Jupiter: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Jupiteri kaaslaste info täiendamine. Vajab hiljem täpsustamist, ArXiv-i viide tuleb ilmumise järel asendada korrektse ajakirjaviitega.
41. rida: 41. rida:


Jupiter koosneb peamiselt [[heelium]]ist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku, kõigist [[molekul]]idest moodustavad heeliumi molekulid aga vaid kümnendiku. Jupiteril võib olla raskematest elementidest tuum,<ref name="coreuncertainty" /> kuid nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub ka Jupiteril [[tahkis|tahke]] [[pind (väliskiht)|pind]]. Kiire pöörlemise tõttu on Jupiter lapik [[sferoid]]. Jupiteri välimine [[planeedi atmosfäär|atmosfäär]] on silmanähtavalt jaotunud vastavalt [[Geograafiline laius|laiuskraadidele]] erinevateks kihtideks, mille piirialadel esineb [[turbulents]]i ja torme.
Jupiter koosneb peamiselt [[heelium]]ist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku, kõigist [[molekul]]idest moodustavad heeliumi molekulid aga vaid kümnendiku. Jupiteril võib olla raskematest elementidest tuum,<ref name="coreuncertainty" /> kuid nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub ka Jupiteril [[tahkis|tahke]] [[pind (väliskiht)|pind]]. Kiire pöörlemise tõttu on Jupiter lapik [[sferoid]]. Jupiteri välimine [[planeedi atmosfäär|atmosfäär]] on silmanähtavalt jaotunud vastavalt [[Geograafiline laius|laiuskraadidele]] erinevateks kihtideks, mille piirialadel esineb [[turbulents]]i ja torme.
Üks tähelepanuväärsemaid Jupiteri atmosfäärinähtusi on [[Suur Punane Laik]], mis on olnud olemas juba vähemalt 17. sajandist, mil seda vaadeldi esmakordselt teleskoobiga. Jupiteri ümbritseb tugev magnetväli ja palja silmaga nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteril on vähemalt 79 kaaslast, sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610. aastal [[Galileo Galilei]]. Neist kõige suurema, [[Ganymedes (kuu)|Ganymedese]] [[läbimõõt]] on suurem kui [[Merkuur]]il.
Üks tähelepanuväärsemaid Jupiteri atmosfäärinähtusi on [[Suur Punane Laik]], mis on olnud olemas juba vähemalt 17. sajandist, mil seda vaadeldi esmakordselt teleskoobiga. Jupiteri ümbritseb tugev magnetväli ja palja silmaga nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteril on vähemalt 79 kaaslast, sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610. aastal [[Galileo Galilei]]. Neist kõige suurema, [[Ganymedes (kuu)|Ganymedese]] [[läbimõõt]] on suurem kui [[Merkuur]]il. Hinnanguliselt võib Jupiteril 400 meetrist suurema läbimõõduga kaaslasi olla umbes 600.<ref name="600 kuud">


Jupiteri on mehitamata [[kosmoseaparaat]]idega uuritud mitu korda, eelkõige esimeste [[Pioneer (automaatjaam)|Pioneeri]] ja [[Voyager]]i möödalendude käigus ja hiljem kosmosesondiga [[Galileo (kosmosesond)|Galileo]], mis tiirles ümber Jupiteri kaheksa aastat ja pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiteri kui ka selle suuremate kaaslaste kohta. Pärast seda lendas 2007. aasta veebruaris Jupiterist mööda [[Pluuto]]t uurima suundunud automaatjaam [[New Horizons]], mis kasutas Jupiteri gravitatsiooni, et oma kiirust suurendada. 4. juulil 2016 jõudis Jupiteri orbiidile kosmoseaparaat [[Juno (kosmosesond)|Juno]]. Tulevikus võidakse uurida Jupiteri kaaslasel [[Europa]]l asuvat jääga kaetud vedelat ookeani.
