Siiditee: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 4. märts 2016, kell 23:50

See artikkel räägib kaubateest, sõna teiste kasutuste kohta vaata Siiditee (täpsustus)

Siiditee (絲綢之路) oli ida–läänesuunaline, paljude tuhandete kilomeetrite pikkune, ajalooline kaubateede võrk Hiinast Euroopasse. Kaubateid Läände oli vähemalt seitse. Kokkuleppeliselt loetakse Siiditee alguspunktiks Xi'ani. Siiditeel asusid mh: Samarkand, Horezm, Herāt, Buhhaara, Hiva jt. Sajandite jooksul oli siid kõige tuntum kaup, mida seda mööda veeti.

Lisaks olid kasutusel kaubateed Jaapanisse ja lõunapoolsed mereteed.

Termin "siiditee" on ise uus. Selle leiutas alles 1877 saksa geograaf Ferdinand von Richthofen, kes kasutas sõna "Seidenstraße", mis sõna-sõnalt tõlkides tähendabki siiditeed.

Siidi toodeti antikajal üksnes Hiinas, mitte Euroopas. Sellepärast saab siidi mainimise põhjal antiikaja Euroopas otsustada, millal Siiditee toimima hakas.

Ajalugu

Siiditeel ei olnud mingit asutamise aastat. Sahara elanikud vedasid Aasiast koduloomi sisse juba aastatuhandete eest, näiteks kitsi ja lambaid Lõuna-Aasiast juba 7. aastatuhandel eKr. Egiptuse ja Mesopotaamia 4. aastatuhande eKr kultuurkihtidest on leitud lasuriiti, mille ainus antiikmaailmas tuntud leiukoht asub Põhja-Afganistanis Badahšanis.

Siidi mainis arvatavasti juba Herodotos. Kindlasti tegi seda Aristoteles. Aleksander Suure nauarhi Nearchose kirjutistes leidub esimest korda väljend "seeri nahad". Seerideks nimetati antiikajal hiinlasi. Hiinlaste teine nimetus "siinid" ehk "tinid" jõudis Vahemere maadesse nähtavasti mereteed pidi. Pärastpoole kinnistus nimetus "seerid" Põhja-Hiina ja "siinid" Lõuna-Hiina elanikele.^[1]

Rooma riigis oli siidikaubandus riigi monopol. Siiditee kulges tollal kaht teed pidi: lõunast Egiptuse sadamatest meritsi läbi India ning põhjast maitsi läbi Pärsia ja Sogdiana. ^[1]

6. sajandil Justinianus Suure ajal õnnestus Bütsantsi munkadel õõnsate keppide sisse peidetuna siidiussi mune Bütsantsi tuua ^[1]. Siis hakati siidi ka Bütsantsis tootma, kuid Siiditee tähtsus oluliselt ei vähenenud, sest juba ennegi kaubeldi seal muudegi kaupadega. Mööda Siiditeed levisid orjad, satiin ja teised kangad, muskus ja teised lõhnaained, vürtsid, ravimid, juveelid, klaas ja isegi rabarber.

Peale kaupmeeste reisisid Siiditeed mööda näiteks palverändurid, misjonärid, sõdurid ja rändrahvad. Lisaks kaupadele levisid Siiditeed mööda mitmesugused tehnoloogiad, usulised ja filosoofilised õpetused, kuid ka haigused, millest tuntuim on muhkkatk (must surm).

