Erinevus lehekülje "Imbi Paju" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Suurus jäi samaks ,  1 aasta eest
→‎Elukäik: link par Estdoc
P
(→‎Elukäik: link par Estdoc)
[[2006]]. aastal ilmus Soomes Imbi Paju raamat "[[Tõrjutud mälestused]]" ("Torjutut muistot"). Raamat sai Soomes bestselleriks ja sellest on ilmunud juba viis trükki. [[2007]]. aastal ilmus teos [[eesti keel]]es ja samal aastal ka [[rootsi keel|rootsi keeles.]]<ref> Imbi Paju. Förträngda minnen. Atlantis, Malmö 2007 </ref> Teos on olnud Rootsi gümnaasiumide "Elava ajaloo" õppeprogrammi soovitusnimestikus, mille eesmärk on lisaks [[holokaust]]ile ja [[rassism]]ile valgustada õpilasi ka [[kommunism]]i kuritegudest ja olemusest.<ref> [http://www.levandehistoria.se Elav ajalugu] (rootsi keeles) </ref> [[2009]]. aastal ilmus raamat "Tõrjutud mälestused" [[inglise keel]]es ("Memories Denied")<ref> [http://imbipaju.wordpress.com "Memories Denied" blogi] (inglise keeles) </ref> ja märtsis [[2010]] [[vene keel]]es <ref> [http://www.ene.ee/index.php?view=raamat&type=1&rid=310&PHPSESSID=1cdc8f1ce58a35c5e7e66cd9f1df38ea "Отвергнутые воспоминания" Eesti Ensüklopeediakirjastuse kodulehel] (vene keeles) </ref> ja [[2014]]. aasta oktoobris [[saksa keel]]es.
 
Imbi Paju on oma 1. novembril [[2005]] esilinastunud ajaloolis-psühholoogilise dokumentaalfilmiga "Tõrjutud mälestused" ja selle taustaks kirjutatud raamatuga esinenud rahvusvahelistel filmifestivalidel ning kommunismi ja [[Totalitarism|totalitarismi]] käsitlevatel rahvusvahelistel seminaridel Euroopas, Aasias ja USA-s. 2006. aastal toimunud [[Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival|Pärnu rahvusvahelisel dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalil]] sai Imbi Paju film rahvusvaheliselt žüriilt parima Eesti dokumentaalfilmi tiitli. 2009. aastal sai see film Eesti filmipäevade preemia ja Kanadas Torontos toimunud [[EstdocEstDocs]]i filmifestivalil publiku preemia.
 
2009. aasta märtsis ilmus Imbi Pajul Soomes koostöös kirjanik [[Sofi Oksanen]]iga küüditamise 60. aastapäeva puhul artiklikogumik "Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi." Teos sai 2009. aastal [[Helsingin Sanomat]]e kriitikutelt tunnustuse kui enim tähelepanu saanud teatmeteos. Sama aasta detsembris ilmus raamat eesti keeles pealkirjaga "Kõige taga oli hirm".
Aastal [[2017]] toimetas ta kunstnik [[Külli Suitso]] loomingust ja tema maalidesarjast "Kiivrid" inspireerituna kunsti- ja esseekataloogi "Kiivrid – rahu ja sõja vahel", kuhu kirjutasid peale toimetaja enda ja kunstniku [[ÜRO erisaadik]], endine Soome kaitseminister [[Elisabeth Rehn]], president Toomas Hendrik Ilves, kunstiajaloolane [[Harry Liivrand]], pagulaseesti taustaga Rootsi kirjanik [[Enel Melberg]], USA kunstnik ja inimõigusaktivist [[Mary Jordan]], Taani kirikuõpetaja ja psühholoog [[Christian Højlund]], Taani kunstiajaloolane [[Inge Schjødt]]. [[Tartu kunstimaja]]s 27.07.–19.08.2017 toimunud kunstnik Külli Suitso näituse "Kiiver. Vol. 3" avamisel toimus Imbi Paju eestvedamisel ''[[performance]]'' "Kiiver – rahu ja sõja vahel" eesotsas soome kirjaniku ja muusiku [[Kivi Larmola]]ga, milles osalesid Külli Suitso, Klea Suitso ja Imbi Paju ja Sanna Larmola.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=mR8BqRSXDe0 ”Kiiver – rahu ja sõja vahel"] YouTube'is</ref>
 
[[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] nimekirjas ja sai 297 häält.<ref>http://ep2014.vvk.ee/mandates.html</ref> Ei kuulu ühtegi parteisse.
 
==Teosed==

Navigeerimismenüü