Johannes Soodla: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Dewdrop12 (arutelu | kaastöö)
2183 muudatust
Parandus: Soodlal oli Georgi risti IV klass, mitte Püha Georgi Ordeni IV klass.
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:
| Pildisuurus = 250px
| Pildisuurus = 250px
| Sünniaeg = [[14. jaanuar]], [[1897]]
| Sünniaeg = [[14. jaanuar]], [[1897]]
| Sünnikoht = [[Kudina vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kudina vald]], [[Liivimaa kubermang]] [[Venemaa keisririik]]
| Sünnikoht = [[Kudina vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kudina vald]], [[Liivimaa]]
| Surmaaeg = [[16. mai]], [[1965]]
| Surmaaeg = [[16. mai]], [[1965]]
| Surmakoht = [[Goslar]], [[Saksamaa LV]]
| Surmakoht = [[Goslar]], [[Saksamaa LV]]
16. rida: 16. rida:
| Autasud = [[Georgi rist]]i IV järk loorberioksaga<br />[[Vabadusrist]]i II liigi 2. järk<br />Vabadusristi II liigi 3. järk<br />[[Karutapja orden]]i III klass<br>[[Kotkarist]]i V klass mõõkadega (1929)<br>[[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] (1936)<br />[[Raudrist|II klassi Raudrist]] (1944)<br>[[Eesti Vabadussõja mälestusmärk]] haavatulindiga
| Autasud = [[Georgi rist]]i IV järk loorberioksaga<br />[[Vabadusrist]]i II liigi 2. järk<br />Vabadusristi II liigi 3. järk<br />[[Karutapja orden]]i III klass<br>[[Kotkarist]]i V klass mõõkadega (1929)<br>[[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] (1936)<br />[[Raudrist|II klassi Raudrist]] (1944)<br>[[Eesti Vabadussõja mälestusmärk]] haavatulindiga
}}
}}
'''Johannes Soodla''' [[Vabadusrist|VR II/2 ja VR II/3]] ([[14. jaanuar]] [[1897]] [[Kudina vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kudina vald]], [[Liivimaa kubermang]] [[Venemaa keisririik]] – [[16. mai]] [[1965]] [[Goslar]], [[Saksamaa LV]]) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]], [[Eesti]] ja [[Natsi-Saksamaa|Kolmanda riigi]] sõjavägedes teeninud Eesti sõjaväelane
'''Johannes Soodla''' [[Vabadusrist|VR II/2 ja VR II/3]] ([[14. jaanuar]] [[1897]] [[Kudina vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kudina vald]], [[Liivimaa]] – [[16. mai]] [[1965]] [[Goslar]], [[Saksamaa LV]]) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]], [[Eesti]] ja [[Natsi-Saksamaa|Kolmanda riigi]] sõjavägedes teeninud Eesti sõjaväelane


==Elulugu==
==Elulugu==
61. rida: 61. rida:
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Kuperjanovi Jalaväepataljon]]
[[Kategooria:Kuperjanovi Jalaväepataljon]]
[[Kategooria:Eesti kodanliku õhukaitse ametiisikud]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid]]

Redaktsioon: 27. juuli 2016, kell 13:59

Johannes Soodla
Sünniaeg 14. jaanuar, 1897
Kudina vald, Liivimaa
Surmaaeg 16. mai, 1965
Goslar, Saksamaa LV
Auaste Kindralmajor (Brigadeführer)
Autasud Georgi risti IV järk loorberioksaga
Vabadusristi II liigi 2. järk
Vabadusristi II liigi 3. järk
Karutapja ordeni III klass
Kotkaristi V klass mõõkadega (1929)
Kotkaristi III klassi teenetemärk (1936)
II klassi Raudrist (1944)
Eesti Vabadussõja mälestusmärk haavatulindiga

Johannes Soodla VR II/2 ja VR II/3 (14. jaanuar 1897 Kudina vald, Liivimaa – 16. mai 1965 Goslar, Saksamaa LV) oli Venemaa, Eesti ja Kolmanda riigi sõjavägedes teeninud Eesti sõjaväelane

Elulugu

Johannes Soodla alustas sõjaväeteenistust 1916. aastast mobiliseerituna Venemaa Keiserlikus armees, läbis Gattšina lipnikekooli ja osales Esimese maailmasõja lahingutes. Vapruse eest anti talle Püha Georgi ordeni IV järk. Sõjategevuse käigus langes sakslaste kätte vangi ja vabanes sõjavangist alles 1918. aastal.