Siiditee tähtsus hakkas oluliselt vähenema pärast Mongolite impeeriumi lagunemist. Mongolite impeerium (Kuldhord loodes, Tšagatai khaaniriik läänes, Ilkhanaat edelas ja Yuani dünastia tänapäeva Pekingi ümbruses) ja (Pax Mongolica) võimaldas kaupmeestel Siiditeed ilma hirmuta kasutada. Mongolid lihtsustasid suhtlemist, kauplemist ja mõtteviiside vahetust Euraasias ning seetõttu levisid kergemini ka haigused nagu katk.^[2]^[3] Mongolite impeeriumi ajal oli suur osa Siiditeest kulgenud ühe riigi maa-alal, nüüd jagunes see paljude riikide vahel ja harilikult tuli iga riigipiiri ületamise eest tollimaksu maksta. Pisut varem oli lagunenud teinegi impeerium, Bütsants. Varem olid palju kaupu transportinud rändhõimud, nüüd ei lubatud neil enam nii vabalt üle riigipiiride liikuda ja umbes selle aja paiku kaotasidki rändrahvad Kesk-Aasias tähtsuse.

Ehkki Siiditee algaastat pole võimalik määrata, võib paika panna umbkaudse lõpuaasta: Konstantinoopoli vallutamine 1453. Kogu Lähis-Ida sattus Osmanite impeeriumi võimu alla, mis oli meelestatud kristluse vastu, meenutades ristisõdu ja rekonkistat. Seetõttu suhtus Osmanite riik kaubitsemisse Euroopaga vaenulikult. Ta kontrollis nii Väike-Aasiat kui ka Punase mere rannikut ja seetõttu saigi kõik kaubateed, mis Euroopasse viisid, peaaegu katkestada. Alles saja aasta pärast suutsid Veneetsia kaupmehed saavutada kauplemisõiguse Osmanite riigi sadamates.

21. sajand

Tänapäeval kavandatakse samanimelist raudteed Vaiksest ookeanist İstanbulini.

Almatõs ja Biškekis on suur ida–läänesuunaline Siiditee-nimeline tänav (Almatõs Жібек жолы, Biškekis Jibek Joly).

Hiinas Jiuquanis on Siiditee muuseum.

Vaata ka

Marco Polo

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 "Antiigileksikon", 2. kd., lk. 172
↑ Gregory G.Guzman – Were the barbarians a negative or positive factor in ancient and medieval history?, The historian 50 (1988), 568–70.
↑ Allsen. Culture and Conquest. p. 211.

Välislingid

NHK Tokushu dokumentaalseriaal "The Silk Road", mis läks eetrisse 7. aprillil 1980
03. september 2008: Homsest algab ETV-s põnev rännak Siiditeel – Siiditee Tuuril 2007 oldi teel 86 päeva
ISBN 9789985995785

[Antiigileksikon-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 "Antiigileksikon", 2. kd., lk. 172

[2] Gregory G.Guzman – Were the barbarians a negative or positive factor in ancient and medieval history?, The historian 50 (1988), 568–70.

[3] Allsen. Culture and Conquest. p. 211.

[1]

[2]

[3]

