Sõltumatute Riikide Ühendus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P HC: eemaldatud Kategooria:Lühendid
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Flag of the CIS.svg|thumb|[[SRÜ lipp]]]]'''Sõltumatute Riikide Ühendus''' (lühend '''SRÜ'''; [[Vene keel|vene keeles]] Содружество Независимых Государств, lühend СНГ) on riikide ühendus, mis loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Liiduvabariik|liiduvabariikide]] vahel. Selle mille moodustasid [[Valgevene]], [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] 8. detsembril 1991. aastal. <ref name="76VTq" /> SRÜ Ühendusse kuuluvad enamik endiseid Nõukogude Liidu liikmesriike välja arvatud [[Baltimaad|Balti riigid]].<ref name=":3" /> SRÜ [[peakorter]] asub Valgevene [[Pealinn|pealinnas]] [[Minsk|Minskis]].<ref name="r2vxr" />
[[Pilt:Flag of the CIS.svg|thumb|[[SRÜ lipp]]]]'''Sõltumatute Riikide Ühendus''' (lühend '''SRÜ'''; [[Vene keel|vene keeles]] Содружество Независимых Государств, lühend СНГ) on riikide ühendus, mis loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Liiduvabariik|liiduvabariikide]] vahel. Selle moodustasid [[Valgevene]], [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] 8. detsembril 1991. <ref name="76VTq" /> SRÜ Ühendusse kuulub enamik endisi Nõukogude Liidu liikmesriike, välja arvatud [[Baltimaad|Balti riigid]].<ref name=":3" /> SRÜ [[peakorter]] asub Valgevene [[Pealinn|pealinnas]] [[Minsk|Minskis]].<ref name="r2vxr" />


== Liikmelisus ==
== Liikmelisus ==
95. rida: 95. rida:
1990. aastal algas endise Nõukogude Liidu territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess. Keskvõimu kokkuvarisemine [[Augustiputš|1991. aasta augustiputši]] järel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul võimatuks ning põhjustas liiduvabariikide iseseisvumise ahelreaktsiooni. Ukraina iseseisvusdeklaratsioon vormistas lõplikult Nõukogude Liidu lagunemise. Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes aasta varem olid hääletanud referendumil Liidulepingu poolt, avaldasid nüüd ühemõttelist toetust sellest eraldumiseks. Samas tõdeti, et oleks hädavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel; säilitada majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö uuel kujul. Nõukogude Liidu valitsuse poolt algatatud läbirääkimised uue liidulepingu ettevalmistamise üle jooksid tupikusse.
1990. aastal algas endise Nõukogude Liidu territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess. Keskvõimu kokkuvarisemine [[Augustiputš|1991. aasta augustiputši]] järel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul võimatuks ning põhjustas liiduvabariikide iseseisvumise ahelreaktsiooni. Ukraina iseseisvusdeklaratsioon vormistas lõplikult Nõukogude Liidu lagunemise. Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes aasta varem olid hääletanud referendumil Liidulepingu poolt, avaldasid nüüd ühemõttelist toetust sellest eraldumiseks. Samas tõdeti, et oleks hädavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel; säilitada majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö uuel kujul. Nõukogude Liidu valitsuse poolt algatatud läbirääkimised uue liidulepingu ettevalmistamise üle jooksid tupikusse.