Eesti Vabadussõjas osales ta alates 25. detsembrist 1918 Julius Kuperjanovi juhitava partisanide pataljoni ja Kuperjanovi Partisanide polgu koosseisus. Vabadussõja kestel teenis ta kompanii- ja pataljoniülemana ning rügemendiülema abina, osaledes kõigis olulisemates Vabadussõja lahingutes. Osales 14.–20. oktoobrini 1919 Vene Loodearmee Petrogradi vallutamise operatsiooni toetuseks teostatud Krasnaja Gorka operatsioonil (nn 2. Krasnaja Gorka operatsioon, sest esimene oli teostatud sama aasta suvel ning siis õnnestus Krasnaja Gorka kindlus ka vallutada) juhtides Kuperjanovi pataljoni kahest roodust koosnevat "lahingugruppi". Ülendati 26. veebruaril 1920 alamleitnandist leitnandiks vanusega 9. juuli 1919.

Hiljem õppis ta aastatel 1925–1927 kõrgemas sõjakoolis ja teenis juhtivatel kohtadel Eesti kaitseväes. Nii oli ta alates 1934. aastast Tartu sõjaväeringkonna staabiülem, 1936. aastal Kaitsevägede Staabi 1. osakonna ülema kohusetäitja, kolonelleitnant ja alates maist 1939 sõjavägede staabi käsundusohvitser. Õppinud lühikest aega Prantsusmaa kõrgemas sõjakoolis, pöördus ta sama aasta septembris seoses Teise maailmasõja puhkemisega Eestisse tagasi ja nimetati Eesti kõrgema sõjakooli ülemaks. Nõukogude võimud vabastasid ta ametist 1. jaanuaril 1941.

Teine maailmasõda

Pärast teenistusest vabastamist repatrieerus Soodla (kuna abikaasa Irenel oli saksa verd) veebruaris 1941. aastal Saksamaale, kust naasis suvel 1941 koos Saksa vägedega. Algul töötas ta Eesti Omavalitsuse raudteevalitsuse direktorina.

Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse juhataja

Juba 22. septembril 1941 nimetas Eesti Omavalitsuse sisedirektor Oskar Angelus Soodla Politsei ja Omakaitse Valitsuse juhatajaks. Alates 28. septembrist juhtis ta nende ametkondade koordineerimiseks loodud Politsei ja Omakaitse Valitsuse tööd.

Eesti Leegioni kindralinspektor

Suvel 1943 anti Soodlale esialgu Oberführeri, hiljem aga Brigadeführeri auaste, ja ta ülendati "Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektoriks"[1].

1944. aastal anti talle Saksa väejuhatuse poolt Brigadeführeri (kindralmajori) auaste, millega temast sai ainus eestlane, kes Saksamaa teenistuses nii kõrge aukraadi on välja teeninud.

3. september 1944 anti kindralinspektor SS-Oberführer J. Soodlale ja Omakaitse komandörile kindral Arnold Sinkale üle 2. klassi Raudrist. Mõlemad olid eelmistel päevadel paistnud silma isikliku tublidusega[2].

Pärast Teist maailmasõda

J. Soodla taandus koos Saksa armeega 1944. aastal Saksamaale, elas pärast Teise maailmasõja lõppu vahepeal ka Itaalias ja Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1951–1959 oli ta Triestes tegutsenud Ülemaailmse Kirikute Nõukogu kutsekooli direktor. Osales ka 1. märtsil 1953 eksiilis kokku tulnud Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu tegevuses.

Isiklikku

Johannes Soodla oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa (laulatati 19. augustil 1922 Tartu Peetri kirikus) Anna Marie (neiuna Kuusik), nende kaksikud tütred surid 3 päeva vanuselt. Abikaasa vend Paul Voldemar Kuusik oli Maarja-Magdaleena ja Türi Püha Martini koguduse õpetaja, abikaasa õe Adele Hilda abikaasa oli Keila Miikaeli koguduse õpetaja Ado Köögardal. Tema teine abikaasa Irene Erika Förster (neiuna Heimberg) oli pärit eesti-saksa-rootsi segaperekonnast; abikaasal oli esimesest abielust poeg Horst Förster.

Viited

  1. ↑ Hjalmar Mäe, Kuidas kõik teostus: minu mälestusi, Stockholm 1993; Tallinn 2005, ISBN 9949-13-038-7
  2. ↑ Raudrist oberführer Soodlale ja kolonel Sinkale. Ajaleht "Meie Maa", 12. september 1944, nr. 106, lk. 1

Kirjandus

  • Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum, 2010, lk 205-206
  • Rauno Võsaste, "Johannes Soodla: VR II/2, II/3 Relva-SSi kindral". Tallinn: Grenader Grupp, 2013.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Johannes_Soodla&oldid=4458238"