Eesti Olümpiakomitee: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisatud: organisatsioon
Resümee puudub
6. rida: 6. rida:
Eesti Olümpia Komitee (tollane nimevorm) asutati 8. detsembril 1923.
Eesti Olümpia Komitee (tollane nimevorm) asutati 8. detsembril 1923.


Nõukogude Liidu koosseisu kuuludes ei saanud Eesti rahvusvahelises olümpialiikumises osaleda muudmoodi kui Nõukogude Liidu koondise ridades. Kui Eesti sportlased naasesid 1988. aasta Souli olümpiamängudelt nelja medaliga, sealhulgas Erika Salumäe ja Tiit Sokk kuldmedalitega, tekkis iseseisvusele püüdlevas ühiskonnas suur ootus, et ka meie sportlased saaksid võistelda Eesti lipu all.
Nõukogude Liidu koosseisu kuuludes ei saanud Eesti rahvusvahelises olümpialiikumises osaleda muudmoodi kui Nõukogude Liidu koondise ridades. Kui Eesti sportlased naasesid 1988. aasta Souli olümpiamängudelt nelja medaliga, sealhulgas [[Erika Salumäe]] ja [[Tiit Sokk]] kuldmedalitega, tekkis iseseisvusele püüdlevas ühiskonnas suur ootus, et ka meie sportlased saaksid võistelda Eesti lipu all.


1989. aasta 14. jaanuaril korraldati Estonia kontserdisaalis spordikonverents, kus jõuti otsusele taasasutada Eesti Olümpiakomitee. See tähendas, et taastati 1923. aastal asutatud organisatsioon, seega rahvuslikku olümpiakomiteed mitte ei asutatud uuesti, vaid jätkati algse organisatsiooni tegevust õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel.
1989. aasta 14. jaanuaril korraldati Estonia kontserdisaalis spordikonverents, kus jõuti otsusele taasasutada Eesti Olümpiakomitee. See tähendas, et taastati 1923. aastal asutatud organisatsioon, seega rahvuslikku olümpiakomiteed mitte ei asutatud uuesti, vaid jätkati algse organisatsiooni tegevust õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel. Spordikonverentsil oli sadu osalejaid, kuid EOK taasasutajateks nimetatakse neid inimesi, kellest said 1989. aastal taasasutatud organisatsiooni esimesed liikmed: [[Arnold Green]], [[Rein Haljand]], [[Bruno Junk]], [[Eri Klas]], Tõnu Laak, [[Ants Laos]], [[Mikk Mikiver]], [[Peedu Ojamaa]], [[Gunnar Paal]], [[Toomas Savi]], [[Aado Slutsk]], [[Jaan Talts]], [[Mart Tarmak]], [[Jaak Uudmäe]], [[Atko Viru|Atko-Meeme Viru]].


Tänane EOK moodustus 2001. aastal, kui liitusid olümpiaspordile keskendunud Eesti Olümpiakomitee ja kõiki Eesti spordiorganisatsioone ühendanud [[Eesti Spordi Keskliit]].
Spordikonverentsil oli sadu osalejaid, kuid EOK taasasutajateks nimetatakse neid inimesi, kellest said 1989. aastal taasasutatud organisatsiooni esimesed liikmed: Arnold Green, Rein Haljand, Bruno Junk, Eri Klas, Tõnu Laak, Ants Laos, Mikk Mikiver, Peedu Ojamaa, Gunnar Paal, Toomas Savi, Aado Slutsk, Jaan Talts, Mart Tarmak, Jaak Uudmäe, Atko-Meeme Viru.

Tänane EOK moodustus 2001. aastal, kui liitusid olümpiaspordile keskendunud Eesti Olümpiakomitee ja kõiki Eesti spordiorganisatsioone ühendanud Eesti Spordi Keskliit.


=== Liikmed ===
=== Liikmed ===
25. rida: 23. rida:


=== Juhtimine ===
=== Juhtimine ===
'''Eesti Olümpiakomitee presidendid'''

===='''Eesti Olümpiakomitee presidendid'''====


*[[Friedrich Akel]] (esimees, 1924–1931)
*[[Friedrich Akel]] (esimees, 1924–1931)
97. rida: 94. rida:
Eesti Olümpiakomitee peasekretär on alates 2013. aastast [[Siim Sukles]].
Eesti Olümpiakomitee peasekretär on alates 2013. aastast [[Siim Sukles]].


=== '''EOK teenetemärk''' ===
'''EOK teenetemärk'''


*Ants Antson 6.12.2006
*Ants Antson 6.12.2006

Redaktsioon: 14. jaanuar 2020, kell 20:13

Eesti Olümpiakomitee lipp

Eesti Olümpiakomitee (lühend: EOK) on Eesti spordi katusorganisatsioon, mis tegeleb spordipoliitika kujundamise, tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega. Samuti vastutab EOK Eesti delegatsiooni lähetamise eest suve- ja taliolümpiamängudele ning noorte olümpiavõistlustele. EOK on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev sõltumatu mitteriiklik spordiorganisatsioon, mis ühendab spordialaliite, spordiühendusi, maakondade ja linnade spordiliite ja Olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid.

Organisatsioon[1]

Eesti Olümpia Komitee (tollane nimevorm) asutati 8. detsembril 1923.

Nõukogude Liidu koosseisu kuuludes ei saanud Eesti rahvusvahelises olümpialiikumises osaleda muudmoodi kui Nõukogude Liidu koondise ridades. Kui Eesti sportlased naasesid 1988. aasta Souli olümpiamängudelt nelja medaliga, sealhulgas Erika Salumäe ja Tiit Sokk kuldmedalitega, tekkis iseseisvusele püüdlevas ühiskonnas suur ootus, et ka meie sportlased saaksid võistelda Eesti lipu all.

