Erinevus lehekülje "Neuron" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 1 bait ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P (parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid)
P
{{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}}
'''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ka '''neurotsüüt''' ([[Kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast νεῦρον ''neũron'') on enamikelenamikul [[loomad]]el [[närvisüsteem]]i funktsionaalne üksus. <ref name="Dz1yt" /> [[närvikude|Närvikoe]] [[rakk]]udel on mitmeid ülesandeid, nad toodavad [[neurohormoonid|neurohormoone]] ja võtavad vastu, muundavad ja kannavad üle [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]], mida nimetatakse [[närviimpulss]]ideks. Närvirakkude võrgustikku ja selle uuenemist aga ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suuresti [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Närvirakud hakkavad organismis elama ja arenema [[loode|looteeas]]: [[embrüogenees]]is [[looteleht|lootelehe]] välise kihi [[ektoderm|ektodermaalset]] päritolu rakkudest – [[neuroblast]]idest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest närvirakud pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] oma [[elu]] jooksul rohkem ei [[Mitoos|jagune]]. {{Neuroni ehitus|}}
Igal närvirakul on [[rakutuum|tuuma]] sisaldav [[rakukeha]] ehk [[perikaarüon]], [[dendriit]]ideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja [[akson]] – pikk jätke, mis juhib signaale läbi [[sünaps]]i närvirakust välja.
 
 
=== Närviraku membraan ===
[[rakumembraan|Närviraku membraanid]] on justkui peaaju 'suhtlusvõrgustikud' (ingl ''communication centers''), kuna läbi nende närvirakud suhtlevad, lisaks kontrollivad membraanid [[toitaine]]te sisenemise ja jääkainete väljutamise protsesse.
 
Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist.
129 088

muudatust

Navigeerimismenüü