8. detsembril 1991 toimus Minski lähedal Valgevene valitsuse residentsis Valgevene Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Ukraina riigipeade kohtumine eesmärgiga määratleda [[Moskva]] keskvõimu edasine saatus. Kohtumise tulemusena allkirjastati kokkulepe Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta. Seejärel toimus [[Almatõ|Almatõs]] kõigi endiste liiduvabariikide (v.a. [[Baltimaad|Balti riigid]] ja Gruusia) ühine nõupidamine, kus vormistati lõplikult nende riikide vahel SRÜ sünd. <ref name=":1" /> Neli [[Kesk-Aasia]] vabariiki (Kõrgõzstan, Tadzhikistan, Usbekistan ja Turkmenistan) toetasid teatud Moskva-poolse tsentraalse koordineerimise säilimist, et tagada majandussubsiidiumite jätkumine. Kasahstan, Valgevene, Armeenia ja Ukraina soovisid jätkata teatud tasemel endiste liiduvabariikide vahelist majanduslikku ja poliitilist koostööd.<ref name=":2" />
8. detsembril 1991 toimus Minski lähedal Valgevene valitsuse residentsis Valgevene Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Ukraina riigipeade kohtumine eesmärgiga määratleda [[Moskva]] keskvõimu edasine saatus. Kohtumise tulemusena allkirjastati kokkulepe Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta. Seejärel toimus [[Almatõ|Almatõs]] kõigi endiste liiduvabariikide (v.a [[Baltimaad|Balti riigid]] ja Gruusia) ühine nõupidamine, kus vormistati lõplikult nende riikide vahel SRÜ sünd. <ref name=":1" /> Neli [[Kesk-Aasia]] vabariiki (Kõrgõzstan, Tadzhikistan, Usbekistan ja Turkmenistan) toetasid teatud Moskva-poolse tsentraalse koordineerimise säilimist, et tagada majandussubsiidiumite jätkumine. Kasahstan, Valgevene, Armeenia ja Ukraina soovisid jätkata teatud tasemel endiste liiduvabariikide vahelist majanduslikku ja poliitilist koostööd.<ref name=":2" />


Gruusia liitus SRÜ-ga 1993. aasta detsembris pärast seda, kui [[Eduard Ševardnadze]] oli Gruusia [[President|presidendiks]] saanud. 1993. aastal kinnitati Minskis SRÜ Riigipeade Nõukogu poolt SRÜ põhikiri. Viimases on määratletud SRÜ liikmeksolemise tingimused, formuleeritud kollektiivse julgeoleku ning sõjalis-poliitilise koostöö (sh. konfliktide rahumeelse lahendamise) printsiibid, rõhutatud koostöö jätkamist ja süvendamist majandus-, sotsiaal- ja õigussfäärides ning sidemete loomist liikmesriikide parlamentide vahel.
Gruusia liitus SRÜ-ga 1993. aasta detsembris pärast seda, kui [[Eduard Ševardnadze]] oli Gruusia [[President|presidendiks]] saanud. 1993. aastal kinnitati Minskis SRÜ Riigipeade Nõukogu poolt SRÜ põhikiri. Viimases on määratletud SRÜ liikmeksolemise tingimused, formuleeritud kollektiivse julgeoleku ning sõjalis-poliitilise koostöö (sh. konfliktide rahumeelse lahendamise) printsiibid, rõhutatud koostöö jätkamist ja süvendamist majandus-, sotsiaal- ja õigussfäärides ning sidemete loomist liikmesriikide parlamentide vahel.
113. rida: 113. rida:


== SRÜ eesmärgid ==
== SRÜ eesmärgid ==
Oma loomisest saadik on SRÜ-l olnud kaks peamist eesmärki. Esimene neist on olnud edendada n-ö “tsiviliseeritud lahkuminekut” endiste Nõukogude Liidu riikide vahel. Paljud kartsid, et Nõukogude Liidu lagunemine tähendab poliitilist ning majanduslikku kaost, kui mitte otsest konflikti piiride vahel. Varajased kokkulepped SRÜ riikide vahel aitasid seda olukorda veidi rahustada, kuid kõiki sõjalisi konflikte see ära hoida ei suutnud (nt [[Mägi-Karabahhi sõda|Aserbaidžaani-Armeenia sõda]] ja sisekonfliktid Tadžikistanis, Moldovas ja Gruusias)
Oma loomisest saadik on SRÜ-l olnud kaks peamist eesmärki. Esimene neist on olnud edendada n-ö “tsiviliseeritud lahkuminekut” endiste Nõukogude Liidu riikide vahel. Paljud kartsid, et Nõukogude Liidu lagunemine tähendab poliitilist ning majanduslikku kaost, kui mitte otsest konflikti piiride vahel. Varajased kokkulepped SRÜ riikide vahel aitasid seda olukorda veidi rahustada, kuid kõiki sõjalisi konflikte see ära hoida ei suutnud (nt [[Mägi-Karabahhi sõda|Aserbaidžaani-Armeenia sõda]] ja sisekonfliktid Tadžikistanis, Moldovas ja Gruusias).