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 [[Pilt:Silkroutes.jpg|thumb|Siiditeed ]]
 [[Pilt:20050516220851!Seidenstrasse GMT.jpg|thumb| Maismaateevõrk [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja [[Konstantinoopol]]i vahel]]
-'''Siiditee''' (''絲綢之路'') oli [[ida]]–[[Lääs|lääne]]suunaline, paljude tuhandete kilomeetrite pikkune, [[ajalooline kaubatee]]de [[Teedevõrk|võrk]] [[Hiina]]st [[Euroopa]]sse. Kaubateid Läände oli vähemalt seitse. Kokkuleppeliselt loetakse Siiditee alguspunktiks [[Xi'an]]i. Sajandite jooksul oli [[siid]] kõige tuntum kaup, mida seda mööda veeti.
+'''Siiditee''' (''絲綢之路'') oli [[ida]]–[[Lääs|lääne]]suunaline, paljude tuhandete kilomeetrite pikkune, [[ajalooline kaubatee]]de [[Teedevõrk|võrk]] [[Hiina]]st [[Euroopa]]sse. Kaubateid Läände oli vähemalt seitse. Kokkuleppeliselt loetakse Siiditee alguspunktiks [[Xi'an]]i.  Siiditeel asusid mh: [[Samarkand]], [[Horezm]], [[Herāt]], [[Buhhaara]], [[Hiva]] jt. Sajandite jooksul oli [[siid]] kõige tuntum kaup, mida seda mööda veeti.
 Lisaks olid kasutusel kaubateed [[Jaapan]]isse ja lõunapoolsed [[meretee]]d.
@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 Siidi toodeti antikajal üksnes Hiinas, mitte Euroopas. Sellepärast saab siidi mainimise põhjal antiikaja Euroopas otsustada, millal Siiditee toimima hakas.
+==Ajalugu==
-Siiski ei olnud Siiditeel mingit asutamise aastat. [[Sahara]] elanikud vedasid [[Aasia]]st [[koduloom]]i sisse juba aastatuhandete eest, näiteks [[kits]]i ja [[lammas|lambaid]] [[Lõuna-Aasia]]st juba [[7. aastatuhat eKr|7. aastatuhandel eKr]]. [[Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhande eKr]] kultuurkihtidest on leitud [[lasuriit]]i, mille ainus antiikmaailmas tuntud leiukoht asub Põhja-[[Afganistan]]is [[Badahšan]]is.
+Siiditeel ei olnud mingit asutamise aastat. [[Sahara]] elanikud vedasid [[Aasia]]st [[koduloom]]i sisse juba aastatuhandete eest, näiteks [[kits]]i ja [[lammas|lambaid]] [[Lõuna-Aasia]]st juba [[7. aastatuhat eKr|7. aastatuhandel eKr]]. [[Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhande eKr]] kultuurkihtidest on leitud [[lasuriit]]i, mille ainus antiikmaailmas tuntud leiukoht asub Põhja-[[Afganistan]]is [[Badahšan]]is.
 Siidi mainis arvatavasti juba [[Herodotos]]. Kindlasti tegi seda [[Aristoteles]]. [[Aleksander Suur]]e [[nauarh]]i Nearchose kirjutistes leidub esimest korda väljend "seeri nahad". [[Seerid]]eks nimetati antiikajal [[hiinlased|hiinlasi]]. Hiinlaste teine nimetus "[[siinid]]" ehk "tinid" jõudis [[Vahemere maad|Vahemere maadesse]] nähtavasti mereteed pidi. Pärastpoole kinnistus nimetus "seerid" Põhja-Hiina ja "siinid" Lõuna-Hiina elanikele.<ref name="Antiigileksikon">"[[Antiigileksikon]]", 2. kd., lk. 172</ref>
@@ 18. rida: / 19. rida: @@
 [[Rooma riik|Rooma riigis]] oli siidikaubandus riigi [[monopol]]. Siiditee kulges tollal kaht teed pidi: lõunast [[Egiptus]]e sadamatest meritsi läbi [[India]] ning põhjast maitsi läbi [[Pärsia]] ja [[Sogdiana]]. <ref name="Antiigileksikon"/>
-[[6. sajand]]il [[Justinianus]]e ajal õnnestus [[Bütsants]]i [[munk]]adel õõnsate [[kepp]]ide sisse peidetuna [[siidiuss]]i mune Bütsantsi tuua <ref name="Antiigileksikon"/>. Siis hakati siidi ka Bütsantsis tootma, kuid Siiditee tähtsus oluliselt ei vähenenud, sest juba ennegi kaubeldi seal muudegi kaupadega. Mööda Siiditeed levisid [[ori|orjad]], [[satiin]] ja teised [[kangas|kangad]], [[muskus]] ja teised [[lõhnaaine]]d, [[vürts]]id, [[ravim]]id, [[juveel]]id, [[klaas]] ja isegi [[rabarber]].
