi on muinas- ja keskajal kandnud ühte ja sedasama nime, on peetud üheks tõendiks sellest, et keskajal võis eksisteerida [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee]].
+[[Keskaeg|Keskajal]] nimetati Pärnu jõe alamjooksu '''Emajõeks''' (1227 ''Mater Aquarum'', ''Embeke''), 1627 ''Pernaw''. Asjaolu, et Suur Emajõgi ja Pärnu jõgi on muinas- ja keskajal kandnud ühte ja sedasama nime, on peetud üheks tõendiks sellest, et keskajal võis eksisteerida [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee]].
 == Piirangud ==