Teine eesmärk on olnud edendada integratsiooni vastiseseisvunud riikide vahel. See pole SRÜ-l õnnestunud. Peamine põhjus on see, et kuigi osapooltel olid ühised huvid vana korra lammutamiseks, polnud neil kompromissi selle kohta, mis peaks Nõukogude Liitu asendama. Peale selle tekitas kohalike poliitiliste ja majandussüsteemide arendamine vastuolu reintegratsioonile. SRÜ liikmed on ka vabad mitte allkirjastamaks lepinguid mida nad ei soovi, tekitades segase võrgustiku lepingute ja kohustuste vahel SRÜ riikides.
Teine eesmärk on olnud edendada integratsiooni vastiseseisvunud riikide vahel. See pole SRÜ-l õnnestunud. Peamine põhjus on see, et kuigi osapooltel olid ühised huvid vana korra lammutamiseks, polnud neil kompromissi selle kohta, mis peaks Nõukogude Liitu asendama. Peale selle tekitas kohalike poliitiliste ja majandussüsteemide arendamine vastuolu reintegratsioonile. SRÜ liikmed on ka vabad mitte allkirjastamaks lepinguid mida nad ei soovi, tekitades segase võrgustiku lepingute ja kohustuste vahel SRÜ riikides.


Peamiselt on SRÜ eesmärgid seotud koordinatsiooniga riikide [[Välispoliitika|välis-]] ja [[kaitsepoliitika]] vahel. Proovitakse arendada ühist majandusruumi, toetada inimõigusi, ühendada piirkondi etniliselt, hallata endise Nõukogude Liidu sõjalisi struktuure, luua jagatud transportatsiooni- ja kommunikatsioonivõrk, tugevdada keskkonnajulgeolekut, reguleerida migratsioonipoliitikat ning ühiselt võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu.<ref name="3JGqf" />
Peamiselt on SRÜ eesmärgid seotud koordinatsiooniga riikide [[Välispoliitika|välis-]] ja [[kaitsepoliitika]] vahel. Proovitakse arendada ühist majandusruumi, toetada inimõigusi, ühendada piirkondi etniliselt, hallata endise Nõukogude Liidu sõjalisi struktuure, luua jagatud transpordi- ja sidevõrk, tugevdada keskkonnajulgeolekut, reguleerida migratsioonipoliitikat ning ühiselt võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu.<ref name="3JGqf" />


Venemaale oli ja on liit tähtis eelkõige järgmistel põhjustel:<ref name=":2" />
Venemaale oli ja on liit tähtis eelkõige järgmistel põhjustel:<ref name=":2" />
124. rida: 124. rida:
* territoorium kui väljapääs [[Meri|meredele]] ja [[Ookean|ookeanidele]];
* territoorium kui väljapääs [[Meri|meredele]] ja [[Ookean|ookeanidele]];
* sõjalis-strateegiline puhver; 
* sõjalis-strateegiline puhver; 
* olemasoleva [[Tööstus|tööstuse]] paiknemine üle kogu endise NSVL-i territooriumi;
* olemasoleva [[Tööstus|tööstuse]] paiknemine üle kogu endise NSV Liidu territooriumi;
* väljaspool Venemaa Föderatsiooni territooriumi elava ligikaudu 25 miljoni etnilise venelase saatus.
* väljaspool Venemaa Föderatsiooni territooriumi elava ligikaudu 25 miljoni etnilise venelase saatus.