Jupiteri on mehitamata [[kosmoseaparaat]]idega uuritud mitu korda, eelkõige esimeste [[Pioneer (automaatjaam)|Pioneeri]] ja [[Voyager]]i möödalendude käigus ja hiljem kosmosesondiga [[Galileo (kosmosesond)|Galileo]], mis tiirles ümber Jupiteri kaheksa aastat ja pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiteri kui ka selle suuremate kaaslaste kohta. Pärast seda lendas 2007. aasta veebruaris Jupiterist mööda [[Pluuto]]t uurima suundunud automaatjaam [[New Horizons]], mis kasutas Jupiteri gravitatsiooni, et oma kiirust suurendada. 4. juulil 2016 jõudis Jupiteri orbiidile kosmoseaparaat [[Juno (kosmosesond)|Juno]]. Tulevikus võidakse uurida Jupiteri kaaslasel [[Europa]]l asuvat jääga kaetud vedelat ookeani.
431. rida: 431. rida:
<ref name="Perturbations">{{cite journal|author=Quinn, T.|author2=Tremaine, S.|author3=Duncan, M.|title=Planetary perturbations and the origins of short-period comets|journal=Astrophysical Journal, Part 1|date=1990|volume=355|pages=667–679|bibcode=1990ApJ...355..667Q|doi=10.1086/168800}}</ref>|colwidth=30em
<ref name="Perturbations">{{cite journal|author=Quinn, T.|author2=Tremaine, S.|author3=Duncan, M.|title=Planetary perturbations and the origins of short-period comets|journal=Astrophysical Journal, Part 1|date=1990|volume=355|pages=667–679|bibcode=1990ApJ...355..667Q|doi=10.1086/168800}}</ref>|colwidth=30em
}}
}}
<ref name="600 kuud">[https://arxiv.org/abs/2009.03382 The Population of Kilometer-scale Retrograde Jovian Irregular Moons]</ref>

{{Planeedid}}
{{Planeedid}}


Redaktsioon: 14. september 2020, kell 20:35

 See artikkel räägib planeedist; vanarooma jumala kohta vaata artiklit Jupiter (jumal); astroloogia kohta vaata artiklit Jupiter (astroloogia); telesaate kohta vaata artiklit Jupiter (saade); laeva kohta vaata Jupiter (laev); ERRi veebikanali kohta vaata Jupiter (ERR).
Jupiter
Jupiter 2014. aastal
Orbiidi omadused
Afeel 5,458104 aü
Periheel 4,950429 aü
Orbiidi ekstsentrilisus 0,0489
Tiirlemisperiood 11,8618 aastat
Sünoodiline periood 398,88 päeva
Orbitaalkiirus 13,07 km/s
Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 1,303°
Füüsikalised omadused
Pindala 6,1419×1010 km2
Ruumala 1,4313×1015 km3
Mass 1,8982×1027 kg
Tihedus 1,326×103 kg/m3
Raskuskiirendus ekvaatoril 24,79 m/s2
Paokiirus 59,5 km/s
Pöörlemisperiood 9 tundi ja 50 minutit
Pöörlemiskiirus ekvaatoril 12,6 km/s
Kaaslasi 79 (2018. aasta seisuga)
Albeedo 0,343

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast.[1] Roomlased panid sellele nime oma jumala Jupiteri järgi. Maa pealt vaadatuna võib Jupiteri tähesuurus olla kuni −2,94, mis on piisavalt hele, et jätta varje.[2] Kuu ja Veenuse järel on Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. (Opositsiooni ajal võib Marss paista lühikest aega sama hele kui Jupiter.)