1989. aasta 14. jaanuaril korraldati Estonia kontserdisaalis spordikonverents, kus jõuti otsusele taasasutada Eesti Olümpiakomitee. See tähendas, et taastati 1923. aastal asutatud organisatsioon, seega rahvuslikku olümpiakomiteed mitte ei asutatud uuesti, vaid jätkati algse organisatsiooni tegevust õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel. Spordikonverentsil oli sadu osalejaid, kuid EOK taasasutajateks nimetatakse neid inimesi, kellest said 1989. aastal taasasutatud organisatsiooni esimesed liikmed: Arnold Green, Rein Haljand, Bruno Junk, Eri Klas, Tõnu Laak, Ants Laos, Mikk Mikiver, Peedu Ojamaa, Gunnar Paal, Toomas Savi, Aado Slutsk, Jaan Talts, Mart Tarmak, Jaak Uudmäe, Atko-Meeme Viru.

Tänane EOK moodustus 2001. aastal, kui liitusid olümpiaspordile keskendunud Eesti Olümpiakomitee ja kõiki Eesti spordiorganisatsioone ühendanud Eesti Spordi Keskliit.

Liikmed

18.05.2018 seisuga on EOK liikmed:

  • 106 spordiorganisatsiooni ja -ühendust:
    • 69 spordialaliitu
    • 19 regionaalset spordiliitu
    • 18 spordiühendust
  • 18 füüsilist isikut:

Jüri JaansonGerd KanterTõnu Laak (1989), Andres Lipstok (1994), Erki NoolNeinar SeliTiit Nuudi (1992), Erika Salumäe (1997), Kristina Šmigun-VähiJaan Talts (1989), Mart Tarmak (1989), Toomas Tõnise (1992), Jaak Uudmäe (1989), Janika Mölder, Urmas Sõõrumaa, Irina Embrich (2019), Tõnu Endrekson (2019), Tõnu Tõniste (2019), Jüri Tamm (2019).

Juhtimine

Eesti Olümpiakomitee presidendid

Eesti Olümpiakomitee aupresidendid

Eesti Olümpiakomitee auliikmed

  • Rein Haljand
  • Sven Kolga
  • Ants Laos
  • Jaak Lipso
  • Tõnu Lume
  • Peeter Mardna
  • Gunnar Paal
  • Aavo Pikkuus
  • Erika Salumäe
  • Toomas Savi
  • Heino Sisask
  • Tiit Sokk
  • EIvar Stukolkin
  • Jaan Talts
  • Jüri Tarmak
  • Svetlana Tširkova-Lozovaja
  • Jaak Uudmäe

Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmed Eestist

EOK juhtkond ehk täitevkomitee

Eesti Olümpiakomitee peasekretär on alates 2013. aastast Siim Sukles.

EOK teenetemärk

  • Ants Antson 6.12.2006
  • Svetlana Lozovaja 6.12.2006
  • Jüri Tarmak 6.12.2006
  • Jaan Talts 6.12.2006
  • Aavo Pikkuus 6.12.2006
  • Ivar Stukolkin 6.12.2006
  • Jaak Uudmäe 6.12.2006
  • Viljar Loor 6.12.2006
  • Mait Riisman 6.12.2006
  • Tiit Sokk 6.12.2006
  • Erika Salumäe 6.12.2006
  • Erki Nool 6.12.2006
  • Andrus Veerpalu 6.12.2006
  • Kristina Šmigun 6.12.2006
  • Arnold Green 6.12.2006
  • Ilmar Kullam 6.12.2006
  • Atko-Meeme Viru 6.12.2006
  • Aldonis Vrublevskis 1.12.2007
  • Mati Alaver 6.12.2007
  • Jüri Jaanson 6.12.2007
  • Anatoli Šmigun 6.12.2007
  • August Englas 8.12.2008
  • Vesteinn Hafsteinsson 8.12.2008
  • Gerd Kanter 8.12.2008
  • Heino Kruus 8.12.2008
  • Andres Lipstok 8.12.2008
  • Tiit Nuudi 8.12.2008
  • Arturas Poviliunas 10.12.2008
  • Eri Klas 8.12.2009
  • Mihkel Leppik 8.12.2009
  • Jaak Lipso 8.12.2009
  • Janika Mölder 8.12.2009
  • Hanno Selg 8.12.2010
  • Aleksander Tšutselov 8.12.2010
  • Kaido Höövelson 8.12.2011
  • Heiki Nabi 11.12.2012
  • iim Sukles 11.12.2012
  • Jüri Tamm 9.12.2013
  • Rein Haljand 9.12.2013
  • Gunnar Paal 9.12.2013
  • Lembitu Kuuse 26.03.2015
  • Tõnu Pääsuke 26.03.2015
  • Rein Ottoson 26.03.2015
  • Mart Poom 26.03.2015
  • Tõnu Lume 26.03.2015
  • Õnne Pollisinski 15.04.2016
  • Markko Märtin 15.04.2016
  • Mart Siimann 15.04.2016
  • Alar Arukuusk 17.05.2017
  • Heiti Hääl 17.05.2017
  • Anu Kaljurand 17.05.2017
  • Ott Kiivikas 17.05.2017
  • Madis Lepajõe 17.05.2017
  • Anna Levandi 17.05.2017
  • Toomas Tõnise 17.05.2017
  • Virve Vask 17.05.2017
  • Kaiu Kustasson 18.05.2018
  • Peeter Mardna 18.05.2018
  • Meelis Milder 18.05.2018
  • Agnes Mägi 18.05.2018
  • Gunnar Press 18.05.2018
  • Väino Treimann 18.05.2018

Vaata ka

Välislingid

  1. EOK. "EOK taasasutajad". EOK koduleht. Vaadatud 14.01.2020.