Redaktsioon: 19. aprill 2018, kell 20:33

SRÜ lipp

Sõltumatute Riikide Ühendus (lühend SRÜ; vene keeles Содружество Независимых Государств, lühend СНГ) on riikide ühendus, mis loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel. Selle moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. [1] SRÜ Ühendusse kuulub enamik endisi Nõukogude Liidu liikmesriike, välja arvatud Balti riigid.[2] SRÜ peakorter asub Valgevene pealinnas Minskis.[3]

Liikmelisus

SRÜ liikmes- ja partnerriigid

Liikmesriigid

Riik[4] Liitumisleppe ratifitseerimine Põhikirja ratifitseerimine Muu
 Armeenia 18. veebruar 1992 16. märts 1994 Asutajariik
 Aserbaidžaan 24. september 1993 24. september 1993
 Kasahstan 23. detsember 1991 20. aprill 1994 Asutajariik
 Kõrgõzstan 6. märts 1992 12. aprill 1994 Asutajariik
 Moldova 8. aprill 1994 15. aprill 1994
 Tadžikistan 26. juuni 1993 4. august 1993
 Usbekistan 4. jaanuar 1992 9. veebruar 1994 Asutajariik
 Valgevene 10. detsember 1991 18. jaanuar 1994 Asutajariik
 Venemaa 12. detsember 1991 20. juuli 1993 Asutajariik

Partnerriigid

Riik Liitumisleppe ratifitseerimine Põhikirja ratifitseerimine Muu
 Türkmenistan 26. detsember 1991 Pole alla kirjutanud Asutajariik. Partner alates 2005. aastast.
 Ukraina 10. detsember 1991 Pole alla kirjutanud Asutajariik. Teinud loomise järel koostööd. Partner alates 1993. aastast.

Endised liikmesriigid

Riik Liitumisleppe ratifitseerimine Põhikirja ratifitseerimine Lahkus Lahkumine jõustus Muu
 Gruusia 3. detsember 1993 19. aprill 1994 18. august 2008 18. august 2009 Lahkus Vene-Gruusia sõja tulemusena

Ajalugu

1990. aastal algas endise Nõukogude Liidu territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess. Keskvõimu kokkuvarisemine 1991. aasta augustiputši järel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul võimatuks ning põhjustas liiduvabariikide iseseisvumise ahelreaktsiooni. Ukraina iseseisvusdeklaratsioon vormistas lõplikult Nõukogude Liidu lagunemise. Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes aasta varem olid hääletanud referendumil Liidulepingu poolt, avaldasid nüüd ühemõttelist toetust sellest eraldumiseks. Samas tõdeti, et oleks hädavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel; säilitada majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö uuel kujul. Nõukogude Liidu valitsuse poolt algatatud läbirääkimised uue liidulepingu ettevalmistamise üle jooksid tupikusse.

8. detsembril 1991 toimus Minski lähedal Valgevene valitsuse residentsis Valgevene Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Ukraina riigipeade kohtumine eesmärgiga määratleda Moskva keskvõimu edasine saatus. Kohtumise tulemusena allkirjastati kokkulepe Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta. Seejärel toimus Almatõs kõigi endiste liiduvabariikide (v.a Balti riigid ja Gruusia) ühine nõupidamine, kus vormistati lõplikult nende riikide vahel SRÜ sünd. [5] Neli Kesk-Aasia vabariiki (Kõrgõzstan, Tadzhikistan, Usbekistan ja Turkmenistan) toetasid teatud Moskva-poolse tsentraalse koordineerimise säilimist, et tagada majandussubsiidiumite jätkumine. Kasahstan, Valgevene, Armeenia ja Ukraina soovisid jätkata teatud tasemel endiste liiduvabariikide vahelist majanduslikku ja poliitilist koostööd.[6]

Gruusia liitus SRÜ-ga 1993. aasta detsembris pärast seda, kui Eduard Ševardnadze oli Gruusia presidendiks saanud. 1993. aastal kinnitati Minskis SRÜ Riigipeade Nõukogu poolt SRÜ põhikiri. Viimases on määratletud SRÜ liikmeksolemise tingimused, formuleeritud kollektiivse julgeoleku ning sõjalis-poliitilise koostöö (sh. konfliktide rahumeelse lahendamise) printsiibid, rõhutatud koostöö jätkamist ja süvendamist majandus-, sotsiaal- ja õigussfäärides ning sidemete loomist liikmesriikide parlamentide vahel.

