Oskar Kallas: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:Oskar Kallas - photo by Karl Emil Stahlberg - Alb-38-95.jpg|thumb|Oskar Kallas Helsingi-õpingute ajal ( |
[[File:Oskar Kallas - photo by Karl Emil Stahlberg - Alb-38-95.jpg|thumb|Oskar Kallas Helsingi-õpingute ajal (1892–1893)]] |
||
'''Oskar Philipp Kallas''' ([[25. oktoober]] [[1868]] [[Kirikuküla (Kaarma)|Kaarma Kirikuküla]]<ref>[[Rita Loel]], [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=11972&sec=1 "Kaarma vald üritab päästa Oskar Kallase sünnikodu"], Oma Saar, 3. märts 2009</ref> – [[26. jaanuar]] [[1946]] [[Stockholm]]) oli Eesti [[rahvaluuleteadlane]] ja [[diplomaat]]. |
'''Oskar Philipp Kallas''' ([[25. oktoober]] [[1868]] [[Kirikuküla (Kaarma)|Kaarma Kirikuküla]]<ref>[[Rita Loel]], [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=11972&sec=1 "Kaarma vald üritab päästa Oskar Kallase sünnikodu"], Oma Saar, 3. märts 2009</ref> – [[26. jaanuar]] [[1946]] [[Stockholm]]) oli Eesti [[rahvaluuleteadlane]] ja [[diplomaat]]. |
||
== Elulugu == |
== Elulugu == |
||
Aastal [[1887]] astus Kallas pärast Kuressaares gümnaasiumi lõpetamist [[Tartu Ülikool]]i õppima klassikalisi keeli ning |
Aastal [[1887]] astus Kallas pärast Kuressaares gümnaasiumi lõpetamist [[Tartu Ülikool]]i õppima klassikalisi keeli ning astus [[Eesti Üliõpilaste Selts|Eesti Üliõpilaste Seltsi]]<ref>http://www.eys.ee/auvilistlased.htm</ref><ref name="Puusemp">Ene Puusemp: [http://tartu.postimees.ee/2647068/oskar-kallas-aitas-maarahva-kultuurrahvaks "Oskar Kallas aitas maarahva kultuurrahvaks"] Tartu Postimees, 31. detsember 2013</ref>. [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] üleskutsel kogus Saaremaalt rahvapärandit ning hiljem korraldas kogumisretki ka Viru- ja Läänemaale.<ref name="Puusemp" /> |
||
Aastal [[1892]] lõpetas ta Tartu Ülikooli ja siirdus õppima [[Helsingi]]sse (1892–1893), kus keskendus etnograafiale ja soome-ugri keeltele<ref name="Puusemp" />. Helsingis omandas ta [[1901]]. aastal [[doktorikraad]]i käsitledes oma doktoritöös Eesti rahvalaule ja nende levikut<ref name="Puusemp" />. Seejärel töötas mõned aastad Peterburi ülikoolis võrdleva keeleteaduse eradotsendina, kust suundus 1903. aastal perega Tartusse.<ref name="Puusemp" /> |
Aastal [[1892]] lõpetas ta Tartu Ülikooli ja siirdus õppima [[Helsingi]]sse (1892–1893), kus keskendus etnograafiale ja soome-ugri keeltele<ref name="Puusemp" />. Helsingis omandas ta [[1901]]. aastal [[doktorikraad]]i käsitledes oma doktoritöös Eesti rahvalaule ja nende levikut<ref name="Puusemp" />. Seejärel töötas mõned aastad Peterburi ülikoolis võrdleva keeleteaduse eradotsendina, kust suundus 1903. aastal perega Tartusse.<ref name="Puusemp" /> |
||
| 28. rida: | 28. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Oskar Kallase suvemaja]] |
*[[Oskar Kallase suvemaja]] |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
== Kirjandus == |
== Kirjandus == |
||
| 35. rida: | 38. rida: | ||
* Oskar Kallase päevik (1. osa). Koostanud [[Piret Õunapuu]]. Sari [[Vanavara kogumisretkedelt]], [[Eesti Rahva Muuseum]] [[2006]], 64 lk |
* Oskar Kallase päevik (1. osa). Koostanud [[Piret Õunapuu]]. Sari [[Vanavara kogumisretkedelt]], [[Eesti Rahva Muuseum]] [[2006]], 64 lk |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
* [[Ene Puusemp]], [http://www.tartupostimees.ee/2647068/oskar-kallas-aitas-maarahva-kultuurrahvaks "Oskar Kallas aitas maarahva kultuurrahvaks"] – Tartu [[Postimees]] [[31. detsember]] [[2013]] |
* [[Ene Puusemp]], [http://www.tartupostimees.ee/2647068/oskar-kallas-aitas-maarahva-kultuurrahvaks "Oskar Kallas aitas maarahva kultuurrahvaks"] – Tartu [[Postimees]] [[31. detsember]] [[2013]] |
||
* [[Krista Aru]], [http://archive.is/YukOs "Sündinud koolimees"] – [[Maaleht]] [[19. oktoober]] [[2000]] |
* [[Krista Aru]], [http://archive.is/YukOs "Sündinud koolimees"] – [[Maaleht]] [[19. oktoober]] [[2000]] |
||
Redaktsioon: 26. märts 2018, kell 20:46
Oskar Philipp Kallas (25. oktoober 1868 Kaarma Kirikuküla[1] – 26. jaanuar 1946 Stockholm) oli Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat.
