Ceres (kääbusplaneet)

Allikas: Vikipeedia
Ceres (kääbusplaneet) Ceres symbol.svg
Ceres - RC3 - Haulani Crater (22381131691) (cropped).jpg
Kosmosesond Dawni poolt tehtud foto Ceresest
Orbiidi omadused
Orbiidi tüüp Põhijada
Afeel 2,9773 aü

(445 410 000 km)

Periheel 2,5577 aü

(382 620 000 km)

Keskmine kaugus Päikesest 2,767
Orbiidi ekstsentrilisus 0,0789
Tiirlemisperiood 4,60 aastat

1681,63 ööpäeva

Sünoodiline periood 466,6 ööpäeva

1,278 aastat

Orbitaalkiirus 0,51 km/s
Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 10,58°
Füüsikalised omadused
Diameeter 960×932 km
Ekvatoriaalne raadius 487,3 ± 1,8 km
Polaarraadius 454,7 ± 1,6 km
Pindala 2 850 000 km²
Mass 8,7×1020 kg
Tihedus 2,0 g/cm³
Pöörlemisperiood 9 h 4 min
Pinnatemperatuur madalaim: ?;

keskmine: –105,15 ℃; kõrgeim: –38,15 ℃;

Spektriklass G
Albeedo 0,090 ± 0,0033
Ajalugu
Avastaja Giuseppe Piazzi
Avastamise aeg 1. jaanuar 1801
Ceres võrdluses Maa ja Merkuuriga.

1 Ceres[1] on kääbusplaneet ning suurim Marssi ja Jupiteri vahel olevas asteroidide vöös paiknev taevakeha. Umbkaudu 945 km läbimõõt teeb Ceresest suurima Neptuuni orbiidist sees pool asuva kääbusplaneedi. Tegemist on 33. suurima teadaoleva objektiga meie päikesesüsteemis, ainus kääbusplaneet Neptuuni orbiidi sees.[2] Ceres koosneb kivist ja jääst ning kaalub umbes kolmandiku kogu asteroidivöö massist. Ceres on ainus objekt kogu asteroidivöös, mis on omaenda raskusest ümaraks muutunud. Cerese tähesuurus maalt vaadates on vahemikus 6,7 kuni 9,3 ning pole seetõttu palja silmaga nähtav.

Ceres tundub olevat jagunenud eraldiseisvaks kivist tuumaks ja jäiseks vahevööks, mille all võib olla vedel maaalune jäänuk ookeanist.[3] Pind on ilmselt segu vee jääst ja erinevatest mineraal hüdraatidest nagu karbonaadid ja savimineraalid. 2014 jaanuaris mõõdeti veeauru purskeid mitmest Cerese piirkonnast.[4] See oli ebatavaline, sest tavaliselt eritavad ainult komeedid veeauru, mitte suured asteroidivöö objektid.

Ceres on esimesena avastatud asteroid. Selle avastas 1. jaanuaril 1801 Giuseppe Piazzi. Johannes Kepler arvas juba 1596, et Jupiteri ja Marsi vahel peaks olema veel üks planeet, sest nende vahel oli liiga suur tühi vahemik. Giuseppe Piazzi arvas esialgu, et on avastanud komeediks. Johann Bode oli aga kindel, et Piazzi avastas ammu otsitud planeedi. Taevakeha kadus kuni detsembrini vaateväljast. Tänu kuulsa matemaatiku Carl Friedrich Gaußi arvutustele leiti Cereseks nimetatud taevakeha taas üles. Esialgu nimetati Ceres ekslikult planeediks, kuid aasta hiljem sellest nimetusest loobuti. 24. augustil 2006 nimetas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon Cerese kääbusplaneediks, kuid asteroidiks jäi ta endiselt.

2015 5. märtsil jõudis NASA robotsond Dawn Cerese orbiidile.[5][6][7] Alates 2015 aasta jaanuarist kui Dawn lähenes Ceresele, tehti kraatritega kaetud pinnast varem nägematu lahutusvõimega pilte.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Random House, Inc.. "Ceres" Dictionary.com. Kasutatud 2016-10-22.
  2. Rick Stankiewicz. "A visit to the asteroid belt" Kasutatud 2015-05-29.
  3. McCord, T. B.; Sotin, C. (2005-05-21). "Ceres: Evolution and current state". Journal of Geophysical Research: Planets 110 (E5): E05009. Bibcode:2005JGRE..110.5009M. doi:10.1029/2004JE002244. 
  4. NASA Science News: Water Detected on Dwarf Planet Ceres , by Production editor: Dr. Tony Phillips | Credit: Science@NASA (22 January 2014)
  5. Landau, Elizabeth; Brown, Dwayne (2015-03-06). "NASA Spacecraft Becomes First to Orbit a Dwarf Planet". NASA. 
  6. "Dawn Spacecraft Begins Approach to Dwarf Planet Ceres". 
  7. Rayman, Marc (2015-04-06). "Dawn Journal: Ceres Orbit Insertion!". Planetary Society.