Jupiter koosneb peamiselt heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku, kõigist molekulidest moodustavad heeliumi molekulid aga vaid kümnendiku. Jupiteril võib olla raskematest elementidest tuum,[3] kuid nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub ka Jupiteril tahke pind. Kiire pöörlemise tõttu on Jupiter lapik sferoid. Jupiteri välimine atmosfäär on silmanähtavalt jaotunud vastavalt laiuskraadidele erinevateks kihtideks, mille piirialadel esineb turbulentsi ja torme. Üks tähelepanuväärsemaid Jupiteri atmosfäärinähtusi on Suur Punane Laik, mis on olnud olemas juba vähemalt 17. sajandist, mil seda vaadeldi esmakordselt teleskoobiga. Jupiteri ümbritseb tugev magnetväli ja palja silmaga nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteril on vähemalt 79 kaaslast, sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610. aastal Galileo Galilei. Neist kõige suurema, Ganymedese läbimõõt on suurem kui Merkuuril. Hinnanguliselt võib Jupiteril 400 meetrist suurema läbimõõduga kaaslasi olla umbes 600.Viitamistõrge: Sulgemissilt </ref> puudub. [2] [3] [4] [5] [6] [7] [8] [9] [10] [11] [12] [13] [14] [15] [16] [17] [18] [19] [20] [21] [22] [23] [24] [25] [26] [27] [28] [29] [30] [31] [32] [33] [34] [35] [36] [37] [38] [39] [40] [41] [42] [43] [44] [45] [46] [47] [48] [49] [50] [51] [52] [53] [54] [55] [56] [57] [58] [59] [60] [61] [62] [63] [64] [65] [66] [67] [68] [69] [70] [71] [72] [73] [74] [75] [76] [77] [78] [79] [80] [81] [82] [83] [84] [85] [86] [87] [88]|colwidth=30em }} [89]

Planeedid
Merkuur · Veenus · Maa · Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun
Kääbusplaneedid
Ceres · Pluuto · Eris · Haumea · Makemake
Muud
Vaata ka
  1. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Xu Huang on ilma tekstita.
  2. ↑ 2,0 2,1 "Young astronomer captures a shadow cast by Jupiter: Bad Astronomy". Blogs.discovermagazine.com. 18. november 2011. Vaadatud 27. mai 2013.
  3. ↑ 3,0 3,1 Saumon, D.; Guillot, T. (2004). "Shock Compression of Deuterium and the Interiors of Jupiter and Saturn". The Astrophysical Journal. 609 (2): 1170–1180. arXiv:astro-ph/0403393. Bibcode:2004ApJ...609.1170S. DOI:10.1086/421257.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. ↑ Gautier, D.; Conrath, B.; Flasar, M.; Hanel, R.; Kunde, V.; Chedin, A.; Scott N. (1981). "The helium abundance of Jupiter from Voyager". Journal of Geophysical Research. 86 (A10): 8713–8720. Bibcode:1981JGR....86.8713G. DOI:10.1029/JA086iA10p08713.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. ↑ Kunde, V. G.; et al. (10. september 2004). "Jupiter's Atmospheric Composition from the Cassini Thermal Infrared Spectroscopy Experiment". Science. 305 (5690): 1582–86. Bibcode:2004Sci...305.1582K. DOI:10.1126/science.1100240. PMID 15319491. Vaadatud 4. aprill 2007. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author= (juhend)
  6. ↑ Kim, S. J.; Caldwell, J.; Rivolo, A. R.; Wagner, R. (1985). "Infrared Polar Brightening on Jupiter III. Spectrometry from the Voyager 1 IRIS Experiment". Icarus. 64 (2): 233–48. Bibcode:1985Icar...64..233K. DOI:10.1016/0019-1035(85)90201-5.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  7. ↑ Niemann, H. B.; Atreya, S. K.; Carignan, G. R.; Donahue, T. M.; Haberman, J. A.; Harpold, D. N.; Hartle, R. E.; Hunten, D. M.; Kasprzak, W. T.; Mahaffy, P. R.; Owen, T. C.; Spencer, N. W.; Way, S. H. (1996). "The Galileo Probe Mass Spectrometer: Composition of Jupiter's Atmosphere". Science. 272 (5263): 846–849. Bibcode:1996Sci...272..846N. DOI:10.1126/science.272.5263.846. PMID 8629016.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. ↑ Ingersoll, A. P.; Hammel, H. B.; Spilker, T. R.; Young, R. E. (1. juuni 2005). "Outer Planets: The Ice Giants" (PDF). Lunar & Planetary Institute. Vaadatud 1. veebruar 2007.{{cite web}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  9. ↑ Williams, Dr. David R. (16. november 2004). "Jupiter Fact Sheet". NASA. Vaadatud 8. august 2007.