1993. aasta 24. septembril allkirjastasid üheksa SRÜ liikmesriigi presidenti kokkuleppe Majandusliidu (Ekonomitsheskij sojuz) loomise kohta. Gruusia ja Türkmenistan liitusid lepinguga 1993. aasta detsembris, Ukraina ühines assotsieerunud liikme staatuses. 15. aprillil 1994 kinnitati ühtse – kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vabal liikumisel põhineva – majandusruumi loomise vajalikkust. Oluliseks peeti ka koordineeritud krediidi-, maksu-, tolli- ja välismajanduspoliitika väljatöötamist, majandustegevuse reguleerimise meetodite ühtlustamist ning otseste tööstusalaste kontaktide soodustamise vajalikkust.[5]

1999. aastal anti Tadžikistanile liidus täielikud õigused (varem olid täielikud õigused vaid Valgevenel, Kasahstanil, Kõrgõstanil ning Venemaal). 2000. aasta oktoobris kirjutati alla leping Euraasia Majandusühenduse loomiseks, kuhu kuulusid Valgevene, Kasahstan, Kõrgõstan, Venemaa ning Tadžikistan. Hetkel on Armeenia, Moldova ja Ukraina seal vaatleja staatusega. 2003. aasta oktoobris kirjutasid Valgevene, Kasahstan, Venemaa ja Ukraina alla ühendatud majandusruumi lepingule.[2]

2003. ning 2005. aasta vahel toimus ühenduse riikide seas mitmeid muudatusi valitsuses, Viktor Juštšenko valiti Ukraina presidendiks ning Eduard Ševardnadze ja Askar Akajev kukutati vastavalt Gruusias ja Kõrgõzstanis. 2006 võttis Gruusia suuna NATO-ga liikumisele[7][8], kuid lahkumine SRÜ-st sai võimalikuks alles aastal 2009, s.o aasta pärast Gruusia sõja lõppu. 26. augustist 2005 on Türkmenistan SRÜ-ga assotsieerunud riik, mitte enam liikmesriik.[viide?]

2009. aasta mais liitusid Valgevene, Ukraina, Moldova, Aserbaidžaan, Armeenia ja Gruusia idapartnerluse leppega, projektiga, mis oli algatatud Euroopa Liidu poolt.[9] 2014 teatas Ukraina seoses Vene-Ukraina konfliktiga, et lahkub SRÜ-st.[10]

SRÜ põhiprintsiibid

  • Kõik SRÜ-sse kuuluvad riigid on iseseisvad ning rahvusvahelise õiguse võrdväärsed subjektid. 
  • SRÜ ei ole riik ning tal puuduvad riigilikud volitused. 
  • SRÜ eesmärgiks on heanaaberlike suhete arendamine, vastastikku kasuliku koostöö tihendamine ning usalduse ja üksteisemõistmise suurendamine organisatsiooni liikmete vahel. [5]

SRÜ eesmärgid

Oma loomisest saadik on SRÜ-l olnud kaks peamist eesmärki. Esimene neist on olnud edendada n-ö “tsiviliseeritud lahkuminekut” endiste Nõukogude Liidu riikide vahel. Paljud kartsid, et Nõukogude Liidu lagunemine tähendab poliitilist ning majanduslikku kaost, kui mitte otsest konflikti piiride vahel. Varajased kokkulepped SRÜ riikide vahel aitasid seda olukorda veidi rahustada, kuid kõiki sõjalisi konflikte see ära hoida ei suutnud (nt Aserbaidžaani-Armeenia sõda ja sisekonfliktid Tadžikistanis, Moldovas ja Gruusias).

