Puhja kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Vallad |
||
| 34. rida: | 34. rida: | ||
*[[Teedla mõis|Teedla]] (''Thetlia'') |
*[[Teedla mõis|Teedla]] (''Thetlia'') |
||
*[[Väike-Konguta mõis|Väike-Konguta]] (''Klein-Kongota'') rüütlimõis |
*[[Väike-Konguta mõis|Väike-Konguta]] (''Klein-Kongota'') rüütlimõis |
||
*[[Väike-Ulila mõis|Väike-Ulila]] (''Uhlfeld'') riigimõis |
*[[Väike-Ulila mõis|Väike-Ulila]] (''Uhlfeld'') riigimõis |
||
==Puhja kihelkonna vallad== |
|||
*[[Kavilda vald]] |
|||
*[[Suure-Konguta vald]] |
|||
*[[Suure-Ulila vald]] |
|||
*[[Väike-Konguta vald]] |
|||
*[[Väike-Ulila vald]] |
|||
==Kihelkonna alad tänapäeval== |
==Kihelkonna alad tänapäeval== |
||
Redaktsioon: 28. märts 2016, kell 18:31
| Puhja kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keeles Kirchspiel Kawelecht | |
|
| |
| kihelkonnakirik: Puhja Püha Dionysiuse kirik | |
 |
Puhja kihelkond on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Piirkonna ajalugu
Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel.[1] Ajalooürikutes on kihelkonda mainitud 1397. aastal.[2]
17. sajandi alguses oli Puhja küllaltki eraldatud. Viljandi ja Tartu poolsetes külgedes takistasid läbipääsu Sangla ja Ulila soo, põhja suunas Laeva soo. Kaugemale pääses lõunasse Rõngu suunas minnes, põhiliselt sõideti mööda jõge. 17. sajandi teisel poolel asus tänu heale maale kihelkonda elama palju uusi inimesi. Siis asutati ka esimene kool.[2]
19. sajandi keskpaiku siirdus Puhja kihelkonna talupoegadest 24,4% õigeusku.[3]
Aastatel 1922 kuni 1939 hõlmas kihelkond Kavilda, Konguta ning Ulila valla. Varem olid kihelkonnas olnud eraldi veel Väike-Konguta vald ja Väike-Ulila vald.
Puhja kihelkonna mõisad
Kihelkonnas paiknes 8 mõisat - 1 kirikumõis, 3 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga, 2 riigimõisat ning üks 20. sajandi alguseks mõisa staatuse minetanud mõis. Lisaks veel 1 karjamõis.[1]
- Puhja kirikumõis (Pastorat Kawelecht)
- Kavilda (Kawelecht) riigimõis
- Pala e Palumõisa (Pallamois), Väike-Konguta kõrvalmõis
- Suure-Konguta (Schloß Kongota, Groß-Kongota) rüütlimõis
- Suure-Ulila e Ulila (Ullila) rüütlimõis
- Teedla (Thetlia)
- Väike-Konguta (Klein-Kongota) rüütlimõis
- Väike-Ulila (Uhlfeld) riigimõis
Puhja kihelkonna vallad
Kihelkonna alad tänapäeval
Kihelkond jääb tänapäeval tervikuna Tartu maakonna aladele. Kihelkonna põhjaosa koos kihelkonnakeskusega moodustab Puhja valla. Lõunaosa Suure- ja Väike-Konguta mõisate ümbruses kuulub Konguta valla lääneossa ning kihelkonna lõunatipp kuulub Rõngu valda. [1]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Puhja kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 2. august 2012)
- ↑ 2,0 2,1 Ajalugu Puhja vald (vaadatud 2. august 2012)
- ↑ 8. Tartu - Puhja - Rannu - Võrtsjärv Tartu turismiinfo (vaadatud 2. august 2012)
Välislingid
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 386.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 265–267.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend)
Kirik: Puhja Püha Dionysiuse kirik
Mõisad: Puhja kirikumõis | Kavilda mõis | Pala mõis | Suure-Konguta mõis | Suure-Ulila mõis | Teedla mõis | Uue-Kavilda mõis | Väike-Konguta mõis | Väike-Ulila mõis