  10. ↑ Burgess, Eric (1982). By Jupiter: Odysseys to a Giant. New York: Columbia University Press. ISBN 0-231-05176-X.
  11. ↑ Shu, Frank H. (1982). The physical universe: an introduction to astronomy. Series of books in astronomy (12th ed.). University Science Books. Lk 426. ISBN 0-935702-05-9.
  12. ↑ Davis, Andrew M.; Turekian, Karl K. (2005). Meteorites, comets, and planets. Treatise on geochemistry,. Kd 1. Elsevier. Lk 624. ISBN 0-08-044720-1.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link)
  13. ↑ Jean Schneider (2009). "The Extrasolar Planets Encyclopedia: Interactive Catalogue". Paris Observatory.
  14. ↑ Seager, S.; Kuchner, M.; Hier-Majumder, C. A.; Militzer, B. (2007). "Mass-Radius Relationships for Solid Exoplanets". The Astrophysical Journal. 669 (2): 1279–1297. arXiv:0707.2895. Bibcode:2007ApJ...669.1279S. DOI:10.1086/521346.
  15. ↑ How the Universe Works 3. Kd Jupiter: Destroyer or Savior?. Discovery Channel. 2014.
  16. ↑ Burrows, A.; Hubbard, W. B.; Saumon, D.; Lunine, J. I. (1993). "An expanded set of brown dwarf and very low mass star models". Astrophysical Journal. 406 (1): 158–71. Bibcode:1993ApJ...406..158B. DOI:10.1086/172427.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  17. ↑ Queloz, Didier (19. november 2002). "VLT Interferometer Measures the Size of Proxima Centauri and Other Nearby Stars". European Southern Observatory. Vaadatud 12. jaanuar 2007.
  18. ↑ Elkins-Tanton, Linda T. (2006). Jupiter and Saturn. New York: Chelsea House. ISBN 0-8160-5196-8.
  19. ↑ Guillot, T.; Stevenson, D. J.; Hubbard, W. B.; Saumon, D. (2004). "Chapter 3: The Interior of Jupiter". Bagenal, F.; Dowling, T. E.; McKinnon, W. B (toim). Jupiter: The Planet, Satellites and Magnetosphere. Cambridge University Press. ISBN 0-521-81808-7. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |chapterurl= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  20. ↑ Bodenheimer, P. (1974). "Calculations of the early evolution of Jupiter". Icarus. 23. 23 (3): 319–25. Bibcode:1974Icar...23..319B. DOI:10.1016/0019-1035(74)90050-5.
  21. ↑ Guillot, T.; Gautier, D.; Hubbard, W. B. (1997). "New Constraints on the Composition of Jupiter from Galileo Measurements and Interior Models". Icarus. 130 (2): 534–539. arXiv:astro-ph/9707210. Bibcode:1997astro.ph..7210G. DOI:10.1006/icar.1997.5812.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  22. ↑ "Does Jupiter have a solid core?". Phys.org. Vaadatud 3. juuli 2017.
  23. ↑ Seiff, A.; Kirk, D.B.; Knight, T.C.D.; et al. (1998). "Thermal structure of Jupiter's atmosphere near the edge of a 5-μm hot spot in the north equatorial belt". Journal of Geophysical Research. 103 (E10): 22857–22889. Bibcode:1998JGR...10322857S. DOI:10.1029/98JE01766. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author3= (juhend)
  24. ↑ Miller Aylward et al. 2005
  25. ↑ Harrington, J.D.; Weaver, Donna; Villard, Ray (15. mai 2014). "Release 14-135 – NASA's Hubble Shows Jupiter's Great Red Spot is Smaller than Ever Measured". NASA. Vaadatud 16. mai 2014.
  26. ↑ "HubbleSite-NewsCenter". NASA. Vaadatud 12. detsember 2013.