Elulugu
Aastal 1887 astus Kallas pärast Kuressaares gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikooli õppima klassikalisi keeli ning astus Eesti Üliõpilaste Seltsi[2][3]. Jakob Hurda üleskutsel kogus Saaremaalt rahvapärandit ning hiljem korraldas kogumisretki ka Viru- ja Läänemaale.[3]
Aastal 1892 lõpetas ta Tartu Ülikooli ja siirdus õppima Helsingisse (1892–1893), kus keskendus etnograafiale ja soome-ugri keeltele[3]. Helsingis omandas ta 1901. aastal doktorikraadi käsitledes oma doktoritöös Eesti rahvalaule ja nende levikut[3]. Seejärel töötas mõned aastad Peterburi ülikoolis võrdleva keeleteaduse eradotsendina, kust suundus 1903. aastal perega Tartusse.[3]
Osales Miina Härma Gümnaasiumi asutamises 1906. aastal ja oli selle kooli esimene juht.[3] Samuti vedas ta alates 1907. aastast Eesti Rahva Muuseumi asutamist.[3] Kallas aitas täiendada EÜSi raamatukogu, mis kingiti muuseumile, millest kasvas hiljem välja Eesti Kirjandusmuuseum.[3]
Ta oli 1920[4]–1922 Eesti saadik Soomes ning 1922–1934[5] Suurbritannias ja Hollandis.
Oli üks Eesti Olümpiakomitee asutajaliikmeid.[6]
19. novembril 1929 sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks.
1944. aastal põgenes Rootsi, kus kaks aastat hiljem suri.
Ta on uurinud põhjalikult lutsi maarahva keelt ja kultuuri.
Isiklikku
Oskar Kallase vanemateks olid Kaarma koguduse köster Mihkel Kallas (1824–1896) ja Wilhelmine Allas (1829–1894). Ta oli alates 1900. aastast abielus kirjanik Aino Kallasega, kelle isa oli Helsingi ülikooli professor Julius Krohn.
Oskar Kallase vend Rudolf Gottfried Kallas (1851–1913) oli eesti koolikirjanik, pedagoog ja vaimulik; vend Eduard Kallas (1858–1900) avaldas mitu luulekogu; õde Ida Kallas (1853–1930) abiellus eelkoolipedagoogika teerajaja Carl Heinrich Niggoliga ja oli Jakob Hurda laste kasvataja; õde Wilhelmine (1863–1923) abikaasa oli Kaarma Õpetajate Seminari kauaaegne vanemõpetaja Johann August Kirotar ja nemad olid vanemateks diplomaat Elmar Kirotarile.
Oskar ja Aino Kallase elust valmis 1997. aastal režissöör Kirsti Petäjäniemi Soome-Eesti ühisfilm "Põletav armastus" ehk "Palava rakkaus".[7] Film esilinastus Eesti Televisioonis 26. detsembril 1997.[8]
Vaata ka
Viited
- ↑ Rita Loel, "Kaarma vald üritab päästa Oskar Kallase sünnikodu", Oma Saar, 3. märts 2009
- ↑ http://www.eys.ee/auvilistlased.htm
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Ene Puusemp: "Oskar Kallas aitas maarahva kultuurrahvaks" Tartu Postimees, 31. detsember 2013
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00395_t.jpg&tbn=1&pgn=20&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6bc93d511aadfbfc91549cc91f4802fa
- ↑ Biograafia ESBL-is
- ↑ Sirje Kiin, "Põletav armastus", Postimees, 10. august 1996
- ↑ Sirje Olesk, Kallas(ed) Eesti ja Soome vahel: "Põletav armastus", Postimees, 19. detsember 1997
Kirjandus
- Eduard Laugaste, "Dr. Oskar Kalda tegevusest rahvaluule alal" – Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 607–614
- "Oskar Kallas. Artikleid Oskar Kallase elust ja tööst" (8 artiklit ja Oskar Kallase bibliograafia). Koostanud Krista Aru. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1998, 382 lk
- Aino Kallas, "Elämäntoveri", Helsingi 1959; eesti keeles (lühendatud tõlge): "Elukaaslane", soome keelest tõlkinud Helgi Kelle ja Aino Laagus, LR 1999, nr 1–2, 136 lk
- Oskar Kallase päevik (1. osa). Koostanud Piret Õunapuu. Sari Vanavara kogumisretkedelt, Eesti Rahva Muuseum 2006, 64 lk
Välislingid
- Ene Puusemp, "Oskar Kallas aitas maarahva kultuurrahvaks" – Tartu Postimees 31. detsember 2013
- Krista Aru, "Sündinud koolimees" – Maaleht 19. oktoober 2000
- Aivar Kull, "Kaks raamatut Tartu renessansi võtmeisikust" – Tartu Postimees 15. märts 1999
- Livia Viitol, "Saaremaa poiss Oskar Kallas" (Aino Kallase raamatu "Elukaaslane" arvustus) – Sirp 19. märts 1999
- Pille Runnel, "Tundmatu suurkuju Oskar Kallas" – Postimees 8. november 1998
- Oskar Kallas Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Biograafia ESBL-is