+[[6. sajand]]il [[Justinianus Suur]]e ajal õnnestus [[Bütsants]]i [[munk]]adel õõnsate [[kepp]]ide sisse peidetuna [[siidiuss]]i mune Bütsantsi tuua <ref name="Antiigileksikon"/>. Siis hakati siidi ka Bütsantsis tootma, kuid Siiditee tähtsus oluliselt ei vähenenud, sest juba ennegi kaubeldi seal muudegi kaupadega. Mööda Siiditeed levisid [[ori|orjad]], [[satiin]] ja teised [[kangas|kangad]], [[muskus]] ja teised [[lõhnaaine]]d, [[vürts]]id, [[ravim]]id, [[juveel]]id, [[klaas]] ja isegi [[rabarber]].
 Peale kaupmeeste reisisid Siiditeed mööda näiteks [[palverändur]]id, [[misjonär]]id, [[sõdur]]id ja [[rändrahvad]]. Lisaks kaupadele levisid Siiditeed mööda mitmesugused tehnoloogiad, usulised ja filosoofilised õpetused, kuid ka haigused, millest tuntuim on [[muhkkatk]] ([[must surm]]).
-Siiditee tähtsus hakkas oluliselt vähenema pärast [[Mongolite impeerium]]i lagunemist. [[Kuldhord|Mongolite hordide]] ajal oli suur osa Siiditeest kulgenud ühe riigi maa-alal, nüüd jagunes see paljude riikide vahel ja harilikult tuli iga riigipiiri ületamise eest [[tollimaks]]u maksta. Pisut varem oli lagunenud teinegi impeerium, Bütsants. Varem olid palju kaupu transportinud rändhõimud, nüüd ei lubatud neil enam nii vabalt üle riigipiiride liikuda ja umbes selle aja paiku kaotasidki rändrahvad [[Kesk-Aasia]]s tähtsuse.
+Siiditee tähtsus hakkas oluliselt vähenema pärast [[Mongolite riik|Mongolite impeerium]]i lagunemist. Mongolite impeerium ([[Kuldhord]] loodes, [[Tšagatai khaaniriik]] läänes, [[Hulagiidid|Ilkhanaat]] edelas ja [[Yuani dünastia]] tänapäeva [[Peking]]i ümbruses) ja ''(Pax Mongolica)'' võimaldas kaupmeestel Siiditeed ilma hirmuta kasutada. Mongolid lihtsustasid suhtlemist, kauplemist ja mõtteviiside vahetust [[Euraasia]]s ning seetõttu levisid kergemini ka haigused nagu [[katk]].<ref>Gregory G.Guzman – Were the barbarians a negative or positive factor in ancient and medieval history?, The historian 50 (1988), 568–70.</ref><ref>Allsen. ''Culture and Conquest''. p. 211.</ref>
+Mongolite impeeriumi  ajal oli suur osa Siiditeest kulgenud ühe riigi maa-alal, nüüd jagunes see paljude riikide vahel ja harilikult tuli iga riigipiiri ületamise eest [[tollimaks]]u maksta. Pisut varem oli lagunenud teinegi impeerium, Bütsants. Varem olid palju kaupu transportinud rändhõimud, nüüd ei lubatud neil enam nii vabalt üle riigipiiride liikuda ja umbes selle aja paiku kaotasidki rändrahvad [[Kesk-Aasia]]s tähtsuse.
 Ehkki Siiditee algaastat pole võimalik määrata, võib paika panna umbkaudse lõpuaasta: [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli vallutamine]] [[1453]]. Kogu [[Lähis-Ida]] sattus [[Osmanite impeerium]]i võimu alla, mis oli meelestatud [[kristlus]]e vastu, meenutades [[ristisõjad|ristisõdu]] ja [[rekonkista]]t. Seetõttu suhtus Osmanite riik kaubitsemisse Euroopaga vaenulikult. Ta kontrollis nii [[Väike-Aasia]]t kui ka [[Punane meri|Punase mere]] rannikut ja seetõttu saigi kõik kaubateed, mis Euroopasse viisid, peaaegu katkestada. Alles saja aasta pärast suutsid [[Veneetsia]] kaupmehed saavutada kauplemisõiguse Osmanite riigi sadamates.