  27. ↑ Sommeria, Jöel; Meyers, Steven D.; Swinney, Harry L. (25. veebruar 1988). "Laboratory simulation of Jupiter's Great Red Spot". Nature. 331 (6158): 689–693. Bibcode:1988Natur.331..689S. DOI:10.1038/331689a0.
  28. ↑ "Is Jupiter's Great Red Spot Nearing Its Twilight?". Space News. Vaadatud 3. juuli 2017.
  29. ↑ "Jupiter's Superstorm Is Shrinking: Is Changing Red Spot Evidence Of Climate Change?". Tech Times. Vaadatud 3. juuli 2017.
  30. ↑ Covington, Michael A. (2002). Celestial Objects for Modern Telescopes. Cambridge University Press. Lk 53. ISBN 0-521-52419-9.
  31. ↑ "Jupiter Data Sheet". Space.com. Vaadatud 2. veebruar 2007.
  32. ↑ Cardall, C. Y.; Daunt, S. J. "The Great Red Spot". University of Tennessee. Vaadatud 2. veebruar 2007.{{cite web}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  33. ↑ Phillips, Tony (3. märts 2006). "Jupiter's New Red Spot". NASA. Vaadatud 2. veebruar 2007.
  34. ↑ Steigerwald, Bill (14. oktoober 2006). "Jupiter's Little Red Spot Growing Stronger". NASA. Vaadatud 2. veebruar 2007.
  35. ↑ Goudarzi, Sara (4. mai 2006). "New storm on Jupiter hints at climate changes". USA Today. Vaadatud 2. veebruar 2007.
  36. ↑ Showalter, M.A.; Burns, J.A.; Cuzzi, J. N.; Pollack, J. B. (1987). "Jupiter's ring system: New results on structure and particle properties". Icarus. 69 (3): 458–98. Bibcode:1987Icar...69..458S. DOI:10.1016/0019-1035(87)90018-2.
  37. ↑ Burns, J. A.; Showalter, M.R.; Hamilton, D.P.; et al. (1999). "The Formation of Jupiter's Faint Rings". Science. 284 (5417): 1146–50. Bibcode:1999Sci...284.1146B. DOI:10.1126/science.284.5417.1146. PMID 10325220. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author4= (juhend)
  38. ↑ Fieseler, P.D.; Adams, Olen W; Vandermey, Nancy; Theilig, E.E; Schimmels, Kathryn A; Lewis, George D; Ardalan, Shadan M; Alexander, Claudia J (2004). "The Galileo Star Scanner Observations at Amalthea". Icarus. 169 (2): 390–401. Bibcode:2004Icar..169..390F. DOI:10.1016/j.icarus.2004.01.012.
  39. ↑ Gierasch, Peter J.; Nicholson, Philip D. (2004). "Jupiter". World Book @ NASA. {{cite web}}: parameeter |accessdate= nõuab parameetrit |url= (juhend); puuduv või tühi |url= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  40. ↑ "Forget what you heard: Jupiter does not orbit the sun". Business Insider. Vaadatud 4. juuli 2017.
  41. ↑ "What is a barycenter?". NASA Space Place. Vaadatud 4. juuli 2017.
  42. ↑ "Interplanetary Seasons". Science@NASA. Vaadatud 4. juuli 2017.
  43. ↑ "9. Jupiter: a giant primitive planet". NASA's Cosmos. Vaadatud 5. juuli 2017.
  44. ↑ Horizons output. "Favorable Appearances by Jupiter". Vaadatud 2. jaanuar 2008. (Horizons)
  45. ↑ "Encounter with the Giant". NASA. 1974. Vaadatud 17. veebruar 2007.
  46. ↑ "How to Observe Jupiter". WikiHow. 28. juuli 2013. Vaadatud 28. juuli 2013.
  47. ↑ A. Sachs (2. mai 1974). "Babylonian Observational Astronomy". Philosophical Transactions of the Royal Society of London. Royal Society of London. 276 (1257): 43–50 (see p. 44). Bibcode:1974RSPTA.276...43S. DOI:10.1098/rsta.1974.0008. JSTOR 74273.