Teine eesmärk on olnud edendada integratsiooni vastiseseisvunud riikide vahel. See pole SRÜ-l õnnestunud. Peamine põhjus on see, et kuigi osapooltel olid ühised huvid vana korra lammutamiseks, polnud neil kompromissi selle kohta, mis peaks Nõukogude Liitu asendama. Peale selle tekitas kohalike poliitiliste ja majandussüsteemide arendamine vastuolu reintegratsioonile. SRÜ liikmed on ka vabad mitte allkirjastamaks lepinguid mida nad ei soovi, tekitades segase võrgustiku lepingute ja kohustuste vahel SRÜ riikides.

Peamiselt on SRÜ eesmärgid seotud koordinatsiooniga riikide välis- ja kaitsepoliitika vahel. Proovitakse arendada ühist majandusruumi, toetada inimõigusi, ühendada piirkondi etniliselt, hallata endise Nõukogude Liidu sõjalisi struktuure, luua jagatud transpordi- ja sidevõrk, tugevdada keskkonnajulgeolekut, reguleerida migratsioonipoliitikat ning ühiselt võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu.[11]

Venemaale oli ja on liit tähtis eelkõige järgmistel põhjustel:[6]

  • liiduvabariikides paiknevad Venemaale olulised energia- ja tooraineressursid; 
  • endisi liiduvabariike läbivad transpordiliinid; 
  • territoorium kui väljapääs meredele ja ookeanidele;
  • sõjalis-strateegiline puhver; 
  • olemasoleva tööstuse paiknemine üle kogu endise NSV Liidu territooriumi;
  • väljaspool Venemaa Föderatsiooni territooriumi elava ligikaudu 25 miljoni etnilise venelase saatus.

SRÜ-d koordineerivad institutsioonid

Koostööd SRÜ raames teostatakse SRÜ koordineerivate institutsioonide kaudu. Suuremad neist on:

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Commonwealth of Independent States". The Free Dictionary. Vaadatud 07.11.2017.
  2. ↑ 2,0 2,1 "About Commonwealth of Independent States". Cisstat. Vaadatud 7.11.2017.
  3. ↑ "Minsk". Eesti Entsüklopeedia kodulehekülg. Vaadatud 26.10.2017.
  4. ↑ "Сведения о ратификации документов, принятых в рамках СНГ в 1991 - 2017 годах". SRÜ Kodulehekülg. Vaadatud 7.11.2017.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Liina Areng. "Sõltumatute riikide ühendus". Tartu Ülikool: Akadeemiline Balti ja Vene Uuringute Keskus. Vaadatud 7.11.2017.
  6. ↑ 6,0 6,1 Liina Areng (1999). "SRÜ kui rahvusvaheline organisatsioon". Tartu Ülikool: Akadeemiline Balti ja Vene Uuringute Keskus. Vaadatud 07.11.2017.
  7. ↑ "Georgia's quitting CIS council will not affect security - Russian minister". Sputnik News. 03.02.2006. Vaadatud 27.11.2017.
  8. ↑ "Georgia opts out of ex-Soviet military cooperation body". Pravda Report. 03.02.2006. Vaadatud 27.11.2017.
  9. ↑ "Sõltumatute Riikide Ühendus". Entsüklopeedia.ee. Vaadatud 26.10.2017.
  10. ↑ Aleksei Eremenko (27.05.2014). "Ukraine Leaving CIS Shoots Down Kremlin's Imperial Ambitions". The Moscow Times. Vaadatud 27.11.2017.
  11. ↑ "Commonwealth Of Independent States". Encyclopedia.com. Vaadatud 07.11.2017.

Välislingid

Armeenia | Aserbaidžaan | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Usbekistan | Valgevene | Venemaa
Assotsieerunud vaatleja: Türkmenistan

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sõltumatute_Riikide_Ühendus&oldid=4973463"