  48. ↑ Xi, Z. Z. (1981). "The Discovery of Jupiter's Satellite Made by Gan-De 2000 Years Before Galileo". Acta Astrophysica Sinica. 1 (2): 87. Bibcode:1981AcApS...1...87X.
  49. ↑ Dong, Paul (2002). China's Major Mysteries: Paranormal Phenomena and the Unexplained in the People's Republic. China Books. ISBN 0-8351-2676-5.
  50. ↑ Olaf Pedersen (1974). A Survey of the Almagest. Odense University Press. Lk 423, 428.
  51. ↑ tr. with notes by Walter Eugene Clark (1930). The Aryabhatiya of Aryabhata (PDF). University of Chicago Press. Lk 9, Stanza 1.
  52. ↑ Westfall, Richard S. "Galilei, Galileo". The Galileo Project. Vaadatud 10. jaanuar 2007.
  53. ↑ O'Connor, J. J.; Robertson, E. F. (2003). "Giovanni Domenico Cassini". University of St. Andrews. Vaadatud 14. veebruar 2007.
  54. ↑ Murdin, Paul (2000). Encyclopedia of Astronomy and Astrophysics. Bristol: Institute of Physics Publishing. ISBN 0-12-226690-0.
  55. ↑ "SP-349/396 Pioneer Odyssey—Jupiter, Giant of the Solar System". NASA. August 1974. Vaadatud 10. august 2006.
  56. ↑ "Roemer's Hypothesis". MathPages. Vaadatud 12. jaanuar 2007.
  57. ↑ Tenn, Joe (10. märts 2006). "Edward Emerson Barnard". Sonoma State University. Vaadatud 10. jaanuar 2007.
  58. ↑ "Amalthea Fact Sheet". NASA JPL. 1. oktoober 2001. Vaadatud 21. veebruar 2007.
  59. ↑ Dunham Jr., Theodore (1933). "Note on the Spectra of Jupiter and Saturn". Publications of the Astronomical Society of the Pacific. 45: 42–44. Bibcode:1933PASP...45...42D. DOI:10.1086/124297.
  60. ↑ Youssef, A.; Marcus, P. S. (2003). "The dynamics of jovian white ovals from formation to merger". Icarus. 162 (1): 74–93. Bibcode:2003Icar..162...74Y. DOI:10.1016/S0019-1035(02)00060-X.
  61. ↑ Weintraub, Rachel A. (26. september 2005). [ttp://www.nasa.gov/vision/universe/solarsystem/radio_jupiter.html "How One Night in a Field Changed Astronomy"]. NASA. Vaadatud 18. veebruar 2007.
  62. ↑ Garcia, Leonard N. "The Jovian Decametric Radio Emission". NASA. Vaadatud 18. veebruar 2007.
  63. ↑ Klein, M. J.; Gulkis, S.; Bolton, S. J. (1996). "Jupiter's Synchrotron Radiation: Observed Variations Before, During and After the Impacts of Comet SL9". NASA. Vaadatud 18. veebruar 2007.
  64. ↑ Chan, K.; Paredes, E. S.; Ryne, M. S. (2004). "Ulysses Attitude and Orbit Operations: 13+ Years of International Cooperation". American Institute of Aeronautics and Astronautics. Vaadatud 28. november 2006.{{cite web}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  65. ↑ Chan, K.; Paredes, E. S.; Ryne, M. S. (2004). "Ulysses Attitude and Orbit Operations: 13+ Years of International Cooperation". American Institute of Aeronautics and Astronautics. Vaadatud 28. november 2006.
  66. ↑ Lasher, Lawrence (1. august 2006). "Pioneer Project Home Page". NASA Space Projects Division. Vaadatud 28. november 2006.
  67. ↑ "Jupiter". NASA Jet Propulsion Laboratory. 14. jaanuar 2003. Vaadatud 28. november 2006.
  68. ↑ Hansen, C. J.; Bolton, S. J.; Matson, D. L.; Spilker, L. J.; Lebreton, J.-P. (2004). "The Cassini–Huygens flyby of Jupiter". Icarus. 172 (1): 1–8. Bibcode:2004Icar..172....1H. DOI:10.1016/j.icarus.2004.06.018.
  69. ↑ "Mission Update: At Closest Approach, a Fresh View of Jupiter". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. aprill 2007. Vaadatud 27. juuli 2007.
  70. ↑ "Pluto-Bound New Horizons Provides New Look at Jupiter System". Vaadatud 27. juuli 2007.
  71. ↑ "New Horizons targets Jupiter kick". BBC News Online. 19. jaanuar 2007. Vaadatud 20. jaanuar 2007.
  72. ↑ Alexander, Amir (27. september 2006). "New Horizons Snaps First Picture of Jupiter". The Planetary Society. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2007. Vaadatud 19. detsember 2006.
  73. ↑ Galileo’s Telecom Using The Low-Gain Spacecraft Antenna (PDF). NASA/JPL, 1996 (cached). Retrieved 2012-01-29.
  74. ↑ Magalhães, Julio (10. detsember 1996). "Galileo Probe Mission Events". NASA Space Projects Division. Vaadatud 2. veebruar 2007.
  75. ↑ McConnell, Shannon (14. aprill 2003). "Galileo: Journey to Jupiter". NASA Jet Propulsion Laboratory. Vaadatud 28. november 2006.
  76. ↑ NASA's Juno Spacecraft in Orbit Around Mighty Jupiter
  77. ↑ Science Alert: NASA will purposefully crash Juno to protect alien life
  78. ↑ Amos, Jonathan (2. mai 2012). "Esa selects 1bn-euro Juice probe to Jupiter". BBC News Online. Vaadatud 2. mai 2012.
  79. ↑ Berger, Brian (7. veebruar 2005). "White House scales back space plans". MSNBC. Vaadatud 2. jaanuar 2007.
  80. ↑ "Laplace: A mission to Europa & Jupiter system". ESA. Vaadatud 23. jaanuar 2009.
  81. ↑ NASA Solar System:Jupiter: Moons
  82. ↑ Musotto, S.; Varadi, F.; Moore, W. B.; Schubert, G. (2002). "Numerical simulations of the orbits of the Galilean satellites". Icarus. 159 (2): 500–504. Bibcode:2002Icar..159..500M. DOI:10.1006/icar.2002.6939.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  83. ↑ Jewitt, D. C.; Sheppard, S.; Porco, C. (2004). Bagenal, F.; Dowling, T.; McKinnon, W (toim). Jupiter: The Planet, Satellites and Magnetosphere (PDF). Cambridge University Press. ISBN 0-521-81808-7. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2011.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  84. ↑ Nesvorný, D.; Alvarellos, J. L. A.; Dones, L.; Levison, H. F. (2003). "Orbital and Collisional Evolution of the Irregular Satellites". The Astronomical Journal. 126 (1): 398–429. Bibcode:2003AJ....126..398N. DOI:10.1086/375461.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  85. ↑ Showman, A. P.; Malhotra, R. (1999). "The Galilean Satellites". Science. 286 (5437): 77–84. DOI:10.1126/science.286.5437.77. PMID 10506564.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  86. ↑ Kerr, Richard A. (2004). "Did Jupiter and Saturn Team Up to Pummel the Inner Solar System?". Science. 306 (5702): 1676. DOI:10.1126/science.306.5702.1676a. PMID 15576586. Vaadatud 28. august 2007.
  87. ↑ "List Of Jupiter Trojans". IAU Minor Planet Center. Vaadatud 24. oktoober 2010.
  88. ↑ Quinn, T.; Tremaine, S.; Duncan, M. (1990). "Planetary perturbations and the origins of short-period comets". Astrophysical Journal, Part 1. 355: 667–679. Bibcode:1990ApJ...355..667Q. DOI:10.1086/168800.
  89. ↑ The Population of Kilometer-scale Retrograde Jovian Irregular Moons
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jupiter&oldid=5715146"